Suured probleemid saavad alguse pisikestest pahandustest

16. sept. 2022 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Rocca al Mare Kooli õpetaja Cattre Hein, Mustjõe gümnaasiumi õpetaja Maret Vandel ja Lasnamäe gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Anna Reren Õpetajate Lehe toimetuses. Foto: Raivo Juurak

Kuidas saab koolikiusamist juba ette ära hoida? Selgitusi jagavad KiVa programmi rakendajad Cattre Hein Rocca al Mare Koolist, Maret Vandel Tallinna Mustjõe Gümnaasiumist ja Anna Reren Lasnamäe Gümnaasiumist. 

Koolikiusamine on muutunud. Pahasti ütlemise või müksamise-tõukamise kõrvale on ilmunud küberkiusamine. Näiteks on mõni õpilane mingil hetkel imelikus asendis, klassikaaslane pildistab teda ja postitab oma „naljaka“ foto koos ebasobiva kommentaariga klassi veebi. Foto vaatajatest ei suuda mõned samuti „teravmeelsetest“ märkustest hoiduda. Nii võib see kesta mitu päeva. 

Uut moodi on ka see, et varematel aastatel algas küberkiusamine viiendas-kuuendas klassis, kuid praegu tuleb seda ette juba esimeses klassis, sest seoses distantsõppega on nemadki õppinud väga osavalt veebi kasutama. 

Samal ajal ei ole ka traditsioonilised kiusamisviisid kuhugi kadunud. Kogenud õpetaja aimab praegugi ette, missugustel uutel õpilastel on vaja silma peal hoida. Näiteks prillidega laps võib kiusamise ohvriks langeda, samuti teistest pikem või lühem õpilane, vanemates klassides ei vaadata vahel ka väga innukale õpilasele hea pilguga. 

Ette võib tulla täiesti ootamatuid juhtumeid. Näiteks võib isegi klassi kõige populaarsem õpilane muutuda kiusatavaks. Kui keegi teeb tema kulul nalja, läheb sellega üle piiri ning teised lähevad naljaga kaasa. Seda nalja korratakse uuesti ja uuesti ning nalja märklaud kannatab. Seejuures võivad kõik ennast halvasti tunda, nii ohver, kiusaja kui ka vaikivad pealtvaatajad.

Rahvuse põhjal kiusamist võib ette tulla nii, et kiusaja ise ei teagi, et kiusab. Näiteks kutsus õpilane üht oma koolikaaslast pikemat aega lühikeseks ja tõmmuks aserbaidžaanlaseks. Pilkealune kannatas seda mõnda aega, kuid rääkis siis pisarsilmi õpetajale kõik ära. Õpetaja arvas, et õpilasele tegi haiget tema lühikese kasvu ja tõmmu nahavärvi mainimine, kuid tegelikult ajas õpilast nutma tõsiasi, et teda nimetati aserbaidžaanlaseks, sest tegelikult oli ta armeenlane. Õpetaja selgitas siis lapsevanemale, et see polnud kiusamine, sest eesti kooli nooremate klasside lapsed ei tee veel aserbaidžaanlastel ja armeenlastel vahet, kuid selle jutu peale tulid ka lapsevanemal pisarad silma. Siis meenus õpetajale, et need kaks rahvast on sõjajalal.

Õpetajale teeb kiusamise vastu võitlemise raskeks see, et ligi kaks kolmandikku kiusamisest jääb varjatuks, küberkiusamise puhul suuremgi osa. Kuidas on siis võimalik kiusamisest lahti saada? 

Pöördume selle küsimusega sihtasutuse Kiusamisvaba Kool Eestis levitatava KiVa kiusuennetusprogrammi rakendavate koolide poole, sest nemad on suutnud koolikiusu märkimisväärselt hästi ära hoida. 

