Koolid Instagramis – kas paratamatus või võimalus?
Kas koolide sotsiaalmeediakontod on tänapäeva maailma paratamatus, kus koolipere killustunud infomullidesse pääsemiseks tuleb digisisu luua mitmel platvormil korraga, või mugav võimalus mainet kujundada ja kogemusi jagada? Oma kogemustest räägivad Montessori Kooli, Emili Kooli, Tartu Karlova Kooli, Kohtla-Järve Gümnaasiumi, Rocca al Mare Kooli ning Miina Härma Gümnaasiumi Instagrami kontode haldajad.
Instagram on sotsiaalmeedia mobiilirakendus, mille kontodest 503 600 on Eesti päritolu. Seal saab omavahel suhelda, postitada fotosid ja videoid, valides, kas need kustuvad 24 tunni pärast ära (story’d) või jäävad profiilile (moodustades kasutaja uudisvoo ehk feed’i) püsivalt. Sotsiaalmeediaplatvormide algoritmid on üles ehitatud nii, et kasutajad oleksid seal võimalikult kaua ja näeksid maksimaalselt palju reklaame. Nii kuvatakse ka Instagramis igale kasutajale just seda sisu, kuhu tema pilk on varem pidama jäänud ning millele ta aktiivselt like’de ja kommentaaridega reageerib. Selle valemi tulemuseks on interneti kaudu ühendatud maailm, kus igaüks elab oma infomullis. Eri inimeste digielus tähelepanu pälvimiseks peab oskama luua täpselt sellist sisu, mida sihtgrupile meeldib vaadata ja algoritmile näidata.
Suvalisest klõpsimisest jääb väheks
Kuigi juba 2016. aastal tutvustasid 9. klassi noored Pärnu Vanalinna Põhikoolis koolmeistritele internetimaailma võimalusi, mille tulemusena mitu õpetajat endale Instagrami kontod tegid, ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpetaja Ülle Sillamäe tõi vaatajateni näidendi „Õpetaja Instagramist“, siis kooli ametliku Instagrami vedamine nõuab isiklikul kontol toimetamisega võrreldes sisuloojalt rohkem oskusi ja aega. See eeldab koolis toimuvaga kursis olemist, väga häid digipädevusi, huvi sotsiaalmeedia vastu, haridussüsteemi tundmist ja kasuks tulevad ka abistavad kolleegid.
„Kui ma teen video, siis kirjutan ka teksti sinna peale. Keegi ei kuula story’sid. Väikesed asjad, mis muudavad meie Instagrami jälgija jaoks mugavaks, võtavad minult päris palju aega,“ toob Miina Härma Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Maigi Varusk näite sisulooja tööst.
Emili Kooli 2. klassi õpetaja Liis Viin peab sotsiaalmeedias jälgijate kaasamist täiesti elementaarseks. Niisama õpilaste projekti näitamise asemel laseb ta auditooriumil protsessis osaleda. Näiteks palub vaatajatel postitatud foto juures arvata, millise teema lapsed uurimiseks valivad, või loob küsitluse, kus jälgijad saavad vastata, kas nemad on käinud samas kohas, kus lapsed parajasti ekskursioonil on.
Selge on see, et infotehnoloogia tohutult kiire arenguga kõik õpetajad kaasas käia ei jõua ja isegi kõrgema digipädevusega õpetajad sooviksid osata paremaid videoid teha, selle kohta aga, kuidas klassiruumis toimuv jälgijate jaoks põnevaks teha, leidub internetis rohkelt nippe ja soovitusi. „Olen leidnud välismaa koolide näidetest häid nippe, kuidas läheneda sisu loomisele,“ julgustab Viin õpetajaid end sotsiaalmeedia valdkonnas täiendama.
