Haapsalus loodi HAKOLA – koolide kommunikatsioonilabor

Haapsalu Kutsehariduskeskuses lõppes detsembris projekt „HAKOLA – Haapsalu koolide kommunikatsioonilabor“, milles osalesid lisaks kutsekoolile üldhariduskoolid Haapsalust: Uuemõisa Lasteaed-Algkool, Haapsalu Põhikool ja Läänemaa Ühisgümnaasium. Esindatud olid kõik haridustasemed algkoolist gümnaasiumini. Kolm ja pool aastat kestnud projekti rahastasid Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik meetme „Õppevara ühiskasutus KLASS+“ projektivooru raames.

Kuna tänapäeva noortel on sageli suhtlemisraskused, sai projekti üheks eesmärgiks parandada Haapsalu koolide õpilaste võtmepädevusi ning suhtlemisoskust, kasutades õppetöös tänapäevaseid digitaalseid vahendeid. Lisaks kommunikatsioonioskustele oli olulisel kohal aine- ja erialateadmiste arendamine, kasutades mitmekesiseid infotehnoloogilisi võimalusi. Eesmärkide saavutamiseks rajati ja sisustati Haapsalu KHK-s õppelabor, kus on mitmekesine valik arvuti riist- ja tarkvara ning mitmeid vahendeid, mille kasutamine nõuab digitaalseid oskusi.

Tegevusi ja tegemisi täis aastad

Projektijuht Ingrit Kera hinnangul oli esimestel kuudel projekti põhitegevus luua digitaalne õppekeskkond – valmistada ette ja sisustada klassiruum ning soetada mööblit, tehnikat ja tarkvara. Projekti toel osteti õppelaborisse 15 Apple’i arvutit, kujundustöödeks soetati Adobe Masteri tarkvara, visuaalse materjali väljatrükkimiseks plotter ja printer, filmide töötlemiseks ja montaažiks Filmora Wondershare’i filmitöötlusprogrammid, samuti graafikalauad, robotkäsi ja Prometheani interaktiivne tahvel. Suurem osa tehnikast jäi õppetöös kasutamiseks kutsehariduskeskusse loodud õppelaborisse, kuid kõigile koolidele soetati oma koolis kasutamiseks foto- ja filmikaamerad ning graafikalauad.

Järgnesid uue tehnika testimine, koolitused vahendite kasutamiseks ning juhendite ja näidisõppekavade loomine. Kaasatud olid kõigi nelja kooli haridustehnoloogid ja õpetajad. Näiteks õpiti kasutama foto- ja videokaamerat ning Prometheani interaktiivset tahvlit. Samal kevadel korraldati osalevatele koolidele koostööoskuste õpe, mille viis läbi koolitaja Elar Killumets. 

Veidi arvudest

Teise õppeaasta alguses kasutasid klassi aktiivselt kõik neli kooli. Ühises kalendris jagati ära koolide külastuspäevad ning pandi paika koolitusplaan. Projekti jooksul külastas kommunikatsioonilaborit kokku 1192 õpilast, neist 480 Haapsalu Kutsehariduskeskusest, 195 Läänemaa Ühisgümnaasiumist, 439 Haapsalu Põhikoolist ja 78 Uuemõisa Lasteaiast-Algkoolist. Korduvaid külastusi oli oluliselt rohkem. Toreda lisatulemusena tekkis Läänemaa Ühisgümnaasiumi noorte õpilasfirma, kellel läks tootearenduses vaja ühiselt loodud labori vahendeid.

Õpetajad hakkasid agaralt looma õppematerjale selles klassis kasutamiseks sealsete vahenditega. Projektijuht Ingrit Kera sõnul koostati õppematerjale kokku kaheksas õppevaldkonnas, millest mitu on omavahel lõimitud. Projekti tulemusena koostas Haapsalu KHK 24 õppe- või tunnikava,Haapsalu Põhikool 11 tunnikava ja Läänemaa Ühisgümnaasium 11 väga põhjalikku ja mahukat õppematerjali gümnasistidele. Kõige rohkem onõppevara loonud Uuemõisa Lasteaia-Algkooli õpetajad – 42 tunnikava. Kõik projekti jooksul loodud materjalid on laaditud E-koolikotti. Õppevara autorid on võtnud endale õiguse materjale jooksvalt täiendada ja täpsustada. 

Mida saavutasime?

Kolme aasta jooksul kogesime veidi muret, aga ka rõõmu. Labori kasutamist, loodud õppekavade ning tunnikavade testimist piiras COVID-19, kuid haridustehnoloogia aitas ka siin – tegutseti veebis. Väga tore on näha õppijate innukust uues õpikeskkonnas. Tasapisi on tulnud juurde ka õpetajaid, kes soovivad kasutada õppelaborit oma tundide läbiviimiseks.

Õpetajatel ja õpilastel on kujunenud aja jooksul klassis välja oma lemmikud, mida nad õppetöös kõige rohkem kasutavad. Populaarseimad on olnud Apple’i arvutid koos Adobe Masteri tarkvaraga, Filmora videotöötlusprogramm ja Prometheani interaktiivne tahvel. Õppijatele meeldib selles klassis õppida, meeldivad õppekeskkond ja moodne digitehnoloogia.

