Mitmekeelne laps vajab keelesõbralikku kooli

Viimased paar kuud on arvatavasti iga omavalitsuse koolides võetud vastu Ukraina lapsi ja valitud neile sobivat keeleprogrammi. Räägitud on keelekümbluse tõhususest ja LAK-metoodika põhimõtetest. Lapse õigusi ning vajadusi on kahjuks kajastatud vähe. 

Nii keele- kui muu kümblus on organismi tugevdav ja tõhus viis õppida uut, kuid see ei ole ainult meeldiv ega stressivaba. Mäletame ju kõik pärast sauna jääaugus ja lumes karastamist! Kui me jääks külma vette tundideks, ei suudaks meie keha sellest taastuda. Siin võib paralleeli tõmmata keelekümblusega – laps on uues keelekeskkonnas mitu tundi järjest, pärast kooli saab kodus oma keeles taas vabalt suhelda ja järgmiseks päevaks jõudu koguda. 

Emakeeles õppimine loob võrdsust 

Keelekümblus võib olla lapse jaoks väga kurnav. Lõimitud keele- ja aineõpe peaks toetama lapse keele arengut ja aineteadmisi, kuid teadmisi saab algaja keeleõppija omandada uue keele kaudu vaid piltide või tõlketeksti toel. Sotsiaalse keelekasutuse õppimiseks kulub kuni kaks aastat, akadeemilise sõnavara omandamine võib võtta kuni seitse aastat. 

Me ei saa ainetundides keele arengut ootama jääda või leppida sellega, et laps teeb kaasa vaid murdosa tunnist. Kui kasutada lapse olemasolevat keeleoskust, oleks kõikide võimalused võrdsed ja õpilane saaks oma teadmisi emakeeles jagada. Selleks on vaja suunata õpilased ja õpetajad tõlketarkvara ning -rakenduste poole. 

Integreerumine uude kultuuri ja keeleruumi on edukas vaid siis, kui integreeruja ei kaota oma keelt ega identiteeti. Kooli ülesanne on teha haridus lapsele kättesaadavaks. Eri keeletaustaga lapse jaoks tähendab see emakeelset õppematerjali ja lisaks uue keele õppimisele peab tal olema võimalus varem õpitud keeli edasi arendada. Lapse õiguste konventsiooni artikli 30 kohaselt on lapsel õigus koos oma kogukonnakaaslastega saada osa oma kultuurist, viljeleda oma usku ning kasutada oma keelt. 

Koolis pööratakse tähelepanu laste füüsilisele ning vaimsele tervisele – algklassides õpetatakse lapsi hambaid pesema, kuigi see tegevus kooli päevakavva ei mahu. Põhikoolis on fookuses seksuaaltervis ning omavahelised suhted. Seda kõike pakub kool lapse kui terviku kujundamiseks. Kooli teadlikkus lapse kodusest keelest ja pärimuskultuurist ei tundu aga kajastuvat üheski ainetunnis. 

Väärtustatud on iga keel 

Keelesõbralike koolide võrgustikuga liitunud koolides väärtustatakse lapse kodust keelt. Mitte ei keelata seda kasutada, vaid vastupidi – innustatakse seda tegema. Kui laps kasutab kodus või kasutas eelmises koolis kooli keelest erinevat keelt, on tähtis arendada sellegi oskust. Kasutades oma tugevaimat keelt, ei jää õpilase teadmised ja oskused keelebarjääri tõttu saamata ega jagamata. 

Keelesõbralike koolide võrgustiku eesmärk on toetada koole mitmekeelsete laste õpetamisel ja teavitada haridusasutusi mitmekeelsuse hüvedest. Mitmekeelse lapse aju suudab luua paremini seoseid uute ning olemasolevate teadmiste vahel ning ta on tähelepanelikum. Mitmekeelsel lapsel on lihtsam mõista, et tegutseda saab mitmel moel, seetõttu on mitme keele ja kultuuriga kasvanud lapsed empaatiavõimelisemad. 

Keelesõbraliku õpetaja keeletunnis julgustatakse lapsi valima, millises keeles nad oma märkmeid teevad või näiteks luuletusi kirjutavad. Õppe-eesmärgi saavutamine on tihti nähtav keelest sõltumata – õpetaja saab teksti vaadates teada, kas õpilane on kasutanud kirjavahemärke ning suurt algustähte lause alguses, ka kirjutatud luuletuse vormi saab sõnu mõistmata hinnata. Loomulikult on alati eesmärk jagada tulemust nii õpetajatele kui klassikaaslastele mõistetavas keeles kas tõlkides või kirjutades loodust uue versiooni. Õpilaste kodune keel ja kultuuritaust on koolimajas nähtav, kõik keeled on au sees ning võrdselt tähtsad! 

