Miks õpetada ja teha teadust regionaalses kolledžis?

Head lõpetajad! Kui olete tegemas valikut, vaadake Tartust ja Tallinnast kaugemale. Maakonnad vajavad tarku inimesi. Ja üks, mis kindel – tööd ning väljakutseid, kuid samal ajal ka võimalusi jätkub kuhjaga. Andke endast märku ja laiendame teadustegevust ning teaduspõhist õpet ka väljapoole Harjumaad.

Kätte on jõudnud üks pidulikumaid ja ärevamaid perioode aastas. Tiibu sirutavad nii põhikooli-, gümnaasiumi- kui ka ülikoolide lõpetajad. Värske vilistlase ees seisab valik: kas minna edasi õppima, teadust tegema või siirduda tööpõllule. Lõpetajate seas on nii neid, kes juba töötavad või teavad täpselt, kus nad oma erialast karjääri jätkavad, kui ka teelahkmel olijaid. 

Alati on valik, kas liikuda mööda lihtsamat ja „tuntud“ teerada või seada eesmärk, mis sind isiksusena ning sinu teadmised ja oskused päriselt proovile paneb. Üks sellistest väljakutsetest on minna tööle piirkonda, kus ei ole pealinna sära, kuid on midagi ehedat. Näiteks nii Ida-Virumaa kui ka Saaremaa ootavad pikisilmi inimesi, kes asuksid tööle regionaalsetes kolledžites, koolides, ettevõtetes. Kui on plaan edasi õppida, on valikuvariantideks tööstusmagistrantuur või -doktorantuur. Ka teadust saab edukalt teha ülikooli- ja pealinnast kaugemal.

Kolledžid ootavad pikisilmi õppejõude ja teadlasi

Ida-Virumaa visioonis märgitakse, et rohepööret rakendatakse ellu maakonnas tegutsevate üli- ja kõrgkoolide ning ettevõtluskogukonna eestvedamisel. Selleks on vaja kasvatada maakonna kõrgharidusasutuste võimekust. Kes ja kuidas seda teeb? Maakond vajab tarku inimesi. Ajude väljavoolu peatamisest enam ei piisa, on vaja siia tuua õpetajaid, õppejõude, insenere, teadlasi jt tippspetsialiste. 

Õiglase ülemineku protsessis on kurssi muutmas Ida-Virumaal praegused ja tulevased ettevõtted. Pikisilmi oodatakse tehnosiiret maakonda ning Eesti ülikoolid on valmis panustama maakonna teadmusmahukuse tõstmisesse. Kuid pöördelised muutused vajavad inimesi. 

Eestis on kokku kuus regionaalset kolledžit. Tallinna Tehnikaülikoolil on kolledžid lisaks Kohtla-Järvele ka Kuressaares ja Tartus. Tartu kolledži väljakutsed on peamiselt seotud teiste ülikoolide konkurentsiga samas piirkonnas. Kuressaare kolledž on võtnud suuna sinimajandusele. Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskus (PKK) ning Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskus (VIDRIK) on valmis panustama maakonna rohe- ja digipöördesse. 

Lisaks olemasolevatele on Virumaa kolledžis plaanis avada 2023. aastast vastuvõtt jätkusuutliku ettevõtluse ja ringmajanduse bakalaureuse- ja neljal magistriõppekaval: jätkusuutlik tööstus, jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad, rohelised energiatehnoloogiad ning meditsiinitehnika ja -füüsika. Kõik kolledžid ootavad pikisilmi oma ridadesse magistri- ja doktorikraadiga töötajaid.

Kas teadlaskarjäär maakonnas on võimalik?

Miks peaks teaduskraadiga spetsialist tulema maakonda? Mis teda ees ootab? Uurisin kolleegidelt Virumaalt ja Kuressaarest, miks nad töötavad pealinnast eemal, missugused on nende võimalused ja väljakutsed. 

Merit Kindsigo, Kuressaare kolledži direktor:

Töö maakonnas pakub palju väljakutseid, arenemisvõimalusi, kas siis õppe, teadusarenduse vm rindel. Tihti ongi regionaalne kolledž ainuke võimalus väljaspool Tartut ja Tallinna end teadurina rakendada või ka põnevaid teadus- ja arendusprojekte ellu viia.

