Tudengid koostasid eetilise haridusjuhi mudeli

Loe ka: Anu Tammeleht “Eetiline tundlikkus”

Tallinna Ülikooli eetiliselt tundliku närviga üliõpilased on välja töötanud õiglase ja eetilise haridusjuhi kompetentsimudeli. 

Me tahtsime haridusjuhte eetiliste valikute tegemisel toetada ja moodustasime õppeaine ELU (erialasid lõimiv uuendus) üliõpilaste koolieetika töörühma, mis hakkas panustama veebipõhisesse eetikat käsitlevasse materjali, millest oleks haridusjuhtidel kasu. Praeguseks on materjali esialgne variant valmis. Loodame, et kui kooli- ja lasteaiajuhid selle kätte saavad, on neil kergem kujundada oma asutus kohaks, kus kõigil on hea olla. 

Me ei mõista eetikat traditsioonilisel viisil kümne käsu täitmisena, vaid palju laiemalt. Tartu Ülikooli professor Margit Sutrop on öelnud, et eetika puudutab kõike, mida me ütleme või ei ütle, mida me teeme või tegemata jätame. Me mõtleme igal sammul, kuidas ühes või teises olukorras eetiliselt käituda. Seega puutuvad eetikasse kõik otsused, mida tehakse oma kooli või lasteaia arendamiseks, õpetajate koostöö edendamiseks jne.

„Hea kooli käsiraamat“ toob välja, et heasse kooli saadab lapsevanem hommikul oma lapse kindla meele ja südamerahuga; hea kool on kool, kuhu iga õpilane tahab minna ja kus ta innustub õppimisest; heas koolis tahab õpetaja tööle minna ja tema silm särab (Sutrop jt, 2017). „Hea kooli käsiraamat“ kirjeldabki eetiliselt korras kooli. See on üks nendest käsiraamatutest, mida iga haridusjuht peab korduvalt ja mõttega lugema (kui ta ei ole seda veel teinud). Meie „Õiglase ja eetilise koolijuhi kompetentsimudel“ lähtub selle raamatu põhimõtetest ja täiendab seda. 

Oleme tänaseks selgitanud välja haridusasutustes ette tulnud juhtumeid ja koostanud nende põhjal lugusid, mille eetiline analüüs aitab muuta haridusjuhid teadlikumaks ning suunata tähelepanu arenguvajadustele eetika valdkonnas. Juhtumite juurde oleme loonud tööriistad, mis suunavad tähelepanu võimalike positiivsete muudatuste poole. Tööriistade hulgas on näiteks näpunäited avaliku esinemise kohta, ülevaade kovisioonist ja kovisioonisüsteemi loomisest, e-kirja koostamise juhend, koolijuhi suhtlemise ABC, selgitatud on ka seda, mis on töökius, rollikonflikt jne. Materjalid on loodud plakatitena, mis võimaldab neid soovi korral välja printida ja seinale paigaldada või oma töölaual hoida.

Õiglase ja eetilise koolijuhi kompetentsimudel valmis meie töörühma üliõpilastel koostöös õppejõududest juhendajate Anu Tammelehe ja Merike Saarega, mis annab kogu tööle kindlama teaduspõhise aluse. Haridusjuhi pädevuste mudelis tõime välja neli valdkonda, millele eetiline haridusjuht peab tähelepanu juhtima: „Minu inimeste vajadused“, kus põhirõhk on koolis olevate inimeste märkamisel, kaasamisel ja nendega arvestamisel; „Avatud koolikultuur“, kus juht loob asutuses usalduslikel suhetel põhineva suhtluskultuuri; „Kogukonna arendamine“, kus juht tagab ühised väärtused ja uskumused ning kaasab asutust ja kogukonda laiemalt; „Minu arenguvajadused“, kus juht hoolitseb iseenda arengu eest ning innustab sellega ka oma kolleege arenema.

Loodud materjale katsetab grupp eksperte, kelle tagasiside põhjal teeme vajalikud muudatused. Seejärel anname projektis loodud vahendid avalikult üldsusele kasutada www.koolieetika.org veebileheküljel. Teeme meelsasti koostööd nii ülikoolide kui ka haridus- ja teadusministeeriumiga, et ka tulevaste haridusjuhtide koolitamist toetada. Kogutud juhtumite põhjal võime väita, et paljud konfliktid õppeasutustes oleksid olemata, kui juhid, õpetajad, kogu kooli personal ja kogukond pööraks rohkem tähelepanu eetikale. 

Treeneritel jt on eetikakoodeks, koolijuhtidel mitte

Haridusvaldkonnas on koostatud näiteks eraldi eetikakoodeksid õpetajatele, õppejõududele, õpilastele ning isegi raamatukoguhoidjatele ja treeneritele, kuid puudub eetikakoodeks haridusjuhtidele. Nagu näha, seostub hariduse ja eetika valdkond eelkõige õpetaja/õppejõu ja õpilase eetikaga. Siinkohal ei tohiks aga unustada, et lisaks õpetajatele ja õpilastele kuuluvad hariduskultuuri ka haridusjuhid, sh koolijuhid. Ka koolide põhimäärused, koolijuhtide ametijuhendid ei käsitle eetiliste põhimõtete rakendamist koolijuhi töös. Kuigi võib esineda asutusi, kus töötatakse välja asutusepõhine eetikakoodeks, millest kõik töötajad võiksid lähtuda, esineb hariduses sellist lähenemist harva või üldse mitte. Kui vaatame haridusjuhtide ametijuhendeid, siis need võiksid välja tuua juhitöö eetilisi aspekte, millest nad saaksid oma töös lähtuda, kuid selle asemel on ametijuhendites välja toodud mitmesugused administratiivsed tööülesanded. Seega on väga oluline, et haridusjuhtide eetilist töökorralduslikku poolt juhitaks juba riigi tasandilt ühtse eetikakoodeksiga, et eetika muutuks iga hariduses töötava inimese töö olulisimaks osaks.