Eestisse tagasipöördujate lastelt ootavad Eesti koolid heal tasemel eesti keele oskust, sest need õpilased on Eesti juurtega ning sageli rahvuselt eestlased. Kuid nad vajavad eestikeelses klassis tihti tugiõpet või soovitakse nad kehva keeleoskuse tõttu nooremate laste klassi panna. Kui kõik koolid ja haridussüsteemid toetaksid lapse kodukeele arengut, ei oleks kooli vahetamine lapsele traumeeriv ja mitmekeelne laps suudaks ruttu uuele koolikeelele ümber lülituda. Näiteks Saksamaa koolid ei erine suures osas Hollandi omadest keelepoliitika poolest. Sageli kool ja õpetaja ei tea, mis keeli laps kodus räägib. Kui laps oskab koolikeelt halvemini kui tema eakaaslased ja õpetaja sellele arenguvestlusel tähelepanu juhib, võib selguda, et lapse emakeel on hoopis mingi muu keel. Tihti soovitab kool kodus rohkem hollandi keelt kasutama hakata või hoopis asukohamaa keelele üle minna, kuigi lapsevanem ise alles õpib keelt. Hollandis on ka koole, mille territooriumil on lubatud kasutada ainult kohalikku keelt. Selle vastu eksimisel on lapsi karistatud ja hiljuti tegi ÜRO just selle kohta märkuse https://www.rutufoundation.org/un-dutch-schools-must-welcome-mother-tongues/.  

Eestisse saabunud Ukraina lapsed loodavad võimalikult ruttu kodumaale tagasi pöörduda ja koduses keeles haridusteed jätkata. Kuigi lapsed on oma koduriigist eemal, ei tohiks kohaliku keele oskamatus nende haridusele piire seada. Oma emakeele kasutamine hariduse omandamisel on lapse õigus ning lapse mitmekeelsust peaks me nägema kui rikkust ja võimalust, mitte kui takistust. 

Margit Tera töötab keelesõbralikus rahvusvahelises koolis Optimist, kus õpetab ja toetab mitmekeelseid lapsi, eriti neid, kes ei oska inglise keelt – mis on kooli õppekeel – veel nii hästi, et kõiki tunde vabalt jälgida. Kord kuus õpetab ta Hollandi eesti koolis.   

Keelesõbralikud koolid 

Keelesõbralike koolide võrgustik loodi kahe aasta eest ja sellega liitub iga kuu uusi koole. Koolid ei pea ametlikult võrgustikuga ühinema, aga nende põhimõtted võiks igas koolis kasutusel olla, selgitas Margit Tera. Ta loodab, et ka Eestis tunnevad koolid vajadust keelesõbralike koolidega koostööd teha. 

Rahvusvahelises koolis Optimist võib Margit Tera sõnul igas keeles oma oskusi ja teadmisi näidata. Kui küsimus on ajaloost või matemaatikast, saab küsimuse ja vastuse tõlkerakenduse abil tõlkida ja kohe on näha, kas laps on ülesandest aru saanud ja loodetud vastuse andnud. Selles koolis räägitakse üle 40 keeles, õpetajad ei oska enamikku neist ja see ei olegi eesmärk.  

Koole, mille töökeel on inglise keel, on Tera sõnul maailma igas suuremas linnas. Neis õpivad enamasti töölähetuses perede lapsed, kes viibivad asukohariigis ajutiselt. „Optimistis on ka Hollandi perede lapsi, aga nende vanemad on seotud rahvusvaheliste firmadega ja lapsed on välismaal õppinud või on perel plaan lähiajal väljapoole Hollandit elama asuda,“ tutvustas Tera. „Minu koolis ühtegi eesti last ei ole, naaberriikidest küll. Hollandi teistes linnades on eesti lapsi, kes õpivad sarnastes rahvusvahelistes koolides,“ lisas ta. 

Optimisti kool osaleb Erasmus+ projektis ALCOR, kus on ka Lilleküla gümnaasiumi esindajad ning koolid Itaaliast ja Horvaatiast. 

Vaata ka https://languagefriendlyschool.org/.