Uus korvpalliväljak avati meistrivõistlustega 

Pärnumaa Kutsehariduskeskuses avati möödunud nädalal pidulikult uus korvpalliplats. Samas peeti kohe maha ka kutsekoolide meistrivõistlused. 

„Minul on täna hinges suur rõõm, see on kutsehariduse kooliperele suur kingitus,“ ütles kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja Eesti Kutsekoolispordi Liidu juhatuse liige Reet Parind enne väljaku avamist. Läbi aastate on korvpall olnud õpetaja sõnul kutseõppurite üks meelisala. Kooli korvpallimeeskond on võistlustel auhinnalisi kohti saavutanud igal aastal. Õpilased on tublid ka teistes sportmängudes, sageli võitmatud jalg- ja võrkpallis. „Korvpalliplatsi avamine on hästi ajastatud, just praegu on Pärnu korvpallimänguga üle Eesti tipus,“ rõõmustas Parind.  

Kõik sportmängud on Parindi sõnul õpilaste seas populaarsed. Kool on aktiivne osaleja kutsekoolide võistlustel. Sport on koolis väga popp ka tänu Pärnu treeneritele, kes noori õpetavad. 

PKHK direktori asetäitja finantsalal Elve Lääts selgitas, et kõik on vanal korvpalliväljakul uus, alates pinnasest. 28 m pikk ja 14,35 m lai väljak sai valmis lumetuleku hakul ning tööd lõpetati kevadel. Koos projekteerimisega läks moodsa katte, uute korvide ja hea valgustusega väljak maksma 82 000 eurot. Ehitust rahastas haridus- ja teadusministeerium, töid juhtis Riigi Kinnisvara AS, ehitas Spordiareenid OÜ. 

Kooli õpilaskodu akende taga asuv palliplats läheb intensiivselt kasutusse, arvas Parind, sest juba enne piirete märkimist jõuti uuel platsil üks pall vanaks mängida. „Liikumine on ju tervis ja siia õpilaskodu juurde saavad kõik vabal ajal tulla mängima,“ rääkis Parind. Tänu heale valgustusele saab väljakul palli taguda hiliste tundideni. 

Direktor Riina Müürsepp nimetas platsi avamisel, et see pole mõeldud mitte ainult oma kooli õpilastele, vaid mängima on oodatud ka nende sõbrad. „Mida laialdasemalt korvpalli harrastatakse, seda paremini leitakse üles tipud,“ lausus tervituseks abilinnapea Varje Tipp, kes kureerib kultuuri, haridust ja sporti. Ta lisas, et tähtis pole mitte ainult tipus olla, vaid liikuda. Ka Pärnu linna uus arengustrateegia näeb ette toetada välisportimisväljakuid.

Platsil lõikasid lindi läbi direktor Riina Müürsepp, asemeer Varje Tipp ja Pärnu KHK parim korvpallur Danel Drobet. 

Tuntud korvpalliässad Mait Käbin ja Gert Kullamäe viskasid korvid lahti ja kohe algas korvpalliklubi Pärnu näidismäng treener Mait Käbini juhendamisel. 

Korvpalliplats sai ka võistlusega ristitud – pärast näidismängu algasid kutsekoolispordi liidu meistrivõistlused 3 x 3 korvpallis, kus osalesid kuue kutseõppeasutuse ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppurid. „Kuna Pärnu linn aitas rahaga avamist läbi viia, siis kutsusime ka linna koole võistlema,“ põhjendas Parind. 

Võistlusel osalesid Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Luua Metsanduskool, Rakvere Ametikool, Tallinna Ehituskool, Tartu Rakenduslik Kolledž (VOCO) ja Eesti Merekool ning kaks Pärnu võistkonda: Koidula gümnaasium ja Pärnu KK U-15. Kulla võitsid tartlased. 

Neidude võistkonna oli välja pannud kaks kooli. Esikoha saavutas Pärnumaa KHK, võites ülekaalukalt Tallinna Ehituskooli.  

Eesti Kutsekoolispordi Liidu meistrivõistlused 2022

3 x 3 korvpallis noormeestele

• I koht Tartu VOCO
• II koht Pärnumaa KHK
• III koht Rakvere Ametikool

Millises seisus on kutsekoolide sport? 

Tiit Tammaru, Eesti Kutsekoolispordi Liidu peasekretär: 

Viimased kaks aastat on olnud keeruline aeg. Meil on varem olnud 3 x 3 turniire 18 võistkonnaga, nüüd siin on kuus. Loodame, et ajapikku see arv taastub. 

Kui laiemalt vaadata, siis kehalise kasvatusega ei ole kutsekoolides väga hästi. Riiklikes õppekavades on see õppeaine ära nuditud. On erialasid, kus on kolme aasta peale vaid 1 EKAP ehk 26 tundi, gümnaasiumis samas vanuseastmes on aasta peale umbes 26 tundi. Selles mõttes pole midagi rõõmsat. 

Kutsekoolispordi liit on sellest aastast kultuuriministeeriumi hallata, sellega on kehaline kasvatus, liikumisharrastus ja koolisport haridusministeeriumist veelgi eemaldunud. Meie liit on tegelenud aktiivselt kehalise kasvatuse kui õppeainega. Eks püüame jätkuvalt otsida liikumisharrastuses koostöökohti ka HTM-iga, loodetavasti kontaktid tekivad ja ka see töö jätkub. Tahame kehalise kasvatusega kindlasti edasi tegeleda. On ju tööandjad öelnud, et üks suuremaid probleeme on noorte kehv tervis. Selle ennetamine on riigi oluline strateegia.

Tänane sündmus on tähelepanuväärne, kuigi Pärnu puhul pole imestada, sest Pärnumaa KHK on üks aktiivsemaid koole meie süsteemis. Väljaku avamine on selle töö jätk, mida nad aastaid on teinud. Selline ettevõtmine on seotud inimestega, kes koolis töötavad ja viitsivad projekte kirjutada. Loodame, et see annab indu ka teistele koolidele. Ei meenugi, millal viimati kuskil kutsekooli juures uus spordirajatis avati. Eks neid remonditakse võimaluste järgi.

Kaks aastat on kutsekoolide Balti mängud ära jäänud, Läti kord on nüüd korraldada. Ülejärgmisel aastal peaks mängud toimuma Eestis. Seoses meie üleminekuga kultuuriministeeriumi alla ei ole me praegu aru saanud, kas riigi jaoks on oluline säilitada seda traditsiooni või mitte. 

Väga paljudele kutseõppuritele on just kutsekoolide võistlus ainuke, kus nad tahavad osaleda ja mille nimel trenni teevad. Samas on lahe oma kooli esindada. Kutsekoolid on liikumisharrastuse edendamisel märkimisväärselt aktiivsed alates Pärnust ja Tartust, sellega tegeletakse ja meie liit on koolidele jõudumööda toeks.