Oleme vaadanud läbi kõik koolijuhte puudutavad seadused, määrused, tööjuhendid, kuid koolijuhi eetika kohta ei ole me midagi märkimisväärset leidnud. Ka haridusjuhi uus kompetentsimudel vaatab eetikast mööda. Mõni pädevus seal kaudselt eetikaga haakub, kuid otseselt ei ole seda välja toodud. Kui arvestada sellega, et meie koolijuhid ei pea olema pedagoogilise taustaga, siis tuleks koolijuhi töö eetilisi aspekte selle võrra enam välja tuua.

Õpetaja jäi hätta. Mida talle öelda?

Et mitte jääda üldsõnaliseks, toome haridusjuhtidele loodud veebimaterjalist kaks konkreetset näidet. Ühel juhul direktor teab, et eetiline juht toetab oma õpetajaid, teisel juhul ta justkui ei teadvusta seda endale. Loodetavasti aitab õiglase ja eetilise koolijuhi kompetentsimudel sellistel koolijuhtidel kergemini oma õpetajate usaldust võita ja nende arengut toetada.

Alles kaks kuud koolis töötanud noor õpetaja räägib direktorile oma murest üheksanda klassi õpilase pärast, kes ei tööta tunnis kaasa ega käi ka konsultatsioonitundides. Nii jätkates võib ta saada puuduliku trimestrihinde. Õpetaja küsib direktorilt, mida teha. Direktor kuulab õpetaja ära, kuid ei oska midagi soovitada. Järgmisel päeval ütleb ta sellele õpetajale õpetajate toas kolleegide kuuldes, et õpetaja on ise midagi valesti teinud, lisades, et trimestri puudulik hinne näitab õpetaja tegemata tööd.

Kuidas te tunneksite ennast selle õpetaja nahas? Ja tema kolleegide nahas? Selliseid juhtumeid tuleb aga koolielus ette tihti. Kõik saavad aru, et noorele õpetajale tehakse liiga, kuid keegi ei reageeri. 

Noor õpetaja, kes on töötanud õpetajana vaid mõne aasta, alustab õpinguid magistrantuuris. Ühel hetkel tunneb ta, et koormus on liiga suur, ta on väsinud, kuid kohustused aina kuhjuvad. Koolijuht uurib, kuidas noorel õpetajal läheb, ning õpetaja avab end ja räägib oma murest. Selle asemel et noort õpetajat hukka mõista, näiteks mõelda, et noored peavad jaksama, pakub koolijuht alustavale õpetajale mitmesuguseid võimalusi. Äkki on abi tundide ümberpaigutamisest päevas ja nädalas? Võib-olla aitaks õpetaja klassijuhataja koormuse ja tunnivälise tegevuse vähendamine, et õpetaja saaks keskenduda oma tundide andmisele ja õppimisele. Panustamine kooli ja arengusse tuleb tagasi siis, kui ta õpingud lõpetab. Vahel motiveerib noori ning annab jõudu ja energiat hoopis see, kui nad saavad oma värskelt kogutud teadmisi rakendada. Kui noorel õpetajal on ettepanekuid, siis koolijuht toetab nende ellurakendamist. Samuti pakub koolijuht, et õpetaja võib oma koormust vähendada, kasutades õppepuhkust ka õpingutevälisel ajal, et aeg maha võtta ja puhata. Tänu koolijuhi toetusele tunneb õpetaja, et saab koolijuhti usaldada ega ole oma murega üksi. 

See on näide, kuidas koolijuht märkab ja mõistab õpetaja muret ning pakub lahendusi, vältimaks õpetaja läbipõlemist. Niimoodi käitub eetiline koolijuht. Meie koolieetika töörühm teeb ka edaspidi koostööd eri osapooltega (nt ministeerium, ülikoolid). Oluline on, et haridusjuhtide eetikapädevustele tähelepanu pöörataks, siis oleksid paljud meie kogutud juhtumid olemata.

Millele me toetume?

Oleme haridusjuhi pädevusmudelit koostades toetunud haridusteadlaste uuringutele ja ametlikele dokumentidele. Allpool mõned väljavõtted olulisematest ideedest.

Haridusjuhi vastutus

Eesti koolijuhtide koostööpõhise koolikultuuri uuringust ilmneb, et koolijuhid delegeerivad vastutuse õpetajate arengu toetamise eest õppejuhtidele ning ennast näevad pigem ideede generaatori või vestluspartnerina. Lisaks on juhtimine jagatud üldjuhul ainult kooli juhtkonna liikmete vahel, arvestamata sellega, et ülalt alla juhtimine ei soosi häid suhteid (Poom-Valickis jt, 2021).

Koolijuht kui eestvedaja

Maailma parima haridusasutuse juht on ka innovatsiooni juhtija, meeskonna juhtija, iga õpilase arengu toetaja, tulemuspõhine juhtija ja eduloo tutvustaja (haridusasutuse juhi kompetentsimudel, 2016).

Mis on kutse-eetika?

Igal kutsealal on kokku lepitud eetilistes väärtustes ja normides, millest oma kutses lähtuda. Üldjuhul koondatakse eelnimetatud väärtused ja normid eraldi dokumenti, milleks on eetikakoodeks. Eetikakoodeks on toeks teatud kutsealal tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Lisaks sellele on eetikakoodeks justkui eneseanalüüsi vahend, mis aitab teha kõlbelisi valikuid otsuste langetamiseks ning hinnata kõlbeliselt nii enda kui teiste kutseala esindajate toimimist (TÜ eetikakeskus, 2007).