Õpetajate Lehe vestlusringis osalevad Rocca al Mare Koolist õpetaja Cattre Hein, Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi õpetaja Maret Vandel ja Lasnamäe Gümnaasiumist sotsiaalpedagoog Anna Reren. Olgu lisatud, et Rocca al Mare Kool sai tänavu augustis KiVa aasta kiusuennetaja tiitli, ja seda juba teist korda (eelmine kord aastal 2020). Teise koha saavutas Mustjõe ning kolmanda Lasnamäe gümnaasium.

Jooneharjutus Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi KiVa tunnis. Joone ühes otsas on õpilased, kellele meeldib üksinda olla, teises otsas need, kellele ei meeldi. Keskele jäävad õpilased on kõigega rahul, kuid ei soovi oma nägu ajalehes näha. Foto: Maret Vandel

Missugused KiVa töövõtted on kõige tõhusamad? 

Cattre Hein: Kõige tõhusama töövõtte eraldi väljatoomine võib jätta eksliku mulje, et ühe võtte kasutamisest kiusamise vähendamiseks piisab. Tegelikult annab häid tulemusi ikkagi KiVa programmi kui tervikliku süsteemi järjekindel rakendamine. Ainult siis tekib piisavalt usaldust ning õpilased hakkavad õpetajale kiusamisjuhtudest ise rääkima ja ka ise kiusamisele vastu astuma. Lisaks hakkavad kiusamise teemal kaasa rääkima teised õpetajad ja lastevanemad. Minul on küll hea meel, et praegu saavad meie kooli õpilased juba väga hästi aru, et kiusamine ei ole okei. Mõni õpilane tuleb isegi igaks juhiks küsima, kas äkki pole tegu küberkiusamisega, kui sõbra kohta on postitatud midagi niisugust, mida tal on ebamugav lugeda.

Süsteemi rakendamise juurde käib ka see, et KiVa programmi kõik kolm moodulit tuleb läbi teha, ainult siis saavutatakse maksimaalne tulemus. Programmi esimene moodul algab esimesest, teine neljandast ja kolmas seitsmendast klassist. Igal moodulil on hästi selge suund sotsiaalsete oskuste arendamisele. Selleks kasutatakse rollimänge ja muid aktiivõppe võtteid, mis õpilastele väga meeldivad. Kui õpilased on kaks esimest moodulit läbinud, siis on seitsmendas klassis juba üliäge kolmandat moodulit läbi teha, sest õpilased orienteeruvad kiusamise ennetamise teemas väga hästi. Kolmandas moodulis tulevad ka sellised rasked teemad nagu seksuaalne ahistamine ja sooline diskrimineerimine, mis on õpetaja jaoks ebamugavad, kuid tänu kahele eelmisele moodulile võtavad lapsed need läbi huvi ja süvenemisega.

Kuidas näevad välja KiVa tunnid?

Anna Reren: Need on väga huvitavad aktiivõppe tunnid. Kes on kasutanud KiVa tundide materjale, see näeb, kui süsteemselt ja põhjalikult on seal kõik teemad läbi töötatud. 

Cattre Hein: KiVa programmil on olemas nii trükitud õpetajaraamatud kui ka veebimaterjalid, tundide kirjeldused, sinna juurde illustreerivad slaidid ja videod jpm. Soolise diskrimineerimise teema õpetajamaterjalis on töö vastava sõnavaraga, seal on kirjas lood, mida õpilased saavad arutada ja analüüsida. Noorematele pakuvad KiVa tundide valmis materjalid näiteks rollimänge, mille abil saadakse n-ö omal nahal tunda, kuidas tajuvad kiusamist kiusaja ise, tema ohver ja pealtvaataja. 

Maret Vandel: KiVa tundide materjalid pakuvad toredaid töövõtteid, mille abil saab õpilased tunni teemast ja ka iseendast rääkima panna. Näiteks olen kasutanud KiVa sotsiomeetrilisi jooneharjutusi. Ühes sellises harjutuses küsitakse õpilaselt, kas talle meeldis sel nädalal klassis üksinda olla. Kui meeldis, läheb ta joone ühte otsa ja räägib, miks meeldis. Kui tal oli halb üksinda olla, siis läheb ta joone teise otsa ja räägib, miks oli halb. Nii saab nii õpetaja kui ka klass ise väga piltliku ülevaate, missugune õhkkond klassis valitseb. 