Aja möödudes tuli teha projektis muudatusi soetatavate vahendite nimekirjas. Näiteks osteti projekti lõppfaasis laserlõikuspink, Cricut Makeri kilelõikur ja virtuaalreaalsuse prillid. Suurimaks ebaõnnestumiseks osutus keeleõppeprogramm, mis meile kahjuks ei sobinud, ning hästi toimivat programmi me selle aja jooksul leida ei suutnudki.

HKHK projektikoordinaator Airi Aavik: „Ette tulnud takistustest hoolimata võime projekti lugeda kordaläinuks. Uusi digitehnoloogilisi vahendeid tundma õppides ja kasutades on arenenud õpetajate ning õppijate arvutioskus ning õppijate suhtlemisoskus. Lisaks omavahelisele suhtlemisele arenes Haapsalu üldhariduskoolide ja kutsekooli koostöö, tugevnesid koolide haridustehnoloogide ja õpetajate sidemed. HKHK haridustehnoloogi ja projekti koolipoolse koordinaatorina näen, et meie õpilased tulevad rõõmuga õppeklassi. Esimesel korral on nad segaduses, sest klass on teistsugune kui tavaline klassiruum, kuid pärast kohanemist ei taha nad enam mujale minnagi. Tore oli teha koostööd teiste koolide koordinaatoritega, sellist kokkupuudet meil selle projektita vaevalt oleks olnud. Eriti tahan esile tõsta Haapsalu Põhikooli, kes projekti väga tõsiselt võttis.“

HKHK direktor Ingrid Danilov: „Digikultuuri arendamisel koolis on oluline inimeste digiteadlikkus ning uute digivahendite ja -keskkondade kasutamise julgus, kuid sama tähtis on vahendite olemasolu. Seetõttu peangi lõppenud projekti kooli jaoks väga tulemuslikuks ja edukaks, sest projektis ellu viidud tegevus suurendas oluliselt kooli digivõimekust õppetöös. Saime projekti toel luua oma kooli nüüdisaegse seadmepargi ja tarkvaraga HAKOLA nutiklassi, mida õpetajad järjest enam kasutavad, suurenenud on ka huviliste õpetajate hulk, kes digikeskkondi ja -seadmeid õppetöös järjest rohkem katsetavad. Õppijatele on aga HAKOLA klass võimaldanud põnevat ja mitmekesist õpikeskkonda. Suureks projekti plussiks pean seda, et eri ainete õpetajate koostöös sündis hulgaliselt digitaalset õppematerjali ja lõimitud õppeülesandeid, mida saavad kasutada ka need õpetajad, kes projektis ei osalenud. Ja kindlasti on projekti väga positiivne tulemus see, et Haapsalu linna üldhariduskoolide ja kutsehariduskeskuse jaoks tekkis HAKOLA klassi näol tugev baas edaspidiseks koostööks.“

Hakola projektil valmis ka oma veebilehekülg, mis on leitav aadressilt https://sites.google.com/hkhk.edu.ee/hakola/avaleht?authuser=0.

Projektis osalejate kommentaarid

Kristi Karm, Haapsalu Põhikooli arendusjuht:

Meie aineõpetajad koostasid 11 tunnikava, mille järgi saab HAKOLA ruumide võimalusi kasutades ainetunde läbi viia. Projekti üks olulisemaid kohti on koolide koostöö ning projektis osalenute omavahel tuttavamaks saamine. Väga kasulikuks osutusid koolitused, mida õpetajatele HAKOLA raames pakuti, sest seal omandatud oskusi saavad õpetajad kasutada oma igapäevatöös õpilastega ja seeläbi oma õpetamist veelgi arendada.

Maia Tohver, Uuemõisa Lasteaia-Algkooli direktor:

Projekti võib pidada õnnestunuks, sest selle käigus arenesid kogu meie koolipere digipädevused, kuid esiletõstmist väärib pedagoogide kaasamine koolitustesse-õpitubadesse. Nende käigus õppisid õpetajad koos projektipartneritega tundma uuenduslikke vahendeid, mis õppetundides või õppematerjali loomisel sageli kohe kasutusele võeti. Koolitustel sai koos tegutseda, vahetada teadmisi ja kogemusi. 

Arenes õpetajate eneseanalüüsi ja refleksioonioskus, sest tunnikavade koostamisel tuli oma tööd analüüsida, hinnata ja kirjeldada. Tänu uutele vahenditele oli õpetajatel lihtsam aineid omavahel lõimida, nii sai õppe-eesmärkidest lapse jaoks tervik. Seega oli projekt õpetajatele suurepärane kutsealase enesetäiendamise võimalus. 

Kindlasti aitas projekt kaasa õpilaste digipädevuse arengule, sest selle käigus õppisid lapsed lahendama õppetöös ette tulevaid probleeme digitehnoloogia abil ning õpiti digikeskkonnas või selle abil suhtlema ja koostööd tegema.