Kui varasemad uuringud on näidanud, et Instagrami sisu loovad valdavalt algkooliõpetajad, siis Eesti kuue kooli näitel osalevad sisuloomes väga erinevad koolipere liikmed, kellest lõpliku otsuse teevad täiskasvanud. „Ma ei tahtnud, et õpilased kontot lõpuni haldavad, sest nägin, et sealt hakkas tulema sellist … Kõike ei saa jagada ja kõike ei peagi jagama!“ põhjendab Miina Härma Gümnaasiumi õpetaja Maigi Varusk, miks kooli kontol võiks viimase sõna öelda täiskasvanu.
Tartu Karlova Koolis kaasatakse tänavu Instagrami meeskonda 2–3 õpilasesinduse noort, kes hoolitsevad peamiselt 24 tunni möödudes kontolt kaduvate story’de eest. „Panime paika sotsiaalmeedia kasutamise ja konto haldamise üldised reeglid, et mõistaksime ühtmoodi, kuidas ja mida me teeme,“ selgitab Karlova kooli huvijuht Gerle Karjus. Kohtla-Järve Gümnaasiumis on Instagrami sisuloomesse kaasatud eluolu ja ajakirjanduse mooduli õpilased ning Montessori Koolis tegelevad Instagramiga kaks lastevanemat.
Et Instagrami postitamine põhitöö kõrvalt ei ununeks ja teemade väljamõtlemine liiga kaua aega ei võtaks, on igal koolil oma nipp. Kohtla-Järve Gümnaasiumis, kus Instagramiga tegeleb ka õpilastest meediatiim, on kasutusel sotsiaalmeedia nädalaplaan. Tartu Karlova Kooli huvijuht Gerle Karjus lähtub postitamisel koolikalendrist-tööplaanist. Emili Kooli õpetajal on Instagramiga tegelemiseks planeeritud nädalasse spetsiaalne aeg. Miina Härma Gümnaasiumis on sõnastatud pidepunktid, millest postitamisel lähtuda. Montessori Koolis tehakse pidevalt ristturundust teiste Montessori kontodega, Rocca al Mare Koolis saadavad agarad lastevanemad pildi- ja videomaterjali. Lisaks on enamikus koolides julgustatud õpilasi sotsiaalmeedias kooli kontot märgistama ehk tag’ima.
Instagrami kasutatakse koolimelu jagamiseks
Kui koolide peamine ülesanne on kvaliteetset haridust pakkuda, siis üleüldine keskkonna meediastumine on haridusasutuste funktsioone ja võimalusi avardanud nii, et paljud koolid suhtlevad auditooriumiga vähemalt kolmel internetiplatvormil. Kusjuures igaühes on oma kirjutamata reeglid ja eesmärk. Koolide Instagrami sisuloojate sõnul on ja jääb ametlik koduleht olulisimaks info edastamise kanaliks, aga sealt ei peegeldu koolimelu ja emotsioonid. Facebooki nähakse lastevanematele info edastamise platvormina, kuhu postitatud info on oluline ka nädalate pärast. Sisuloojatele meeldib Instagramis toimetada, sest seal saab jagada vahetuid emotsioone ja näidata, mis toimub suletud uste taga.
Nii ka Kohtla-Järve Gümnaasiumi huvi- ja projektijuht Teele Tõnissonile, kelle sõnul on Instagram sobiv platvorm, kus potentsiaalsetele gümnasistidele näidata, milline koolielu päriselt välja näeb. Kuna Eesti 9–17-aastastest noortest 97% veedab internetis aega iga päev ning nende üks meelistegevus internetis on teistega suhtlemine, siis võib eeldada, et tulevaste gümnasistideni saab olulise infoga „kogemata“ jõuda just sotsiaalmeedia kaudu.
Ka Emili Koolis tegeldakse Instagramis mainekujundusega. „Meie eesmärk on näidata, kes meie kogukonda kuuluvad. Seda ei vea ainult direktor ja õppealajuhataja, vaid kõik on võrdsed panustajad,“ sõnab õpetaja Viin.
Rocca al Mare Kooli Instagrami konto sai alguse märkamisest, et noored pole enam Facebookis ja neil on Tartu Karlova Kooliga sarnane eesmärk – jagada olulist infot õpilastele, kogukonna noortele ja vanematele. „Meil on kogukonnakool. Soovime, et meie pered saaksid osa sellest heast ja toredat, mida me siin korraldame,“ ütleb Rocca al Mare Kooli 8. klassi õpetaja, raamatukogu juhataja ja kodulehe haldur Leini Kõrtsini.