Cattre Hein: Joone ühte otsa võivad minna ka need, kelle arvates nende klass on lärmakas, ja teise otsa need, kelle arvates vaikne. Siis selgitavad joone mõlema otsa lapsed, miks neil on selline tunne, ja mida tuleks teha, et oleks teisiti. KiVa tundides me n-ö kraadime kogu aeg olukorda klassis.

KiVal on hästi palju koostööharjutusi, näiteks mäng „25“. Lapsed seisavad ringis ja hakkavad numbreid ütlema. Keegi tajub, et tema peab ütlema „üks“, siis keegi teine tunneb, et tema kord on öelda „kaks“ jne. Seismise järjekorras ei tohi öelda, sõrmega ega silmadega järgmisele õpilasele osutada ei tohi, vaid peab oskama tajuda üldisemaid märke. Mäng õnnestub siis, kui kõik jäävad rahulikuks ja on erksad. 

Maret Vandel: Esimeses klassis harjutatakse tervitamist ilma sõnadeta. Tervitaja suunab oma pilgu kellelegi ja see suunab tervituse ning oma pilgu edasi järgmisele. Pärast tervitamise mängu tuleb ka „25“ paremini välja. Need ei ole juhuslikud mängud, vaid arendavad õpilaste sotsiaalset tundlikkust. KiVa kõigis moodulites on metoodika väga hästi läbi mõeldud ja tundides õpetame märkama ka kaaslaste mitteverbaalseid signaale.

KiVa tundide tugev külg on see, et need on üles ehitatud aktiivõppe meetodile. Näiteks rollimängudes saavad õpilased teada, mis tunne on olla kiusatav, aga ka seda, kuidas kiusajale vastu astuda ja tema mõju alt vabaneda. 

Anna Reren: Meie koolis on pooled klassijuhatajatunnid KiVa tunnid, sest need toetavad väga palju klassijuhataja tööd.

Cattre Hein: KiVa tunnid on kõik aktiivõppe tunnid, kus on palju liikumist, rühma- ja paaristööd, draamameetodit jms. Seda kõike saab klassijuhataja kasutada oma klassist ühtse ja teadliku meeskonna kujundamiseks. Spetsiifilisemaid teemasid, nagu seksuaalne ahistamine, sooline diskrimineerimine jt, saab käsitleda inimeseõpetuse õpetaja, sest need on ka inimeseõpetuse ainekavas. 

KiVa tund Ruila koolis. Õpetaja on KiVa vestiga. Foto: Iris Kivisalu

Mis roll on KiVa õpilasküsitlustel?

Anna Reren: Küsitlused avavad kooli silmad. Meil olid paljud üllatunud ja isegi ehmunud, kui õpilasküsitlusest selgus, et küberkiusamist on meie koolis päris palju. Meie jaoks on see signaal, millele tuleb tähelepanu pöörata.  

Cattre Hein: Õpilasküsitluste põhjal saab väga hea ülevaate, missugune olukord koolis on, ja tagasisidet selle kohta, kuidas KiVa programmi rakendamine on olukorda muutnud. Tänu nendele küsitlustele näeme oma töö tulemusi. Lisaks teeb Kiusamisvaba Kooli sihtasutus igal aastal õpetajate küsitlusi, et saada teada, kuidas KiVa programmil õpetajate arvates läheb.

Maret Vandel: Me analüüsisime uue õppeaasta alguses jälle õpilasküsitluse andmeid ja sealt tuli välja, et klassides, kus alustati KiVa programmiga esimesest-teisest klassist, on kõik kiusajad pärast KiVa meeskonna liikmega vestlemist kiusamise lõpetanud. Me nägime, et aktiivne sekkumine on olnud tõhus.

Aga tänu õpilasküsitlustele saime teada ka seda, et kui klassis on palju verbaalset vägivalda, järgneb sellele varem või hiljem füüsiline vägivald –  asjade äravõtmine, tõukamine jms. Suured probleemid algavad enamasti väikestest pahandustest.

