Kunstikoolidel on nüüd oma, vormilt tavatu õppekava

Eesti Kunstikoolide Liidul on valminud näidisõppekava, mis sobib ka üldhariduskoolidele. Kui seda kohandada, saab seda kasutada huvihariduse teisteski valdkondades. Kava ja selle loomist tutvustab liidu juhatuse esinaine, Pärnu Kunstide Kooli direktor KRISTEL KALLAU.

Kunstikoolidel varem ühtset õppekava ei olnud ja on vaieldud, kas seda üldse on vaja. Teisalt arvatakse, et õppekavas peaks lisaks üldosale olema ainete kaupa kirjeldatud, mida kunstikoolis õpetatakse. „On üldised distsipliinid, nagu joonistamine, maalimine, võib-olla traditsioonilise kompositsiooni vormiõpetus,“ selgitab Kristel Kallau. „Aga kunstikoolides õpetatakse veel väga paljut ja kõike seda ühtseks vormida on ilmvõimatu.“ 

Õppekava eitajate üks argument on, et kohustuslik vorm võib piirata seda, mida keegi kusagil vastavalt oma oskustele ja võimetele teha saab. Ühtne õppekava ei saa olla päris kohustuslik, ütleb Kallau, ja sellest põhimõttest kava koostajad lähtusidki. 

Kas ja milleks näidiskava? 

15 aastat tagasi püüti samuti luua näidisõppekava, mis toona siiski tervikuks ei saanud. Kuid sellest lähtuti, kui liidu liikmetelt 2019. a aprillis uuriti, kas ja millist tuge õppekavade koostamisel vajatakse. 

Töö käiguski vaieldi selle üle, kas ja milline peab olema näidisõppekava, mis pole kohustuslik, aga võiks olemas olla. Kallau selgitab, et kunstikooli õpetaja saab näidiskava vaadates mõelda, mida tema teeb ja milline on kunstiõpe tema koolis. Teise olulise argumendina, miks õppekava on vaja, lisab ta asjaolu, et aeg-ajalt, kui avatakse uus kunstikool, on pöördutud kunstikoolide liidu poole pärimisega, milline peaks olema see kool ja selle õppekava. „Kui me ei ole omavahel kokku leppinud normides või väljundites, siis ongi raske selgitada, milline peaks olema kunstikool kuskil maanurgas,“ avaldab Kallau ettevõtmise tagamaad. 

2019. a novembris kutsus kunstiõpetajate liit spetsialistid avaseminarile. 40 osalejaga olid esindatud kõik kunstikoolid üle Eesti. Esinesid EKA ja TLÜ õppejõud ja õpetajad, kunstiakadeemia lektor Anneli Porri ja doktorant Jane Remm ning kunstipedagoogika osakonna juhataja Annely Köster ja Tallinna Ülikooli nooremlektor, kunstiõpetaja Helen Arov. Arutleti, milles seisneb õppimine ja õpetamine kunstikoolis ning missugused anded ja oskused peaksid seal olema. „Kõigepealt sai n-ö laiapõhjaliselt kirja, mida me vajame ja mis see tänapäeva õpe üldse on.“  

COVID-19 tõttu tekkis tegevuses paus. Uuesti kohtuti 2020. a sügisel Tartus, kus samuti osalesid kunstikoolide õpetajad ja juhid, TLÜ, EKA ja TÜ õppejõud, 24 inimest. Seal otsustati, millised on olulised õpiväljundid, ning arutleti õppekava sisu ja vormi üle. Seejärel on toimunud töörühma kohtumised, eestvedajaks Tartu Ülikooli õppekava ja õpikogukondade peaspetsialist ning nooremlektor Maria Jürimäe. Tänavu kevadel korraldati kolm piirkondlikku seminari, kus arutleti valminud tulemuse üle. Õppekava vormistas tervikuks firma Joonmeedia.  

„Meile endale meeldib tulemus just seetõttu, et see ei ole PDF-dokument, me ei anna kellelegi pihku mingit teksti, vaid see on multifilm-animatsioon,“ ütleb Kallau. Ta lisab, et kui kunstikool peaks olema loovuse ja vaba mõttelennu tippnäide, ei peaks ka õppekava olema tavaline paberil dokument. 

Loovuse tippnäide 

Kas loodud kavale järgnevad joonistamise või maalimise õppekavad, sellele Kallaul praegu vastust pole. „Kindlasti ei hakka me väga täpseid ainekavasid välja töötama just samal põhjusel, et igal koolil on oma tugevused ja valdkonnad, mida õpetaja rohkem valdab,“ ütleb ta. „Me oleme õppekavasse kirja pannud õpiväljundid, milline peab olema õppija, milline peab olema õpetaja, milline on kool, ja kui õpetaja õppekava jõuab nende tulemuste ehk õpiväljunditeni, siis see kool ongi kvaliteetne.“

Joonistamine, maalimine, kompositsioon ei pea tema sõnul tänapäeval olema eraldi õppekavadega, sest neid võiks ka lõimitult õpetada. Oluline on, et õpilane saab baasteadmised ja -oskused ning õpiväljundid on saavutatud. Suuremates keskustes, nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva on rohkem võimalusi leida spetsialiste kunstikooli õpetama, aga väiksemates kohtades sõltub valik ka kohapealse õpetaja erialast.  

Vajalike teemadena on kavas üldpädevused, silmaring, tolerantsus oma rahvuskultuuriga, teiste rahvuskultuuridega arvestamine, ka enese esitlemise oskus. Käsitletud on nii traditsioonilist kui ka nüüdisaegsest kunsti. 