Miina Härma Gümnaasiumi õpetaja Maigi Varusk tõi olulise auditooriumina välja vilistlased. „Et kooliseinte vahel toimuv jääks vilistlasele alles, et tal jääks suhe kooliga,“ selgitab Varusk.
Montessori Kooli asutajaliikme Jaanika Müürsepa sõnul on nende kooli konto eesmärk jälgijaid inspireerida. „On võimalik luua teistsugust kooli, kui soovid seda teha. Hariduses on võimalik midagi muuta!“ sõnab Müürsepp.
Instagram pakub pedagoogidele võimalust jagada oma tunni sisu teemal mõtteid ja saada tagasisidet ka teiste koolide õpetajatelt. Emili Koolis hinnatakse seda võimalust väga. „Meie koolis arvatakse, et häid praktikaid tuleb jagada,“ selgitas õpetaja Viin. Mõlema kooli esindajad ütlesid, et Instagrami kaudu saab potentsiaalsetele töötajatele kooli tutvustada. „Eesmärk on näidata, milline on õpetaja töö selles keskkonnas. See on toonud kaasa väga palju uusi õpetajaid, kes muidu ei oleks kunagi haridussüsteemi õpetajaks sattunud,“ räägib Müürsepp.
Koolide Instagramid täidavad ka moodsa aja autahvli rolli. „Eesmärk omaette on tunnustada õpilasi ja näidata ka seda, millised on meie õpetajad,“ sõnab Tartu Karlova Kooli huvijuht. Sedasorti kiitvad postitused meeldivad nii õpilastele kui lastevanematele. Rocca al Mare õpetaja Leini Kõrtsini ütles, et vanemad saadavad klassijuhatajatele pidevalt infot ja fotosid laste saavutustest väljaspool kooli. „See, mis üles läheb, ei ole perele üllatus. Ja osal puhkudel pered ise sooviksid hirmsasti postitada, aga laps on vastu, sest ei taha lisatähelepanu,“ ütleb Kõrtsini. Ta täpsustab, et kui laps on jagamise vastu, siis infot kooli Instagrami lehele loomulikult ei postitata.
Kooliperel on võimalus Instagramis osalemisest keelduda
Kooli konto eesmärkide täitmiseks peavad sisuloojad fotodele püüdma nii lapsi kui õpetajaid. Kuigi õpilastele meeldib, kui vanemad nende saavutusi oma isiklikele sotsiaalmeediakontodele postitavad, ja neid motiveerivad õpetajate isiklike sotsiaalmeediakontode postitused, mille eesmärk on õpilasi kiita, on teadlased leidnud, et inimesed ei kujuta ette, millist kahju nende kohta kogutud andmete avalikustamine internetis kaasa tuua võib. Koolide esindajate sõnul suhtuvad nad õpilaste isikuandmete küsimusse väga tõsiselt. Koolid kaitsevad ennast võimalike probleemide eest vanematelt küsitud nõusolekute ja lepingutega ning püüavad postitades koolipere soovidega arvestada.
Miina Härma Gümnaasiumi õpetaja Maigi Varusk küsib üllatuste vältimiseks vanematelt teinekord ka luba. „Näiteks kui on auhindade andmine, mis ei ole otseselt üritus, siis mõnikord tuleb lapsevanematelt luba küsida. Teen pildi, mis läheb meie sotsiaalmeedia infokanalitesse, saadan selle vanematele ja palun anda teada, kui nad ei soovi, et nende laps seal on. Aga keegi ei ole kirjutanud,“ räägib Varusk.
