Vaade klassi eest: Ukraina lapsed Eesti koolis

13. mai 2022 Kerttu Teppe, TÜ haridusteaduste instituudi klassiõpetaja õppekava 4. kursuse üliõpilane; Esta Sikkal, TÜ haridusteaduste instituudi praktika ja didaktika õpetaja - Kommenteeri artiklit
Õpilastele meeldib vahelduseks teha midagi, kus saab näidata võõrast keelest arusaamist mitteverbaalsel moel. Foto: Pixabay

Eesti koolides õpib sel kevadel senisest enam rändetaustaga Ukraina õpilasi. Tartu maakonna koolides on 28. aprilli seisuga umbes 400 Ukraina õpilast. Kuidas neid õpetatakse? Millised on muukeelsete õpilaste keeleõppega seotud mured ja rõõmud?

Esta Sikkal.

Esta Sikkal: Olen varem õpetanud Süüria pagulastest õpilasi ja kogenud araabia maailma kultuurierisusi. Sina õpetad nüüd Tartu Annelinna Gümnaasiumis Ukraina lapsi. Millised nad on? Kas neil on mõni ühine joon? 

Kerttu Teppe: Õpilased on tulnud Ukraina eri piirkondadest ning kõigil on oma lugu rääkida. Meie koolis on ukrainlasi kõigis klassides, minu õpetatavatest 4. ja 5. klassis. Viiendas on kaks õpilast, üks on väga töökas ja aktiivne, kuid teine ei ole suutnud end veel täielikult avada. 

Esta Sikkal: Mis keeles sa nendega räägid?  

Kerttu Teppe: Esmalt proovin kasutada kehakeelt ja siis hästi lihtsustatud eesti keelt. Kui kehakeel ka ei aita, lähen üle vene keelele, aga vaid äärmuslikel juhtudel. Lähtun keeleõppe põhimõttest „üks inimene – üks keel“, mida on vahel küll keeruline järgida. 

Esta Sikkal: Hiljaaegu võis Õpetajate Lehest lugeda, et Ukraina laste eesti keeles õpetamiseks on olemas nii õppematerjalid, kogemused kui ka julgus. See mõte läbis 5. aprillil lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK) aastakonverentsi, kus toonitati LAK-õppe rakendamise vajalikkust. Eestis on paarkümmend aastat õpetatud muukeelseid lapsi, selle ajaga on jõutud välja töötada õpetamise metoodika, õppematerjalid, tugivõrgustikud.  Kuidas sina noore õpetajana neid õppematerjale iseloomustad? Milliseid õpikuid saad kasutada Ukraina laste õpetamiseks? 

Kerttu Teppe.

Kerttu Teppe: Õppematerjale eesti keele kui teise keele õpetamiseks on palju. Ometi loon Ukraina laste õpetamiseks materjale ise. Vaatan läbi algajate õpikuid, töövihikuid, piltsõnastikke ja panen kokku oma klassi lastele kõige sobivama töölehe ja tegevused. Õpikutest valin enamasti vene õppekeelega koolidele või keelekümblusprogrammidele suunatuid. Väga põnev ja asjalik veebikeskkond on www.keeleklikk.ee, millega koos saab kasutada sama sarja tööraamatut. 

Esta Sikkal: Olen nõus, et õpetajad loovad ise sobivaid materjale, kuna see tundub tulemuslikum. Õpik on seega alusmaterjal, millega tuleb sobitada lisamaterjalid. Kuidas iseloomustaksid lühidalt eesti keele kui teise keele õpetamise metoodikat, mida kasutad või soovid kasutada? 

Kerttu Teppe: Muidugi sooviksin kasutada LAK-õpet ning täielikku keelekümblust, et õpilaste keeleoskus areneks täiel määral. See metoodika arvestab õpilast motiveerivaid kõneülesandeid ja võtteid. Ehk siis õpetaja peab ise täpselt teadma, kuidas ja millest ta suhtluspõhiseid ülesandeid koostab ja kasutab.