Cattre Hein: Sellega olen täiesti nõus, et kõige pisemategi kiusamisjuhtudega tuleb kohe tegelda, vastasel juhul ootavad meid vanemates klassides ees õpilaste vaimse tervise probleemid.

Aga õpilasküsitlused näitavad ka seda, et mõnikord kiusamine hoopis kasvab, ehkki kool on tublisti pingutatud selle vähendamise nimel. Tundub nii, et kiusamist ei ole võimalik koolist lõplikult välja juurida – kus on lapsi, seal juhtub alati midagi. Üle-eelmisel õppeaastal tegelesime päris palju küberkiusamise ennetamisega, kuid õpilasküsitlus näitas hoopis selle kasvu. Alles eelmisel õppeaastal saime küberkiusamise langusse. Seega oleme kiusuennetusega iga õppeaasta algul justkui uuesti stardijoonel.

Anna Reren: Meie tahame ka alanud õppeaastal küberkiusamisele keskenduda, sest õpilasküsitluse järgi on meil selle juhtumeid päris palju. Seepärast on küberkiusamise ärahoidmine meil tänavu fookuses ja kavatseme selles osas ka veebikonstaabliga koostööd teha.

Kuidas KiVa programm lastevanemaid kaasab?

Maret Vandel: KiVa programmi ühe osana on välja antud KiVa miniõpik lapsevanemale, mis on ka SA Kiusamisvaba Kooli kodulehel www.kiusamisvaba.ee nii eesti kui vene keeles. Kui lapsevanemad mõtlevad, et kiusuennetusega peab tegelema ainult kool, siis saavad nad minult ja ka sellest õpikust teada, et nemadki peavad oma lapse sotsiaalseid oskusi arendama – näiteks ohvri puhul on lastevanemate tugi väga oluline õpilase vastupidavuse ehk säilenõtkuse suurendamisel. KiVa õpikus kinnitatakse lapsevanemale, et ta peab tundma huvi, kuidas lapsel koolis läheb, ja kui seal on probleem, siis tuleb lapsega rahulikult vestelda ja tema käitumise põhjuseid uurida, mitte teda süüdistada ja talle etteheiteid teha. Tihtipeale on nooremate laste vanemad väga ärevad ja reageerivad laste tülidele, nagu oleks tegemist pideva kiusamisega. KiVa õpik annab neile juhiseid, kuidas lapsega vestelda, ja pakub harjutusi, kuidas kiusamisolukordadega toime tulla.

Cattre Hein: Kui õpilased alustavad esimeses, neljandas või seitsmendas klassis KiVa mooduliga, siis kutsume alati lastevanemad kooli, anname neile ülevaate, mida me KiVa raames koolis teeme, millised on KiVa tunnid, kes kuuluvad kooli KiVa meeskonda, kuidas käib kiusamisse sekkumine, kuidas me sekkumistest teisi teavitame ja mis me pärast sekkumist edasi teeme. Lisaks räägime sellest, mida lapsed on õpilasküsitlustes välja toonud ehk mis seisus meie kool on. Selle kõige juurde käibki KiVa miniõpik lastevanematele. Kui on olnud mingi kiusamisjuhtum, siis saadame vanemale selle kohta e-kirja ja lisame alati lingi miniõpikust, et nad saaksid sealt lisamaterjali. Lastevanemate arusaamu kiusamisest me kiiresti muuta ei saa, kuid saame neile selgitada, et koolil on kiusamisega seoses sellised ja sellised reeglid, millest kõik peavad kinni pidama. Mõne aja pärast saavad lastevanemad aru, missugune on nende roll.