Valminud õppekava kohta arvati kunstiakadeemias, et sellel ei peaks olema huvihariduse silti, vaid seda tuleks tutvustada kõigile õpetajatele. Seda võib kohandada ka teistele valdkondadele, kui vahetada märksõnu, pakub Kallau.  

Suur töö sai valmis aasta algul. „Kuna tahtsime seda esitleda, mitte lihtsalt saata töörühmale või koolidele, tegime kevadel kolm piirkondlikku seminari,“ jätkab Kallau. Tallinnas, Tartus ja Jõhvis kutsuti õppekavaga tutvuma kunstikoolide õpetajad ja juhid ning töötajad. HTM tundis huvi, kas kava loojad on valmis toetama koole, kes seda kasutada tahaks. „Kunstikoolide liit kui katusorganisatsioon toetab igakülgselt, kui keegi vajab tuge,“ sõnab Kallau. 

Eesti Kunstikoolide Liit nagu mitmed teisedki katusorganisatsioonid on ministeeriumi strateegiline partner. Tänavu algas partnerluse järjekordne, kolmeaastane periood. „See on pikk protsess, kus tuleb oma plaanide ja mõtetega kandideerida, ja meid valiti,“ rõõmustab Kallau. Ministeeriumi partnerina saab liit taotleda raha mitmesugusteks ettevõtmisteks ja nii koostati ka see õppekava strateegilise partnerluse tegevusena.  

Eesti Kunstiõpetajate Liidu põhiliikmed pole mitte koolid, vaid koolipidajad, omavalitsused ja ka mõned erakoolid. Lisaks on toetajaliikmed, inimesed või organisatsioonid, kes ei ole koolipidajad. Kõiki kokku on umbes poolsada. Liidu koolitustest võtavad osa ka üldhariduskoolide õpetajad, kes juhendavad kunstiringe.   

Liidu tegevus jaguneb juhi sõnul kolmeks: organisatsiooni ja valdkonna huvikaitse, õpetajatele tegevused – koolitused, konkursid jm – ning töö noorte ja lastega, sh veebitunnid, mis algasid COVID-i piirangute ajal ja mida korraldab liit üle Eesti kunstikoolide õpilastele. 

Tegelnud õpetajatega, on liit võtnud nüüd tähelepanu alla kunstikoolide juhid. „Me näeme, kuidas ka juhid vajavad tuge, oskusi ja teadmisi,“ põhjendab Kallau, viidates novembris toimuvale uuele koolitusele. 

Kunstikeelne õppekava  

Maria Jürimäe, TÜ haridusteaduste instituut, õppekava ja õpikogukondade peaspetsialist, õppekavateooria nooremlektor:

Õppekava on plaan, milles on vaja kokku võtta suur hulk olulist infot selle kohta, milliseid hariduslikke sihte ja eesmärke seatakse, kuidas nendeni jõuda, milline on õppeprotsess, õpikeskkond, õppijate õpikogemus, milline on õpetaja roll, kuidas seda kõike hinnatakse. Nii sidusa teksti kui tabelina võtab see info palju ruumi ja seda on raske haarata. Nii oli ka kunstikoolide õppekavaga – kui proovisime kõiki neid olulisi õpiväljundeid süstematiseerida, oli juba ühe pädevuse tabelit ja seoseid teiste pädevustega üsna raske hallata.

Samas oli kunstivaldkonna huvihariduse õppe üks olulisi eesmärke omandada kunstikeel, mille üks eelis on just suutlikkus võtta keerulisi ideid kokku üldmõistetaval viisil. 

Nii tekkiski koos osalevate kunstikoolide esindajatega idee teha õppekava kunsti keeles. Näiteid, kus õppekava valdkondade tähistamiseks kasutatakse ikoone, on maailmas palju, täiesti kunsti keeles õppekavade kohta aga vähe – minu teada vaid OECD õpikompassi multikas. Nii et selle õppekavaga tegid meie kunstikoolid ajalugu – lühikeses multikas on tabavalt kokku võetud kogu õppe olulised ideed, sh lõiming üldpädevustega. 

Seda õppekava saavad inspiratsiooniks kasutada ka teised huvikoolid – mitte ainult teiste loovalade, nagu muusika ja tantsuga tegelevad, vaid ka loodusteadusliku huvihariduse pakkujad. 

Samuti saavad siit ideid oma õppekava visualiseerimiseks üldharidusasutused – kui õppekava tuum on sellisel viisil kokku võetud, on see ühelt poolt hea info ja reklaam lastele ja nende vanematele, teisalt aga abi õpetajatele ja juhtidele suure pildi tajumiseks ning aitab mõista, mida tehakse naabervaldkondades.

Selge struktuuriga kava

Anneli Porri, EKA kunstihariduse lektor:  

Kunstikoolide näidisõppekava ja selle loomise protsess väljendab selgelt samu põhimõtteid, millest õppekava ise räägib. Eelkõige rõhutab see, kuidas meil on vaja kokku leppida just väärtustes selleks, et ehitada üles igale koolile sobiv ja kohalikku omapära rõhutav töökava.

Näidisõppekava suurim kasu on selge struktuur, mis võtab 10-minutilisse videosse kokku huvialakooli õppe alused. Samas on see üldistatav igale muule õppekavale, rõhutab selgelt, et õppe aluseks on hoiakud ja üldoskused. Kunsti erialaoskused on selgelt kokku võetud ja video annab neile ka paremini mõistetava visuaalse sisu.

Õppekava loomest paistab entusiasmi ja sisukust, mõtet, et ainult vormi pärast ei ole ühtegi dokumenti vaja luua. Kuid nüüd on dokumendil selline vorm, mida on lust vaadata nii huvikoolis õppival lapsel kui ka tema vanemal – see aitab kasvatada ka teadlikku ja nõudlikku klienti.