Eesti keele kui teise keele õpetajate liidu suvekool Kihnu saarel

Liidul on asutamise algusest saadik toimunud mitmeid traditsioonilisi üritusi ja ühiseid ettevõtmisi, mille eesmärk on süsteemselt ja järjepidevalt toetada õpetajate professionaalset arengut.

Suvekool, mille traditsioon sai alguse 2001. aastal, oli õpetajate seas kõige oodatum sündmus, sest peagi oli algamas suvepuhkus ning ees terendasid võrratud koostööpäevad toredate kolleegide ja teadmisi tulvil töötubadega. Õpetaja tööriistakasti täiendati nii Vihulas, Kihnu saarel, Hiiumaal, Pärnus, Värskas kui ka Võrumaal.

28.–30. juunini toimus pärast pikka pausi traditsiooniline suvekool paljude jaoks veel avastamata Kihnu saarel. Suvekooli eesmärk oli tutvuda UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja kantud Kihnu pärimuskultuuriga, kuid kõige olulisem oli saada üle pika aja taas kokku, et soojendada üles vanu sõprussidemeid, leida uusi kolleegidest sõpru ja õestuda. Me õestusimegi, sest seekord osalesid ettevõtmises ainult naised.

Mandrilt saarele

Kõik, kes on korraldanud suvekooli, teavad, et põhjalik ettevalmistus on edu alus. Alati on sees ärevus, kas kõik jõuavad sihtkohta, kas osalejad on saanud infost ühtemoodi aru, kuidas nad omavahel klapivad, kas jäävad programmiga rahule jne. Pähe tulevad igasugused küsimused. Teekond mandrilt saarele kulges läbi eri linnade: Narvast läbi Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Aseri, Tallinna ja Pärnu. Kui kõik osalejad olid kenasti bussis, võis alata esimene väike ajujaht – bussiviktoriin, mille oli ette valmistanud liidu liige Valentina Limonova. Enne viktoriini lahendamist sai anda range soovitus doktor Google`it mitte külastada. Viktoriinis oli kümme valikvastustega küsimust, mis olid seotud suvekooliga, kuid mille vastuseid ei olnud võimalik otseselt guugeldada. Õpetajad osalesid viktoriinil väga innukalt. Pärast arutleti pidevalt omavahel vastuste üle, sest uudishimu oli suur. Hoidsime pinget ja vastuseid kohe ei avaldanud. Enne praamile minekut käisime keha kinnitamas Pärnumaal Jõuluvana Korstna talus. Kihnu saarest lahutas meid veel tunniajane praamisõit ja kohal me olimegi.

Kihnu ehk suaru sadamas oli meil vastas naerusuine Kihnu Mare, kes juhatas meid majutuskohta. Meie koduks sai Ranniku talu. Õhtul toimusid põnevad töötoad kolleegilt kolleegile. Töötoad juhatas sisse Valentina Limonova, kes viis läbi tutvumismänge. „Saame tuttavaks!“ mängud on alati olnud esimese õppetunni kohustuslik osa. Mängulise tegevuse abil õpitakse nii üksteist tundma kui ka võetakse maha ärevusest tekkinud pinged. Ljubov Bogdanova jagas põnevaid töölehti ja tutvustas, kuidas tema on õpetanud HEV-klassis prügi sorteerimise teemat. Olga Orlenko oli ette valmistanud B2-taseme lugemis- ja keelestruktuuritestid teemal „Edukas inimene“, mida ta lahkelt kõigile jagas. Regina Kaplina ja Anna Metsis tutvustasid mängulaulude kasutamist keeleõppes ning näitasid, kuidas laulud võimaldavad keeleõpet toetada. Keeletund ei pea olema pelgalt igav sõnade tuupimise ja grammatika õppimise tund ning selles ei pea olema ka luuletaja, kuid oma luuletajaande võib igaüks avastada just keelt õppides. Oksana Meipalu pani kolleege kirjutama klassikalist teemantluuletust pealkirjaga „Suvekool“. Kui soovite saada osalejate spontaanset arvamust suvekooli kohta, siis soovitan väga lasta neil kirjutada teemantluuletus. Kõikide luuletused loeti ette ja need olid väga südantsoojendavad. Lisaks jutustas Oksana meile põneva loo CINQUAIN-i ehk teemantluuletuse tähenduse kohta. Liidu värsked liikmed Janika Lindpere ja Jelena Sutenkova jagasid mõtteid oma õppeasutuses läbi viidava toreda algatuse kohta – laulu- ja tantsupidu I kooliastmes. Saime teada, et lapsed valivad ja valmistavad ette ühe laulu või tantsu, mida usinasti harjutavad, ja seejärel toimub üritus, kus ülekoolilised rühmad võtavad omavahel mõõtu ning nuputavad ülesandeid Eestimaa kohta. Inguna Joandi, Natalja Zahharova ja Aljona Kordontšuk ei lubanud osalejail kordagi maha istuda ja jalgu puhata, vaid panid kõiki üksteisega suhtlema erinevate aktiivõppe meetodite abil.