Maret Vandel: Ka lastevanemad tulevad oma lapsepõlvest, on erineva sotsiaalmajandusliku tausta ja hoiakutega. Leidub lastevanemaid, kellel on isiklikke väga valusaid kogemusi koolikiusamisega ja seepärast võivad nad kiusamisjuhtude puhul kergesti üle reageerida. Teisalt kiputakse probleeme vähendama, öeldakse lapsele, et ärgu ta virisegu, võtku ennast kokku ja kannatagu ära. KiVa programmi abil hakkavad lastevanemad üsna ruttu leppima sellega, et kannatamise asemel tuleb aktiivselt lahendusi otsida.

Anna Reren: Meil on lapsevanem küsinud, miks kiusajat koolist välja ei visata või vangi ei panda. Olen siis selgitanud, et Eestis on koolikohustus ja kõik lapsed peavad õppima. 

Cattre Hein: Hästi tähtis on usalduslik õhkkond, seepärast me ei karista ega süüdista. Kui keegi on tundnud ennast halvasti –  ja lastel ikka juhtub seda! – , siis KiVa meeskond sekkub. Me räägime kiusajale, et selline käitumine peab lõppema, ja küsime, mida ta on valmis tegema, et olukord paraneks. Tavaliselt on need kokkulepped väga lihtsad. Laps näiteks lubab, et ei peida enam teise õpilase asju ära, ei narri teda jms. Seejärel paneme selle lubaduse kirja ja anname ka lapsevanemale teada, et juhtus selline lugu. Selgitame talle, et me kõik eksime, et asi võib saada alguse näiteks ebaõnnestunud naljast, rõhutame, et on hea, et me sellest kiusamisjuhtumist nii tõsiselt räägime, sest see aitab edaspidiseid juhtumeid ära hoida. Lisaks selgitame lapsevanemale, kuidas ta saab oma last selles olukorras toetada. Nädala või kahe pärast räägime vanematega uuesti ja siis selgub, kas kõik on korras. Need on väikesed asjad, kuid nende mõju on väga suur. KiVa õpilasküsitlustest on näha, et peaaegu kõik kiusaja rollis olnud lapsed on pärast KiVa sekkumist kiusamisest loobunud.

Anna Reren: KiVa programm näeb otseselt ette, et lapsi ei süüdistata, vaid kuulatakse ära ja otsitakse lahendust. Teadusuuringud on kinnitanud, et süüdistamine teeb asja halvemaks ja KiVa on teaduspõhine programm, kus kõik on hästi läbi mõeldud ja uuringutega kinnitatud.

Maret Vandel: Kiusamise põhjuste väljaselgitamine muudab võitluse kiusamisega tõhusamaks. Näiteks üritab mõnigi laps kiusamise abil oma sotsiaalset staatust tõsta. Siis saab lapsele pakkuda muid staatuse tõstmise võimalusi. Mõnikord on kiusajal kodus midagi halvasti ja ta valab koolis oma tuska teiste peale välja. Sel juhul tuleb koduga kontakti võtta. Mõni laps ise ei teagi, et ta ei tee nalja, vaid kiusab. Sellistele õpilastele tuleb selgitada, missugune on hea ja missugune halb nali. KiVa tundides õpetame me lastele sotsiaalseid oskusi, püüame niimoodi edaspidiseid juhtumid ette ära hoida. 

Kevadisel sõbrapäeva hommikul tervitati Mustjõe koolis KiVa õpilasi heade soovide loosiga. Soovid olid paberile kirjutanud õpilased ise. KiVa meeskonna liikmed on rohelistes vestides. Foto: Svitlana Yanenko

Kui palju on kiusuennetus õpilaste enda ülesanne? 

Cattre Hein: Kiusamisega on tegemist siis, kui haiget tehakse tahtlikult, kui jõud on ebavõrdsed ja kui liiga tehakse korduvalt. Need on kolm asja, mida KiVa koolide lapsed peavad teadma. KiVa programmi eesmärk on see, et lapsed oskaksid ise kiusamisjuhtumeid ära tunda ja hinnata. Ühekordne konflikt otseselt kiusamine ei ole ja sellega tegeleb klassijuhataja. Kui haiget tehakse meelega ja korduvalt, siis sekkub kooli KiVa meeskond.

