Projektipartnerid: teie lapsed tunnevad oma rahvakultuuri 

Pärnu Kuninga tänava Põhikoolil on käimas Erasmus+ kultuuriprojekt „Meie kultuurid – meie aarded“. Eelmisel nädalal võõrustati selle raames Sloveenia, Portugali ja Kreeka õpetajaid ja õpilasi. Hispaanlased osalesid paljudes tegevustes veebi kaudu.  

Külalisi oli kokku 18, kümme 10–12-aastast last ja kaheksa täiskasvanut. Kuninga tänava koolist oli projektiga seotud kümme õpilast 4., 5. ja 6. klassist. Mis toimus, mida tehti, sellest andsid viimasel päeval enne ärasõitu Õpetajate Lehele põgusa ülevaate külalised ja neid vastu võtnud õpetajad. 

Nagu kogu nädalal, nii oli ka viimasel hommikul programm tihe. Koolimajja saabunud külalisi ootasid võimlas projektis osalevate algklasside õpilased, kes andsid kontserdi, esitades meie kultuuripärandit: rahvatantse ja kandle-, karmoška- ning lõõtsalugusid.

Õpetaja Silvi Raska rääkis nädala sündmustest: „Meil olid töötoad, kus tutvustasime eesti rahvariideid ja -muusikat, kunstide majas õpilased maalisid, meile mängiti Eesti lõõtspilli ja lapsed said ka ise proovida pillimängu. Sloveenia poisil, kes esimest korda sai lõõtsa kätte, tuli see eriti kenasti välja. Meie õpilased laulsid eestikeelseid laule ja neid õppisid ka külalised. Ühe päeva veetsime Tartus, käisime ERM-is ja Ahhaa keskuses. Meeldejääv oli jalutuskäik Tolkuse rabas tormise ilmaga. Loomulikult tutvustasime kodulinna ja selle ajalugu.“  

Külalised rääkisid, et nad soovisid oma programmipartneriks väikest riiki. Nad vaimustusid koolist ja kultuuripärandist, mida neile tutvustati. Külalislahkus, koostöö, hästi palju pärimusmuusikat ja -tantse, loetlesid välismaalased seda, mis meelde jäi. 

Õpetaja Sabina Hovnik Sloveeniast: „Me kuulasime ka tunde, näiteks eesti keele tundi, ja oskame isegi eestikeelseid fraase öelda. Lootsime siin leida sõpru ja leidsime. Nägime teie koolis omavahelisi häid suhteid, head koostööd. Ainult hea juht võib jõuda selliste saavutusteni. Teie lapsed on väga sarnased sloveenia lastega – nad on rahulikud ja kuulavad õpetajat.“ Üheks üllatavaks sarnasuseks Eesti ja Sloveenia koolide puhul nimetas Hovnik õpetajate, eriti matemaatika- ja füüsikaõpetajate puudust.

„Meie nädal on olnud väga hästi sisutatud,“ jätkas Sloveenia koolidirektor Orlando Lašić. „Meie lastele meeldis siin, ja kõige tähtsam on, et lapsed said sõpradeks.“ Mõlema maa koolielus leidis direktor palju sarnasust, aga ka erinevusi. „Teil on koolis palju tantsu, laulu ja muusikat. Meil see nii ei ole, aga see on tähtis, et lapsed oma rahvakultuuri tunneksid. Ka meie oleme väike rahvas, meid on ainult kaks miljonit. Meie mõtleme samuti, kuidas säilida rahvana suurte seas.“ 

Portugali õpetaja Wendy Vieira rõõmustas, et nad said teada palju uut Eesti kohta, nägid kaunist maad ja ilusat kooli, kus lapsed on tublid ja väga distsiplineeritud. „Soovin, et meie õpilased oleksid sama tublid,“ sõnas Vieira. „Nägime, et olete väga uhked oma kultuuritraditsioonide üle. Me peaksime ka oma kultuurile rohkem tähelepanu pöörama.“ Vieira rääkis, et püüavad mõne uue kogemusegi oma koolis katseks üle võtta. „Lastel oli võimalus rääkida rahvusvahelist keelt – inglise keelt. On väga tähtis, et nad saavad aru, et kuigi oleme eri riikidest, on meil palju ühist, me kõik oleme eurooplased.“ 

Projektiga olid seotud kümme Kuninga tänava kooli õpetajat. Eriti suure aplausiga tänati lõppkontserdil õpetaja Anut, kes pani kokku kultuuriprogrammi ja saatis õpilaste tantse akordionil. 

Projekti koordinaator Liis Raal-Virks tunnistas, et armastab töötada inimestega, rääkida lastele Euroopa riikidest ja rahvastest ning see projekt on andnud õpilastele juurde teadmisi Euroopast. Kooli direktori Urve Krause sõnul olid kultuuriprogrammiga haaratud kogu algkooli kõik neli klassi. 

Kuigi majas olid külalised, polnud koolielu seetõttu mingil moel häiritud, tõdes kooli psühholoog Veste Roosaar. Mitme maa kultuuriprojekt pole tema sõnul ainuüksi meelelahutus. Väljaspool koolimaja toimuvate tegevuste käigus õpivad lapsed käituma ja suhtlema. Nad omandavad üldoskusi, kuidas hakkama saada koolist erinevas keskkonnas.