Erilised esmaspäevad Tallinna Linnamuuseumis

14. okt. 2022 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit

Et julgustada erivajadusega inimesi rohkem muuseumis käima, hakkas Tallinna Linnamuuseum oma kolmes filiaalis – lastemuuseumis Miiamilla, Kalamaja muuseumis ja Tallinna vene muuseumis – korraldama erilisi esmaspäevi.

Lastemuuseumi Miiamilla juhataja Jane Meresmaa-Roos ütleb, et eriliste esmapäevade mõte tekkis soovist pakkuda erivajadusega lastele ja täiskasvanutele võimalust külastada muuseumi päeval, mil keegi neid ei sega ja nad saavad rahulikult omaette olla. Kui muidu on muuseumid esmaspäeviti suletud, siis alates märtsist on iga kuu teine esmaspäev kolmes muuseumis selline, mil muuseumisse võivad tulla kas klassiga, rühmaga või individuaalselt erivajadusega külastajad. Selleks tuleb vaid eelnevalt ette helistada ja sobiv aeg broneerida. 

„Sel juhul on muuseum ainult nende päralt ja saab rahulikult kõike kogeda. Kui soovitakse meiepoolset juhendamist, teeme seda hea meelega. Mõistagi võivad erivajadusega lapsed käia ka meie muuseumitundides, mida saame kohandada vastavalt grupi vajadustele ja soovidele. Erilised esmaspäevad on lihtsalt lisaks uus ja turvaline võimalus, kuhu ootame külastajaid, kes vajavad keskendumiseks ja süvenemiseks tavalisest vaiksemat keskkonda ja personaalsemat lähenemist. Nii vaikne esmaspäev kui ka muuseumikülastus on erivajadusega külastajatele tasuta,“ selgitab Jane Meresmaa-Roos.

Lastemuuseumi Miiamilla juhataja Jane Meresmaa-Roos Singeri õmblusmasina taga. Foto: Meeli Küttim

Muuseum asub Kadrioru pargis ajaloolises majas, mis sai sel aastal 85-aastaseks ning on alati olnud laste maja. Hoone ehitati aastatel 1936–1937 Kadrioru lastepargi peahooneks ja lapsed said siin Eesti Spordi Keskliidu eestvedamisel sisukalt aega veeta. Peahoone ees asunud basseinis viidi läbi ujumistreeninguid, mänguväljakutel tegeldi pallimängude ja rütmikaga. Hoones paiknesid riietus- ja pesuruumid, mängu- ja spordivahendite panipaigad, töökabinetid ja ametikorterid. Suviti käis siin iga päev umbes 500 last, nelja-viieaastastest koolilasteni.

2009. aastal avati hoones Tallinna Linnamuuseumi lastega peredele suunatud filiaal, mis oli sel ajal ainulaadne käed külge stiilis muuseum, kus sai mitte ainult vaadata, vaid ka katsuda, kogeda, ise tegutseda. Muuseum sai ühe lasteraamatu tegelase järgi nimeks Miia-Milla-Manda ning nimetati hiljem ümber lastemuuseumiks Miiamilla. 

„Meie ise peame end lapse esimeseks muuseumiks, mis annab talle pinnase minna edasi järgmistesse muuseumidesse. Ent kuigi muuseumi sihtgrupp on lapsed vanuses kolm kuni kaheksa, pakub see huvi kõigile, ka täiskasvanutele ja erivajadustega inimestele. Meie muuseumide põhimõte ongi, et me kõik oleme erilised ning see, mis sobib erivajadusega inimestele, sobib kõigile,“ räägib Jane Meresmaa-Roos.

Ta lisab, et praegune 1930. aastatest inspireeritud ekspositsioon tutvustab lastele tolleaegseid ameteid. Külastajate suur lemmik on poeruum saja aasta vanuse kassaaparaadiga, mis endiselt töötab. Riiulitel on näha endisaegsetes pakendites kaupu ning kassaaparaadi vänta keerutades saavad lapsed poemüüja ametit proovida.

Postkontoris võib kirjutada sõbrale kirja, kleepida ümbrikule margi ja kirja postkasti panna, kusjuures see jõuab ka kohale. Kellassepa töökojas ripuvad seintel vanad kellad ning ajaleheväljalõiked tolleaegsete reklaamidega. 

Õmblusateljees on vanaaegne Singeri õmblusmasin, mis teeb sirgeid, sakilisi ja lainelisi õmblusi. Seintel on pildid 1930. aastate moeajakirjadest, valida saab lõikeid, kangaid, niite, nööpe ja muid õmblusvahendeid, mis samuti on sellest ajast pärit.

Vanaaegse fotoaparaadiga, millega pilti tehes tuli pildistajal üleni musta riide alla pugeda, saab lasta teha endast meeldejääva foto. 

„Lastele meeldivadki kõige rohkem rollimängud, kus saab ise kogeda, mängida ja veenduda, et nad saavad sellega hakkama,“ kinnitab muuseumi juhataja.

Erivajadusega laste õpetajad ja tugiisikud ongi pärast muuseumikülastust öelnud, et nende laste jaoks on väga oluline tulla oma harjumuspärasest keskkonnast välja, saada uusi kogemusi, tunda eduelamust ning mängu- ja tegutsemislusti. Seda kõike muuseumiskäik neile ka pakub.

„Erivajadusega laste avastamisrõõm on siiras. Nad näitavad oma pilgu, keha ja kogu olekuga välja, kui neile miski meeldib. Ja meie õpime nende pealt, mida peaksime ja saaksime paremini teha,“ räägib Jane Meresmaa-Roos.  

Eriline esmaspäev on tema sõnul praeguseks toimunud viis korda, kolmes muuseumis kokku on neil päevadel käinud 60 külastajat, nii eraldi kui koos grupiga. „Peamiselt tullakse Tallinnast, aga on käidud ka Kehrast, Raplast, Paidest. Kõige kaugemad külalised olid ema ja tema erivajadusega poeg Kohtla-Järvelt. Kui Miiamilla muuseumis käib rohkem erivajadusega lapsi, siis Kalamaja ja Vene muuseumis rohkem erivajadusega täiskasvanuid. Oodatud on nii eesti- kui venekeelsed grupid, sest muuseumitunde viime läbi ka vene keeles.“

Praegust ekspositsiooni saab Miiamilla muuseumis näha veel kuni detsembri lõpuni, seejärel läheb maja aastaks remonti ja pärast seda tuleb juba uus ekspositsioon. Erilised esmaspäevad toimuvad Miiamillas sel aastal veel kahel korral: 14. novembril ja 12. detsembril. Kalamaja ja Tallinna vene muuseumis jätkuvad erilised esmaspäevad ka järgmisel aastal.

„Miiamilla muuseumi õppedisainereid ja külastusjuhte saab aga järgmisel aastal, kui muuseum remondis, lasteaedadesse ja koolidesse kohale kutsuda. Meil on programme, mida saab ka õues läbi viia,“ lubab Jane Meresmaa-Roos.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!