Anna Reren: Meil on õnnestunud õpilasi veenda, et kiusamisest teatamises ei ole midagi halba. Selliseid sõnu nagu „koputaja“ ja „kaebaja“ meil enam ei kasutata. Meie õpilased ei pea informeerimist kaebamiseks, vaid oma klassikaaslase aitamiseks. Pean seda meie suureks saavutuseks.

Cattre Hein: Selliseid lauseid nagu „Ära kitu“ või „Ei lähe kaebama“ me enam ei kuule. Nende asemele on tulnud „märkamine“. Õpetajad ja lastevanemad on selle lähenemise samuti omaks võtnud. 

Anna Reren: Meil on isegi „varajane märkamine“, sest lapsed tulevad ja ütlevad, et seal „võib juhtuda“ midagi halba. Nad püüavad võimalikku juhtumit ära hoida. 

Cattre Hein: Üks lapsevanem nägi, kuidas koduõuel mängivad lapsed astusid vahele, kui kedagi narrima hakati. Nad olid isegi öelnud, et sa oled teda narrinud korduvalt ja see on kiusamine. Samas on ka KiVa meeskonna liikmetel täiskasvanutena oma kindel roll, sest kõike ei saa laste õlgadele panna. Eriti peab toetama ebakindlaid lapsi.

Mille poolest on KiVa programm teadus- ja tõenduspõhine?

Cattre Hein: Selle programmi on Soome valitsuse tellimusel välja töötanud Turu Ülikooli teadlased. Meie kool rakendab KiVa programmi seitsmendat aastat ja võime kinnitada, et Soome teadlased on teinud tõesti hea programmi, sest õhkkond meie koolis paranes märgatavalt juba ühe aastaga. Kuid KiVa programmi rakendamisel peab olema väga järjekindel ja nõuab päris suurt pingutust, et süsteem koolis tööle saada. Üks inimene ei jõuagi seda teha, sellepärast on koolis KiVa meeskond. Samuti on oluline koolijuhi tugi, ilma tema toetuseta KiVa tööle ei hakka.

Samas ei maksa KiVa programmilt ka liiga palju oodata. KiVa meeskond hoiab ära kiusamist, kui aga on näha, et laps vajab psühholoogi või sotsiaalpedagoogi abi, siis tegeleb temaga kooli HEV-meeskond. 

KiVa põhineb kolmel sambal. Esimene sammas on ennetustöö, millel on oma töövõtted ja õpik, ning seda tööd teeb põhiliselt klassijuhataja oma tundides. Teine sammas on meeskonna sekkumine ja sekkumistel on samuti oma põhimõtted ja metoodika –  näiteks hoidutakse süüdistamisest. Kolmas sammas on KiVa tegevuste hindamine ja analüüs, mis annabki programmile tõenduspõhisuse. 

Kui suur on keskmine KiVa meeskond koolis?

Cattre Hein: Meie koolis on umbes tuhat õpilast ja KiVa meeskond on meil päris suur –  kaheksa õpetajat. Meil on ka koolijuht KiVa meeskonna liige. Direktorit me loomulikult ei saada õpilasega vestlema, kuid ta on KiVa infoväljas ja KiVa tegevustest teadlik.

Anna Reren: Vestlus direktoriga on juba ametlik mõjutusmeede ja direktor ei saa olla ühelt poolt sõbralik vestleja ning teisalt karistuse määraja. Aga on väga hea, kui direktor on kõigega kursis.

Meie koolis on 1400 õpilast, kuid meil on samuti kaheksa meeskonnaliiget. 

Maret Vandel: Mustjõe kooli KiVa meeskonnas on kuus liiget.

Kuidas on KiVa muutnud koolipere hoiakuid?

Anna Reren: Programmi täies mahus rakendamine on parandanud oluliselt õpilastevahelisi suhteid, lisaks on õpilaste ja õpetajate läbisaamine muutunud märksa paremaks. Õpilane ei ole enam valmis kannatama, kui teda kiusatakse. Ta ütleb kohe, et talle ei meeldi, kui temaga nii käitutakse. Lisaks oskavad õpilased kiusamisel ja konfliktil vahet teha ehk korduvuse momenti välja tuua. Konflikt on ühekordne kokkupõrge.

