Mondo Maailmakooli haridusseminar „Kool kui ühiskonna kriiside peegel“ oli selle nädala üks erilisemaid sündmusi. Ei tule tihti ette, et üks seminar toimuks korraga eesti, inglise, vene ja ukraina keeles. Seminaril küsisime, kuidas toetada Ukraina õpetajate ja õpilaste lõimumist Eesti koolidesse, kuidas luua kaasav mitmekultuuriline klassiruum.

Need on väga olulised küsimused, sest praegu õpib ligi 4700 Ukraina last 295 üldhariduskoolis ja 14 kutsekoolis üle Eesti.Lisaks töötab meie koolides üle saja Ukraina täiskasvanu, kellest on õpetajana tööd leidnud kolmandik ja abiõpetajana teine kolmandik. Kuulsime seminaril, et tihti on kool ka Ukraina lastevanematele ainus ühenduskoht Eesti ühiskonnaga, ja nii tuleb koolil lahendada ka kooliväliseid küsimusi, nagu perearsti või üürikorteri leidmine. Nii näemegi, kuidas sõda Ukrainas peegeldub Eesti koolielus vastu isegi ulatuslikumalt kui meie elu muudes valdkondades. 

Huvi Mondo haridusseminari vastu oli ootamatult suur ja pidime mahutama Vabamu ruumidesse mitukümmend inimest rohkem, kui algselt plaanisime. Mitmed jäid ka ootelisti. Eriti suur huvi oli Ukraina õpetajatel – kokku registreeris seminarile 35 Ukraina haridustöötajat üle Eesti. Paljud tõdesid, et see oli neile esimene kord sellisel viisil koos Eesti haridustöötajatega lahendusi otsida. Rõõmustav oli näha Eesti õpetajaid, kes tulid seminarile koos oma Ukraina kolleegiga. 

Konverentsil rõhutati, et kõigepealt peame aru saama, mida tunnevad Ukraina õpilased ja mida nad vajavad, et end klassiruumis hästi ja turvaliselt tunda. Stressiolukorras ei ole võimalik õppida ning traumad, millega ei tegelda, panevad õpilasi kas endasse sulguma või agressiivselt käituma. Sarnaselt peame mõistma Ukraina õpetajate olukorda ning ka neid toetama. Ukraina õpetajatel ei ole uute oludega kohaneda kerge – ka seminaril vaheldusid rõõmsad näod pisaratega –, aga just nende tugi Ukraina õpilastele on väga oluline. 

Veel jäi seminarilt kõlama soovitus anda suurem roll Eesti õpilastele. Eesti keelt oskamata on Ukraina õpilastel väga raske siinsesse kooliellu sulanduda, aga luues neile võimalusi suhelda oma eakaaslastega ning nendega koos tegutseda, on see lihtsam. Küll lapsed omavahel ühise keele leiavad, julgustas meie õpetajaid Helsingi rahvusvahelise kooli juht Kathleen Naglee, kelle koolis õpib üle 50 eri rahvusest lapse.

Seminarilt võtsime kaasa teadmise, et Ukraina ja Eesti õpetajad vajavad paremat infovahetust ning ühist arutelu- ja tegutsemisruumi, et üheskoos lahendusi leida.