Lastekirjanduse keskus toestab lugemise kolme sammast 

Eesti Lastekirjanduse Keskuse nagu ka raamatukogude järjest kasvav roll on lapsed ja raamatud kokku viia. Selles on oma osa „Lugemisprogrammil“, mis on koolides hästi vastu võetud.  

Triin Soone, keskuse direktor: Eesti Lastekirjanduse Keskuse siht ja soov on, et lapsed ja noored kasvaksid üles koos väärt kirjandusega. Me väärtustame kirjandust, mis arendab ja suunab last, on professionaalselt kirjutatud ja illustreeritud ning kvaliteetselt välja antud. 

Laste lugemisest ja mittelugemisest räägitakse palju ning tihti tekib küsimusi ja probleeme rohkem kui vastuseid neile. Tegelikult on vastus lihtne: laste lugemisharjumuse kujundamine seisab kolmel sambal. Esiteks lastekirjanduse kvaliteet ja valik, teiseks raamatute kättesaadavus ning kolmandaks täiskasvanute eeskuju ning lugemise ja raamatute populariseerimine. 

Lastekirjanduse keskuse roll on neid sambaid võrdselt tugevaks ehitada, algatada tegevusi ja luua selleks koostöövõrgustikke (koolid, lasteaiad, raamatukogud, pered jne). Kuna raamatud on kallid ja koju neid suurtes kogustes enam ei hangita, siis on järjest suurem roll laste ja raamatute kokkuviimisel täita raamatukogul.

„Lugemisisu“ programm on hästi omaks võetud 

Anneli Kengsepp („Lugemisisu“ eestvedaja): Lastekirjanduse keskuse eestvedamisel käivitub sügisel laste lugemisprogrammi „Lugemisisu“ viies hooaeg, millest võtab osa pea 200 raamatukogu üle Eesti. Tegemist on terve õppeaasta kestva lugemist populariseeriva ettevõtmisega, kus 5–10-aastased lapsed külastavad rühma või klassiga programmis osalevat raamatukogu, loevad hooaja jooksul läbi viis uudset ja head lasteraamatut ning lahendavad nende kohta lugemispassi ülesanded. Tunnustuseks lugemise eest saavad nad lugemisdiplomi. Lasteaialapsed tegutsevad programmis rühmana, lahendades raamatute kohta loomingulisi rühmaülesandeid.

Programmi eeskujuks on Soome raamatukogude näide, mida oleme oma vajaduste ja võimaluste järgi kohandanud. „Lugemisisus“ osalenud raamatukogud on öelnud, et programm on oma näilisest lihtsusest hoolimata väga asjalik ja arendav. Lapsi juhatatakse raamatute juurde passi- ja diplomisüsteemile lisaks mitmesuguste teematundide abil. Teematundide metoodikat ja materjale on aidanud keskusel arendada oma valdkonna professionaalid Kertu Sillaste, Andra Kütt, Kätlin Vainola, Maili Metssalu, Eesti Lugemisühingu pedagoogid jt. Raamatukogud saavad spetsiaalselt „Lugemisisu“ programmile koostatud materjali loovalt kasutada ja selle abil tutvustada lastele raamatumaailma eri tahke: illustratsiooni, raamatu saamislugu, raamatukogu olemust, lasteajakirjandust. Raamatukogudes toimuvates tundides arendatakse mängude kaudu lugemis- ja jutustamisoskust. 

Viie aastaga on see mänguline ja päikeseliselt rõõmsa visuaaliga lugemisprogramm saanud omaks paljudele Eestimaa paikadele, ergutades raamatukoguhoidjaid õpetajatega laste lugemisisu nimel koos tegutsema. Millised raamatukogud „Lugemisisule“ sel hooajal sõrme on andnud, saab teada lastekirjanduse keskuse kodulehelt.

Katrin Tõnisson, keskuse programmijuht:„Lugemisisus“, aga ka muudes ühistegevustes jagatavat teadmist ja kogemust hangime iga päev lastega töötades. Lasterühmad koolidest ja lasteaedadest on õppeaasta jooksul keskuses sagedased külalised. Meie haridusprogrammi valik on lai ja pakub palju teemasid, alates 4. eluaastast kuni põhikooli lõpuklassideni välja. 