Esta Sikkal: Mulle meenub oma kogemusest, et kuigi õpik oli keeleõppe suunaja, andis pildiseeriate ja sõnavaramängude kasutamine keeleõppele palju hoogu juurde: me n-ö käisime poes, koolis, liikluses, tegelesime hobidega, riietusime jne. Ühte teemat sai samade piltidega läbi mängida kümnel eri viisil. Põimisime dialoogidesse kultuurierisusi, see andis võimaluse end rohkem avada ja väärtustatuna tunda. Teatud teemad kõnetasid õpilasi rohkem, teised vähem, kuid põhiline oli oskus lapsi võõrast keelest aru saama ja kõnelema panna. Õpilastele meeldisid humoorikad tegevused, kus sai näidata keelest arusaamist mitteverbaalsel viisil. Püüdsime teha igas tunnis liikumismänge, sest lapsed olid energilised ja kärsitud, neil tuli lasta auru välja lasta. Seetõttu tunnengi huvi, milliseid võtteid sina kasutad.

Kerttu Teppe: Minu tundides õpivad Ukraina lapsed klassiga koos, seega pean panema nad osaks ajaks iseseisvalt tööle, et töötada ülejäänud klassiga, ning vastupidi. Muidugi proovin teha ka kogu klassi tegevusi, kus kõik saavad kaasa lüüa. Minu lemmikud on samuti pildimaterjalid. Hea kolleeg jagas ukrainakeelseid pildikaarte, mida kasutasin esimestes tundides. Üldiselt teen väga palju suulist eeltööd, õpime sõnu piltide abil ning võtame kohe sõnad kasutusse, kasutades dialooge või lihtsalt lauseid. Õpilastele meeldivad väga lauamängud, kus nad saavad teistega aktiivselt suhelda, selleks sobivad piltdoomino, „Memory“, loto, numbribingo.

Esta Sikkal: Aga digimängud või veebiõpe?  

Kerttu Teppe: Digimänge pole ma veel kasutanud. Alguses tegin tunde Keelekliki keskkonnas, kus õpilased saavad teemaplokke läbida. Seal on sõnavaraülesanded, näiteks piltide ja sõnade kokku sobitamine, kuulamisülesanded jne. Esimeseks teemaks valisin tervitused, mida sai veebilehel õppida videote ja helifailide kaudu. Kahjuks tüdisid õpilased veebikeskkonnast kiiresti ning iga päev seda kasutada ei saanud.  

Esta Sikkal: Olen nõus, et veebis harjutades võib tüdimus kiiresti tekkida. Minu meelest tuleks õppematerjale, meetodeid ja võtteid valida selle järgi, et muukeelsed õpilased muutuksid avatumaks ja esitaksid julgelt küsimusi. Samas tuleb selgitada, miks on vaja vahel teha ka rutiinset tööd. Mulle tundus õpetades ülioluline, et neile meeldiks eesti keel ja meel. Kas suures klassis on võimalik seda meeldimise printsiipi jälgida?

Kerttu Teppe: Natuke ikka. Mõnikord õpilane ütleb, et ei taha ülesannet teha, kuid ülejäänud klass ootab samuti õpetaja tähelepanu, seega ta peab lihtsalt selle ära tegema. Püüan alati seletada ülesannete vajalikkust ning siduda neid eluga. Ühes tunnis õppisime värve ja riideesemeid ning lasin õpilastel rääkida enda rõivastusest. Muidugi püüan nende meele järgi olla ning üldiselt valin sobivad teemad. Minu õpilased juba oskavad oodata, kui tegelen mõne õpilasega individuaalselt, ning mõnele isegi meeldib vahepeal ise ukrainlasi aidata ja olla õpetaja rollis. Olen nõus, et eesti keel ja meel on oluline, püüan Eestiga seotud tegevusi sisse tuua. Värvide õppimisel joonistasime Eesti lipu. Laps küsis, kas võib ka Ukraina lipu joonistada. Ei tohi ära unustada nende juuri ja koduigatsust. 

Esta Sikkal: Milliseid õppetegevusi neile ei meeldi teha? 

Kerttu Teppe: Tegevusi, mis muutuvad kiiresti üksluiseks – nii on ju iga õpilasega. Tegevus peab olema huvitav ja samas nõudma pingutust. Tihtipeale ei soovi nad sõnavara mitu korda korrata, sest see muutub igavaks, isegi kui nad pole sõnu veel omandanud. Samuti nad pigem räägiks ja suhtleks, kui lihtsalt kirjutaks ja loeks. 

Esta Sikkal: Süüria lapsi õpetades kogesin, et sõja tõttu traumeeritud lastel olid keskendumishäired, eriti võõra keele puhul − välise mulje põhjal kuulavad usinalt, kuid tegelikult lülitavad end õppetööst välja. Nägin tunnis sageli, et laste mõtted olid mujal. Vanim õpilastest tunnistas suurt väsimust, sest ei olnud saanud öösel magada – mõtles sõjale, mahajäänud kodumajale, vanaemale. Kas sinu tundides on midagi niisugust juhtunud?  