Maret Vandel: Lapsed teadvustavad endale ka seda, et kiusamine ei ole ohvri ja kiusaja omavaheline asi, vaikival pealtvaatajal on seal samuti oma osa. Seda ühist vastutust on nad õppinud just KiVa tundides. Vaikiv pealtvaataja võib olla ka terve klass, kui mitte keegi õpetajale kiusamisest teada ei anna.

Cattre Hein: Kiusamisest vabanemise võti ongi kõrvalseisjad. Marii Karelli „Radari“ saates lavastasid õpilased tänaval kiusamise olukorda ja samal ajal filmiti pool päeva mööduvate täiskasvanute reageerimist. Selgus, et mitte keegi ei sekkunud. See on ju kohutav. Aga KiVa koolis sellist olukorda tõenäoliselt ei teki –  sekkutakse ja antakse märku. Püüdlemegi KiVaga selles suunas, et õpilased julgeksid sekkuda ja kasvaksid aktiivseteks ühiskonna liikmeteks.

KiVa rakendamine on õpetajale suur lisatöö?

Anna Reren: KiVa programmiga alustada ei olnud lihtne, kuid praegu saame kõik aru, et see on investeering tulevikku. Õpetajate suhtumine KiVasse muutub paremaks, kui nad näevad selle tulemusi. Pärast seda tullakse juba palju kergemini kaasa.  

Cattre Hein: Nähtavad tulemused on väga tähtsad, sest me tuleme ühest kriisist ja läheme teise. Õpetajal on klassis HEV-õpilased, Ukraina pagulaste lapsed ja siis te tahate veel KiVat ka rakendada! See tähendab, et KiVast huvitatud õpetaja vajab koolijuhi julgustust ja meeskonna toetust. Õpetaja olukorda aga kergendab see, et KiVa programmi tunnid on juba ette valmistatud, nende kõrval on õpetajaraamat, illustratsioonideks on slaidid ja videod. Õpetaja saab läbida ka mitmesuguseid koolitusi, suhelda teiste KiVa õpetajatega. Jah, alguses on raske, on vaja lisaressurssi, kuid varsti saab kergemalt hingata ning KiVast saab koolielu täiesti normaalne osa. KiVaga seotud lisatööd tasub teha, sest pärast seda pingutust on palju kergem õpetada.

Ma ütleksin õpetajate julgustuseks, et igal KiVa koolil on ka sihtasutuse poolt mentor, kes toetab. Mina olen väga palju meie kooli mentorilt abi küsinud. KiVa on Eestis olnud varsti kümme aastat ja mentoritel on seega juba piisavalt kogemusi. Nad tõesti oskavad nõustada.

Te olete aasta parimate KiVa koolide esindajad. Mida see tiitel teile tähendab?

Anna Reren: Meile annab see kindlustunde, et liigume õiges suunas. See tunnustus andis ka võimaluse õpilastele ja lastevanematel nende pingutuse eest aitäh öelda. Me ütlesime uhkusega, et oleme kiusuennetamise kool, ja kõik said aru, et nende osa on selles samuti märkimisväärne.

Cattre Hein: See tiitel ongi tunnustus kogu koolile ja kogukonnale, mitte ainult KiVa meeskonnale. Me peame tunnustama kõiki õpetajaid, kes sellega iga päev tegelevad, samuti lastevanemaid, kes on selle süsteemiga kaasa tulnud. Aitäh kõigile selle eest, et meie koolikeskkond on varasemast tervem.

Maret Vandel: Aasta kiusuennetaja tiitel tõstab kooli mainet nii linnas kui ka Eestis laiemalt.

Miks soovitate teistelgi koolidel KiVa kasutusele võtta?