Tore oli jälgida, kuidas pikast sõidust ja lõõskavast päikesest olid kõik särasilmsed ja teotahtelised ning võtsid õppemängudest innukalt osa. Kel jaksu üle jäi, sai ennast jahutada jalgrattal, et saart uudistada, või ujuda jahedas merevees.

Kihnu päev

Kihnu ‒ see on toit, kultuur, inimesed, vaatamisväärsused. Sellest kõigest olime tulnud osa saama. Teisel päeval viis Uiõ-Matu Mare meid kurssi saare eluga. Kool ja kirik on kihnlaste tähtsaimad hooned. Külastasime vanas koolimajas asuvat muuseumi, mis andis hea ülevaate saare eluolust, kihnlaste jaoks on aga oluline kokkusaamiskoht. Kihnu Mare haaravad pajatused jätkusid nii kirikus, tuletornis kui ka teel Ranniku tallu.

Pärast põhjalikku tuuri jätkusid meie töötoad. Tõdesime, et „Eesti mängu“ on väga põnev mängida õuesõppena. Ly Leedu ja Annika Bauer moodustasid osalejatest meeskonnad ja mäng võiski alata. Kõigepealt pidime ära arvama kihnukeelsete sõnade tähenduse, nt mis on väljaküek, laupasõ tegemine ja pastlatelegramm. Iga õige vastus andis punkti. Lisaks tuli meeskondades panna kirja kõik Eesti saared; Kihnu külad, kõrgeim koht, tunnuslause; kirjutada akrostihhon (ridade algustähed moodustasid sõna – Kihnu) ja rea lõpus riimuvate sõnadega luuletus saare kohta; täita lünktekst Kihnu toitudest jm põnevat. Ülesannete lahendamine arendas silmaringi ning tugevdas nii meeskonna- kui ka kogu liidu ühtsuse tunnet.

Kolleegilt kolleegile töötubadele pani punkti mitmete eesti keele kui teise keele õpikute autor Mall Pesti, kes viis läbi suhtlemist aktiviseerivaid keelemänge.

Õhtu saabudes oli võimalik Kihnu laste juhendavas töötoas selgeks õppida mõned Kihnu tantsud ning kohtuda Kihnu Virvega, kelle muhedaid pajatusi kuulati suure huviga.

Koduteel

Suvekooli kolmandal päeval oli kahju lahkuda armsaks saanud saarelt, kuid meid oli ootamas veel Pärnu. Koidula muuseumis võttis meid vastu Elmar Trink, kes tegi väga põhjaliku ekskursiooni muuseumis ning pani proovile meie teadmised arvelauaga rehkendamises. Põnevusega uudistasime muuseumieksponaate, vaatasime filmi Emajõe Ööbiku elust ning laulsime muuseumi vabaõhulaval „Meil aiaäärne tänavas“.

Kodutee kujunes väga meeleolukaks ja koostöiseks. Praamil said alguse iseeneslikud töötoad: kolleegidega jagati häid metoodilisi võtteid. Bussi vaba mikrofoni kasutati usinasti oma kogemuste jagamiseks. Inimesed suhtlesid terve kodutee, lõid uusi kontakte ja leidsid mõttekaaslasi.

Täname haridus- ja teadusministeeriumi toetuse eest, sest liidu suvekool täitis osalejate ootused mitu korda rohkem, kui nad lootnud olid. Osalejad said suvekoolist palju huvitavaid ja kasulikke nippe. Programm oli huvitav ja hariv. Tsiteerin paari tagasisidet: „Suurepärane taaselustatud traditsioon, mis täidab püstitatud eesmärgi 150% ulatuses“, „Kõige kasulikum koolitus kahe viimase aasta jooksul“.

Aitäh Mare Mätasele, kes oli abiks Kihnu programmi koostamisel ning kelle põnevad lood saare elust võimaldasid Kihnu kultuuri paremini mõista.

Eesti keele kui teise keele õpetajate liit jätkab oma liikmete professionaalse arengu toetamist vestlusklubidega, seminaridega ja suvekooliga.