Kerttu Teppe: Mõni õpilane sulgub endasse ning terve tunni istub ja mõtleb oma mõtteid. Olen lasknud tal niisama olla, ma ei taha olla pealetükkiv või tekitada ebamugavust. Õpilasega peab rääkima, olema tema jaoks olemas, looma talle turvalise keskkonna, kus võib teha vigu ning näidata välja oma emotsioone. 

Esta Sikkal: Ma lisaks veel, et lojaalsetel ja sõbralikel pagulasõpilastel oli õppetöös raskusi järjepidevate tulemuste saavutamisega, samuti iseseisva töö puhul, tekstide lugemisel. Neil oli kodustesse ülesannetesse keeruline süveneda, kuna suur pere elas kitsikuses ja väikeses korteris ning tekkisid tagasilöögid kohanemisega. Rääkimata sellest, et nad ei osanud harjumatus kliimas riietuda, põdesid palju külmetushaigusi, puudusid koolist liiga palju, eirasid pingutust nõudvaid olukordi. Mis on Ukraina õpilastele raske?

Kerttu Teppe: Neil on raske harjuda uue keskkonnaga. Nad on visatud pea ees vette keskkonda, kus nad ei oska rääkida. Neil pole enam tuttavaid inimesi, armsaid tänavaid, oma kodu ja koolimaja. Nad peavad oma elu justkui uuesti alustama. Keelt õppida polegi nii raske kui uue eluga harjuda.

Esta Sikkal: Õpetajatena peame seda väga arvestama. Samas liigub koolielu oma rada, õppetulemused on olulised. Kuidas muukeelseid lapsi hinnatakse, millise ainekava alusel? Kas nad saavad aasta lõpuks tavapärase tunnistuse?

Kerttu Teppe: Praegu eraldi ainekava loodud ei ole, kuid selle vajalikkust on kaalutud ning arvatavasti tegelen sellega lähiajal. Õpilased saavad aasta lõpuks ained arvestatud või mittearvestatud. Jagan iga päev suulist tagasisidet ning vajadusel ka kirjalikku. Meie koolis teevad kolleegid väga head koostööd. Õpetajate tuppa on loodud materjalipank, kust saab laenata üksteiselt mänge, raamatuid, õpikuid ja muid materjale. Juhtkond on alati olemas ja valmis probleemide korral aitama. Kool on soovitanud pakkuda mitmekülgseid õppetegevusi. 

Esta Sikkal: Mis on sulle kui noorele õpetajale kõige keerulisem aspekt? 

Kerttu Teppe: Iga õpilane on erinev ning tunnis pean suutma kõigile õpitava selgeks teha. Kõige keerulisem on jõuda absoluutselt iga õpilaseni. Tahan kõike võimalikult hästi planeerida ja ettevalmistustele kulub palju aega. Kui tunnis tegevused ei toimi, tunnen end veidi halvasti. Raske on ka õpilastele varem õpituga seoseid luua. 

Esta Sikkal: Millised õppeained klassiõpetaja õppekavas sulle tuge annavad?

Kerttu Teppe: Üldiselt on aidanud kõik keeledidaktika ained, eriti inglise keele didaktika, kuigi see annab suunised puhta võõrkeele õpetamiseks. Aga olen saanud konkreetseid näiteid eesti keele kui teise keele õpetamiseks. Klassiõpetaja õppekavas on vahva aine „Muukeelne laps eesti koolis“, mis annab teemast hea ülevaate. Meie õppekavas võiks olla rohkem LAK-õppe ja üldse muukeelsete laste praktilise keele õpetamisega seotut. Klassiõpetajana ei või sa teada, millised õpilased sinu klassi satuvad, seega pead olema valmis mitmesugusteks olukordadeks ning eriilmelise taustaga õpilasteks.

Olen nüüd suure kogemuse võrra rikkam. Kogu olukord on olnud väljakutse, millest olen palju õppinud. Tunnen, et olen võimekam, empaatilisem ning loovam õpetaja, kui olin enne. Olen kindel, et minu tulevik on seotud muukeelsete õpilastega ja mõne aasta pärast olen tagasi oma kodukohas, kus hakkan neid õpetama.


Samal teemal: 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!