Märkame last, keda ohustab koolist väljalangemine
Eestis katkestab igal aastal märkimisväärne hulk noori oma õpingud. Vähendamaks koolist väljalangust on mõttekoda Praxis koostöös eKooliga töötanud välja uudse lahenduse Häirekell. Häirekella alus on varem tehtud eKooli andmete ja koolipersonali intervjuude analüüs, mis aitas tuvastada õpingute katkestamise riskitegurid: mitterahuldavad hinded, puudumised, hilinemised ja märkused.
eKooli häirete funktsioon on personaalne ning nähtav, kui vajutad õpilase nimele. Selle avamisel kuvatakse häirega seotud üksikasjad, mis on õpetaja jaoks vajalik ja oluline info, et näha ja mõista õpilasega seotud muutusi õppetöös. Esitatud info põhjal on õpetaja jaoks saadaval valikutega kontrollnimekiri, mis on abiks suhtlusel õpilasega, et tagada asjakohane nõustamine ja suunamine.
Häirekella rakendust kasutab ligi sada õpetajat 15 koolis. Tallinna Saksa Gümnaasiumi HEV-koordinaator ja sotsiaalpedagoog Pille Korsten on Häirekellaga rahul, sest see võimaldab nii õpetajal kui ka tugispetsialistil reaalajas näha, kuidas mõnes klassis olukord on. „Kui häireid on üksikuid (mõnel õpilasel puuduvad töövahendid, keegi on pikalt haige olnud), siis terve klass tuge ei vaja. Kui aga ühel nädalal on ühes klassis kümme ja enam häiret, on tegemist üldise rahulolematusega, vastasseisuga õpetajatega või mingi muu suurema probleemiga,“ täpsustas Pille Korsten.
Märkuste taga võib tema sõnul olla nii mures õpetaja kui ka laps. „Mündil on ikka kaks poolt. Mida varasemas klassis ja varajasemas vanuses lapse muret (häiret) märgata, seda enam on võimalik ennetada suuremaid probleeme ja koolikohustusest kõrvale jäämist. Pikalt puudumine võib põhjustada lapsel ärevust ning puudumine muutub süsteemsemaks.“
Ta toob näite ühest põhikooliõpilasest, kes puudus väga palju põhjuseta. „Hiljem selgus, et need numbrid tulid kehalisest kasvatusest. Lapsega vesteldes tuli välja, et laps on end lõikunud ega julge tundi minna. Last toetades võimaldasime tal kooliteed jätkata ning seeläbi hoidsime ära koolist väljalangemise. Tugispetsialistile on häirete sisu justkui võti vestluste alustamiseks.“
Sotsiaalpedagoog Pille Korsten rõhutab, et lapse arenguks on väga oluline olla turvaliselt kooli seatud piirides, sest see aitab tal oma koolielu korras hoida ja seeläbi end ise ka tundma õppida. „Mida halvemini laps käitub, seda rohkem hädas ta tegelikult on. Hädas ja märkamata laps aga satub väga kiiresti olukorda, kus ta ei soovi kooli tulla. Häirekella märkamisel on väga oluline mitte keskenduda niivõrd vaid puudumistele, kuivõrd ka märkustele.“
Eesti koolides kasutatavates õppeinfosüsteemides ei ole senini suurandmetel põhinevaid hoiatussüsteeme katkestamisohus olevate õpilaste tuvastamiseks. Seevastu maailmas on mitmeid toimivaid näiteid haridusandmetel põhinevatest varajastest hoiatussüsteemidest (Early Warning Systems) ja näiteks USA-s on need ühel või teisel kujul kasutusel enam kui 30 osariigis.
eKool on Eestis 2002. aastal loodud koolihaldussüsteem, mis ühendab endas kodu, kooli ja omavalitsust.
Suur tänu selle arenduse eest! Hädavajalik oleks ka nende õpetajate psühholoogiline nõustamine, kelle klassis on mitmeid häirekellaga seotud õpilasi. Tähtis on ennetada võimalikult vara neid ohumärke, kohe õigesti tegutseda ja hoida ära arengud nii kaugele, et õpilane puuduma hakkab või lausa koolist lahkub. Edu edasise arendusega sel teemal!