Väga populaarne on „Muinasjututund“ ja „Mängides lugema“ teematund. Kõige pisematele pakume „Nukitsaga sõbraks“ programmi ja kõige suurematele illustratsioonimaailmaga tutvumist. Sagedased on raamatutunnid, kus õpetajad tulevad koos klassiga tutvuma uue eakohase kirjandusega. Lisaks saavad lasteaia- ja kooligrupid osaleda keskuses raamatuesitlustel ja muudel kirjandusega seotud eriüritustel, mis kõik on suunatud lugemishuvi suurendama. Sama oluline kui koostöö koolide ja lasteaedadega on meile laste huvitegevuse korraldamine, et noored andekad kirjutajad ja illustreerijad saaksid ennast väljendada ja arendada. 

Uue väljakutsena alustab sel hooajal e-loovkirjutamise huviring, et jõuda kõikide lasteni, sõltumata nende elukohast. Samuti alustab koomiksisõprade huviring. Kõiki keskuse huviringe juhendavad oma ala professionaalid ehk autorid ise.

Kes on laste lemmikud?  

Anne Kõrge, keskuse lugejateeninduse juhataja: Paljud täiskasvanud küsivad raamatukoguhoidjalt, kas tänapäeval lapsed ikka loevad. Jah loevad, kuid lapsed ja nende lugemiseelistused ning harjumused on väga erinevad. 

Alustame neist lastest, kes loevad palju (mõne arvates isegi väga palju). Võib tõesti öelda, et sellised lugejad lausa neelavad raamatuid. Juba algklassides on nad enamiku lastekirjanduse klassikast läbi lugenud –  seda on soovitanud vanemad ja raamatukoguhoidjad. Sellised lugejad soovitavad ise sõpradele raamatuid ja arvestavad teiste soovitustega. Õpetajatele on sellised lugejad kui raamatute ja lugemisele õhutamise saadikud.

Neil on kujunenud nii omad lemmikžanrid kui ka -sarjad ja -autorid. Sellistele lastele meeldivad „Avastajate Akadeemia“, William Wentoni sari, Paxi raamatud. Otsitakse seiklusi ja põnevust, nagu Kristina Ohlssoni „Klaaslapsed“ ja selle järjed, samalt autorilt veel „Zombipalavik“. Tüdrukud eelistavad raamatuid elulistel teemadel, nagu Katie Kirby „Lottie Brooksi äärmiselt piinlik elu“.

Eesti autorite raamatud on alati väga oodatud. Lugejad eelistavad ikka seiklust, põnevust, fantaasiat. Viimase aja lemmikutest võib esile tõsta Jaanus Vaiksoo Kinga sarja raamatuid. Kuid sama oodatud on ka Ilmar Tomuski, Mika Keräneni, Andrus Kivirähki, Hugo Vaheri ja Kadri Hinrikuse raamatud.

Mida loevad teised lapsed? Esimese kooliastme lõpuni on neil lugemishuvi säilinud. Arvestatakse vanemate, õpetajate ja ka raamatukoguhoidjate soovitustega. Kindlasti on tähtsad sõprade valikud. Lemmikraamatus peab olema seiklust, põnevust, nalja. Eesti autoritest osatakse nimetada Aino Pervikut, Leelo Tungalt, Mika Keräneni, Ilmar Tomuskit, Jaanus Vaiksood. Välismaistest autoritest teatakse, mida on kirjutanud Martin Widmark ja muidugi Astrid Lindgren. 

Tänapäeva laps ei oska aga alati kokku viia autoreid ja nende raamatuid, sest autoreid ei tunta. Autorid võiksid ennast nähtavamaks teha (näiteks osaleda populaarsetes telemängudes jms). Rõõmustav on, et mitmed autorid siiski käivad koolides õpilastega kohtumas ja kirjandusest kõnelemas.

Populaarsed on laste hulgas koomiksid. Kuna eesti keeles ilmub neid laste meelest väga vähe, siis hakatakse lugema ka ingliskeelseid koomiksisarju. Koomiksite populaarsust peaksid ära kasutama lastevanemad ja eriti õpetajad, et õhutada lapsi raamatute ja lugemise juurde. Tänapäeva koomiksimaailm on väga lai ega piirdu ainult Miki Hiirtega.

Alati on olnud ja on ka edaspidi lapsi, kelle lugemine piirdub ainult kooli soovitusliku kirjandusega. Sellised lapsed võtavad lugemist kui tüütut kohustust. Sageli tulevad nad raamatukokku õpetaja antud nimekirjaga ja nende ainsaks raamatu valiku kriteeriumiks on paksus –  et see oleks nimekirjas olevatest kõige õhem. Õpetajad võiksid loobuda raamatute puhul lehekülgede arvu piirist. Tundub ju koomiline, kui õpilane soovib 200-leheküljelist raamatut ja 180 on liiga vähe, aga 210 juba liiga palju.

„Lugemisisu“ uue hooaja start antakse reedel, 16. septembril.