Eriarvamustes Eesti
31. mail toimus Telliskivi loomelinnakus Vaba Lava saalis Eesti Kultuuri Koja konverents „Muutuv maailm. Kuidas edasi?“.
Konverentsi ajend oli muidugi erimeelsused meie ühiskonnas: Venemaa „erioperatsiooni“ vastased ja pooldajad, erakondade vastandumine, vastastikused teravused sotsiaalmeedias jne.
Vastandada püütakse ka eesti ja vene kultuuri. Sellega seoses oli Eesti Kultuuri Koja konverentsil väga huvitav arutelu vene kultuurist ja selle kohast Eestis. Kirjanik ja tõlkija Jelena Skulskaja selgitas, et puutume Eestis kokku nelja liiki vene kultuuriga.
Üks neist on Lermontovi, Dostojevski, Tolstoi, Tšehhovi jt kultuur. See on jääva väärtusega ega kao kuhugi, märkis Skulskaja.
Teine vene kultuur on see, mida luuakse praegu Putini Venemaal selleks, et karjääri teha. Nende autorite loomingut ei mäleta varsti enam keegi. Skulskaja ütles, et tal on väga hea meel, et Eestis keelati raamatupoodides vene tänapäeva kirjanduse müük, sest need raamatud ei harinud lugejat, vaid „tegid lolliks“.
Kolmas on välismaal elavate vene emigrantide kultuur. See jääb Skulskaja sõnul püsima ja ka töötab, sest enamik vene emigrantidest kirjanikke on saavutanud selle, et nende teosed on ilmunud vene keeles ja kättesaadavad ka Venemaal. Vene emigrandid tahavad vene lugejat putinlikus mõtteviisis kahtlema panna. Ka Jelena Skulskaja ise avaldab oma raamatuid Venemaal just sooviga mõjutada vene lugejat paremas suunas.
Neljas vene kultuur on Skulskaja järgi see, mida loovad Eestis elavad vene kirjanikud, kunstnikud, muusikud jt. Skulskaja näeb seda kultuuri positiivses valguses. Näiteks tema ise on tõlkinud väga palju eesti luulet vene keelde ja levitanud neid tõlkeid nii Venemaal kui ka meie vene õppekeelega koolides. Teisalt on Eestis elavate vene kirjanike töid tõlgitud ka eesti keelde, mis rikastab kirjanduslikku pilti.
Kus on selle nelja kultuuri hulgas meie vene noored ja kooliõpilased? Skulskaja arvas, et kahe kultuuri vahel. Ühelt poolt on nad Eestis sündinud ja vene kõrgkultuur neid eriti ei tõmba, nad ei taha ka Venemaale elama minna. Teisalt oskavad nad eesti keelt tihti puudulikult ega ole süvenenud ka eesti kultuuri. Jelena Skulskaja ütles, et on isiklikult püüdnud Eestis elavate vene noorte olukorda parandada. Näiteks on ta asutanud draamastuudio Poeesia Sõpruskond, kus 18 vene ja eesti noort kannavad eesti luulet ette nii eesti kui vene publikule, ja seda nii eesti kui vene keeles. Noored loevad ka Raadio 4 eetris eesti luulet vene keeles. Paljud vene noored on öelnud Skulskajale, et eesti kultuur on neile suur avastus.
Skulskaja toonitas, et kultuur ühendab ja aitab erimeelsusi ületada. Ta tõi näiteks Jan Kausi kohtumise Sillamäe kirjandushuvilistega. Kaus luges seal oma luuletusi ja samal ajal jooksis ekraanil nende vene tõlge. Pärast kava lõppu avaldasid paljud sillamäelased imestust, et Eestis on nii huvitavaid luuletajaid. Integratsioon toimub kultuuri kaudu. Eesti keele õppimisest üksinda ei piisa, oli Skulskaja sõnum.
Huvitav oli ka Viimsi gümnaasiumi õpilase Stella-Maria Sillaste sõnavõtt. Tema rääkis, kuidas nende klassiski kipuvad erimeelsused tuliseks minema, kuid õpetaja oskab klassi maha rahustada. Sillaste märkis, et gümnaasiumis õpilaste arusaamad ja arvamused alles kujunevad ja ka tema ise ei tunne end veel päris kindlalt. Näiteks on ta mõtelnud sellele, kuidas kool ja õpingukaaslased tema mõtteid mõjutavad. Kuid sellest on ta aru saanud, et ei ole õige kujuneda „kiduraks ja kinniseks“ inimeseks, kes ei kuula, mida teised mõtlevad ütlevad. Tuleb olla avatud ja aktsepteerida ka oma mõtetest erinevaid arvamus ning jälgida, et sinu enda mõtted ei teeks kellelegi kahju.
Õiguskantsler Ülle Madise lisas, et iga inimene peab jälgima, et ta ei laseks endas oleval heal inimesel surra. Ta hoiatas kambavaimu eest, mis on demokraatia nõrk koht ja võib viia teistmoodi mõtlevate inimeste vihkamise ja vaenamiseni. Demokraatia saab toimida seni, kuni igaüks saab vabalt oma arvamust avaldada, kinnitas Madise. Paraku on ka demokraatlikus maailmas juhtumeid, kus enda omast erinevat arvamust ei taluta. Näiteks on mõne Lääne ülikooli üliõpilased välja vilistanud õppejõude, kelle seisukohad neile ei meeldi. Õppejõu eriarvamus oleks ju suurepärane põhjus argumenteerida, kuid millegipärast on valitud kõrtsikakleja mentaliteet, ütles Madise. Sedasama kambavaimu lööb välja sotsiaalmeedias, ja probleem pole ainult selles, et kedagi rünnatakse. Suurem probleem on see, et kui kedagi rünnatakse, ei julge väga paljud oma arvamust enam välja öelda, sest kardavad samuti rünnaku alla sattuda. Vaikimine on demokraatiale aga kindlasti kahjuks, ütles Madise.
Kultuuri koja konverentsil oli sissejuhatav arutelu Venemaa „erioperatsiooni“ ja „uue maailmakorra“ teemal, sest nendegi suhtes on igasuguseid arvamusi. Marju Lauristin hoiatas, et Ukrainas toimuva sõjaga ei tohi ära harjuda. Me ei saa vaadata seda sõda nagu Gröönimaa sulavaid jääliustikke, mis sulavad küll ja ennustavad halba ka, kuid jäävad meist kaugele ja justkui ei puutu otseselt meisse. Selles arutelus rõhutati, et kõik Ukrainas kuritegusid sooritanud inimesed tuleb kohtu alla anda, et kellelgi ei tekiks muljet, nagu oleks inimsusevastased teod lubatud. Kõige paremaks variandiks peeti seda, kui Venemaa enda politsei hakkaks oma sõjakurjategijaid välja selgitama ja kohtu alla andma. Konverentsi kirkamaid hetki oli see, kui Kristiina Ehin luges oma uusi luuletusi, teemaks sõda Ukrainas.