Anna Reren: Mitmed koolid on saanud KiVa programmi rakendades üllatusega teada, et ka nende koolis on kiusamist küll ja küll. KiVa aitab sellest probleemist teadlikuks saada. Soovitan seda programmi ka sellepärast, et see on teadus- ja tõenduspõhine ja annab päriselt ka häid tulemusi.

Maret Vandel: KiVa programm annab koolile hea ülevaate sellest, missuguses seisus on ta võrreldes KiVa koolide keskmisega ja mis seisus võrreldes omaenda eelmiste aastatega. Seda on iga aasta lõpus huvitav vaadata ja järeldusi teha.

Teiseks on see programm väga hea töövahend klassijuhatajale. KiVa abil on õpetajal väga hea oma klassi tundma õppida ja klassis positiivset koolikultuuri kujundada. Klassijuhataja saab kasutada KiVa õpetajaraamatut või veebist haridusteadlaste ette valmistatud tunde.

Cattre Hein: Soovitan KiVa programmi sellepärast, et ma tean: see töötab, kui seda rakendada nii, nagu on ette nähtud. Tahaks üle Eesti öelda: „Teate, see töötab! Kui seda programmi järjekindlalt rakendate, on teil õhkkond koolis turvaline ja kõigil parem olla.“

KiVa programmil on ka see hea omadus, et ta inspireerib uusi turvalisust toetavaid samme ette võtma. Näiteks meie koolis on sisse viidud meelerahu november ja meelerahu märts. Siis oleme hästi rahulikud ja vaiksed, käime sokkides, toetades niimoodi kiusamisvaba õhkkonda ja noorte vaimset tervist.

Anna Reren: Meie koolis oli lisaks KiVa programmile üks kampaania ‒ ilma ebatsensuursete sõnadeta kevad. See läks ka päris hästi. 

Maret Vandel: Meiegi ei piirdu ainult KiVa tundidega, vaid teeme ka teavitustööd, et KiVa programm oleks koolis kogu aeg hästi nähtaval ja inimesed teaksid, kelle poole probleemi või huvi korral pöörduda. Teeme ka videotervitusi, teemapäevi, MÕK-tunde jms.

Kuidas KiVa programmi populaarsemaks muuta?

Anna Reren: Võib-olla tuleks saata KiVa koolide tegevuse ülevaateid (infopäevad, suvekoolid, vestlusringid jms) kõigile, mitte ainult KiVa võrgustiku koolidele?

Cattre Hein: Kiusamisvaba Kooli sihtasutus kaasab igal aastal uusi koole, aga arvan, et riik ja kohalik omavalitsus saaksid KiVa koolide võrgustiku laienemist palju rohkem toetada. Kindlasti on vaja ka koolijuhte julgustada oma koolis KiVa programmi rakendama. KiVa programm ühtlustab koolipere arusaamist kiusamise ennetamisest. Ei ole enam nii, et üks õpetaja arvab kriitilises olukorras üht, teine teist, kolmas kolmandat. Ükski õpetaja ei ole siis keerulises olukorras enam üksinda.

KiVa programmist on vaja ka lihtsalt rohkem rääkida. Uuringud näitavad, et meil kogeb iga viies koolilaps kiusamist, mis tähendab, et igas klassis võib olla neli-viis kiusatavat, mis on ju kohutav. Kui koolid KiVaga liituvad ja esimese õpilasküsitluse teevad, siis saavad nad teada, et kiusatavaid võib olla rohkemgi, sest tavaliselt ei kiusata ju õpetaja silme all.

Maret Vandel: Inimesed võiksid ka ise huvi tunda ja veebis KiVa materjale vaadata, näiteks tippida otsingusse „lapsevanema miniõpik“ ja seda lugeda. See annab hea ettekujutuse, mis põhimõtetel KiVa töötab.


LIITUGE KIVA PROGRAMMIGA!

Sihtasutus Kiusamisvaba Kool ootab koolide sooviavaldusi programmiga liitumiseks 2023/2024. õppeaastast.
Avalduse saab juba praegu teele panna aadressil https://kiusamisvaba.ee/liitu/.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!