Mihkel Kõrgesaar, abiprofessor tenuuris, Kuressaare kolledž:

Minu jaoks on see väljakutse ja ka motivaator. Suures ülikoolis ja linnas võib teadlasel kergemini tekkida anonüümsuse tunne. Võid olla tunnustatud teadlane, kuid suurlinnas inimesed tänaval sind siiski ei tunne. Väikeses kohas tekib sotsiaalne vastutus, kõik tunnevad kõiki ja on rohkem sinu tegemistega kursis.

Kristjan Tabri, kaasprofessor tenuuris, Kuressaare kolledž:

Lähiaastatel on Saaremaale tekkimas Eesti jaoks uudne avameretööstus tuuleparkide, avamere kalakasvatuste, vesiviljeluse ja miks ka mitte vesiniku tootmistaristu näol. Pealinnast eemal oled lähemal neid sektoreid puudutavatele otsustele ja arengutele. Siin on oma rolli defineerida lihtsam. Füüsilised vahemaad on viiruselainest tulenevalt lühemaks muutunud, nii et pealinnast eemale kolimine on minu jaoks olnud tunduvalt väiksem muutus, kui esialgu arvasin.

Liina Tabri, Läänemere Sinimajanduse Arenduskeskuse juhataja, Kuressaare kolledž:

Praeguste digivõimaluste kontekstis on regioonis töötamisel mitmeid eeliseid. Olulisim on rahulik töökeskkond, puuduvad tipptunni ummikud, lastele lasteaia- ja koolikohtade leidmine pole probleem jne. Samas on võimalik olla pidevalt ühenduses kolleegidega teistest piirkondadest. Regioonis töötamisel saavad teadlased rohkem panustada kohalike küsimuste lahendamisse.

Olga Dunajeva, vanemlektor, Virumaa kolledž:

Regioonis on suur vajadus tippspetsialistide järele, seega on haritud inimesel lihtsam tööd leida. Kuna maakond areneb, siis on laialdased võimalused enesearendamiseks ja realiseerimiseks, projektidega alustamiseks. Hea koht start-up’i jaoks, lihtsam pakkuda teenuseid.

Veroonika Shirokova, vanemlektor, Virumaa kolledž:

Olen siin sündinud. Siin töötasid ja töötavad mu sugulased. Vanaema oli austatud keemik, kellele on omistatud orden. Vanaisa oli juhtivkaevur. Mul on au jätkata nende alustatud tegevust ning anda oma panus koduregiooni arendamisse. Maakonnas saab iga inimene täielikult oma potentsiaali avada.

Avar Pentel, doktorant, lektor, Virumaa kolledž:

Ei ole suurt vahet, millises Eesti otsas töötada. Nagunii õpetan Ida-Virumaal paljusid Tallinna, Tartu jt piirkondade tudengeid. Mingi trotslik missioonitunne on selle juures siiski ka. Ajakirjanikust sõber pildistas hiljuti inimesesuurust auku ühel Kohtla-Järve tänaval ja pealkirjastas pildi viitega sellele, et olukord on 25 aastat Kohtla-Järvel valitsenud poliitikute „töö“ tulemus. Väga lihtne on lahkuda sealt, kus on tunne, et tegemist on auguga, mis muutub aina suuremaks. Selles mõttes on paigale jäämine võitlus selle kõige vastu, mida me juba 30 aastat tagasi arvasime võitnud olevat. 

Üks põhjus töötada regioonis on missioon – mitte lasta augul suuremaks kasvada. Pole saladus, et 80% Ida-Virumaa elanikkonnast on rohkem või vähem venekeelsed ja -meelsed. Aga selleks, et arusaamine maailmas toimuvast saaks tulla neile kergemal moel, peab kogu riik panustama, et suurendada Eesti kohalolu maakonnas. Eesti kohalolu all mõtlen iga eelarvamusvaba eestimeelset ja -keelset inimest, kes tuleb siia nagu igasse teise Eesti linna ja asub siin elama ja töötama täpselt samamoodi, nagu asuks Tartus või Kärdlas.

Sergei Pavlov, TalTechi tunnustatud õppejõud, Virumaa kolledž:

Ida-Virumaa on tööstuspiirkond ning ettevõtted toovad siia uusi tehnoloogiaid ja kompetentsust. Seetõttu vajavad nad suurel arvul tehnilise haridusega tööjõudu, mis on väljakutse ja samas võimalus ülikoolidele. Minu missioon on koolitada loovaid, avatud mõtlemisega inimesi, kes on võimelised osalema regiooni arengus ja leidma probleemidele lahendusi.