Emili Kooli õpetaja Liis Viin ütles, et on andnud kolleegidele juhiseid, kuidas pildistada õpilasi nii, et nägusid ei oleks näha. „Kas ülevalt alla, kas nad hoiavad tomateid silmade ees või on seljaga,“ selgitab õpetaja Viin. Montessori Koolis on reegel, et sotsiaalmeedias laste nimesid ei kasutata. Kohtla-Järve Gümnaasiumi huvi- ja projektijuht kinnitab, et kui koolipere liikmed ei soovi fotole jääda, on neil võimalus seda öelda. „Üldiselt on nii, et kui on mingid avalikud filmimised, siis teavitame ette ja pakume võimalust keelduda,“ ütles Tõnisson.
Kui pedagoogid on varasemalt väljendanud oma isiklike sotsiaalmeediakontode osas kahetisi tundeid – kas õpetaja tohib olla sotsiaalmeedias tavaline inimene või peab jätkama rollis –, siis Tõnissoni sõnul kooli Instagrami kontol õpetajal sellist dilemmat pole. „Õpetajad on oma rollis, kui nad on koolimajas. Kui meediaõpilased nendega story’sid teevad, siis on nad tööl – nad on õpetajad,“ ütleb huvi- ja projektijuht.
Aga mitte kõik ei pea selles osalema. „Meie kedagi sundima ei hakka ja austame inimese soove,“ sõnab Tartu Karlova Kooli huvijuht Karjus. Rocca al Mare õpetaja Leini Kõrtsini sõnul on kooli konto õpetajate seas populaarne. „Kui me mingi postituse teeme, siis väga paljud õpetajad ka laigivad. Ma näen, et see keskkond on nende jaoks oluline,“ lisab Kõrtsini. Instagramis osalemisest keeldumine või sellega mitte liitumise üheks põhjuseks võib olla õpetaja vanus, sest teadlaste sõnul on see peamine tegur, mis mõjutab üleüldist suhtumist nutitelefonidesse ja seal toimuvasse.
Soovitused teistele koolidele
Kuigi praegused kooliõpilased on sündinud infost küllastunud keskkonda, mis erineb oluliselt õpetajate omast, kelle keskmine vanus oli 2019/2020. õppeaastal 48 aastat, soovitab Emili Kooli pedagoog Viin Instagrami kontoga alustades sisuloojat ikkagi majast seest otsida ja usaldada oma töötajaid. „Ei pea tegema sisulooja töökuulutust!“ muigab õpetaja Viin. Ta lisab, et oma kooli töötajate poole tasub vaadata eelkõige põhjusel, et haridussüsteemi mitte tundev inimene ei pruugi osata leida õigeid asju, mida kooli sotsiaalmeedias kajastada.
Kui koolis leidub sotsiaalmeedias pädev õpetaja, siis ta saaks kokku kutsuda ka digiteemalisi aruteluringe, sest õpetajad näevad ühe IKT-oskuste arendamise võimalusena kolleegidega kogemuste vahetamist ja nende tegevuse vaatlemist.
Jälgijaskonna kasvatamise strateegiatest pakub Miina Härma Gümnaasiumi õpetaja Maigi Varusk välja vilistlaste kaasamise. Ta alustas kolm aastat tagasi vilistlaste veebruariga, kus viimased võtsid Instagrami konto kuuks ajaks üle. Varuski sõnul oli see hea nipp jälgijanumbrite suurendamiseks. Kui kooli kontol on palju haldajaid, siis selle pahupooleks on asjaolu, et kontole saadetud privaatsõnumeid näevad aja jooksul eri inimesed, mida tuleks noortele jälgijatele kommunikeerida. Samas just sellepärast sobib kooli ametlik Instagrami konto õpetajate tutvustamiseks, sest kui varem on mitmed pedagoogid isiklikel sotsiaalmeediakontodel õpilaste kiusu ohvriks langenud ja sellest polnud kellelegi rääkida, siis kooli ametlikul kontol pole võimalik õpetajat salaja kiusata just sellepärast, et sõnumeid loeb palju inimesi, kes saavad sekkuda.
Kooli kontode haldajatel tasub silmas pidada, et postituste juurde lisatud teemaviidete ehk hashtag’ide tähendus võib ajas muutuda. Nii võivad laste fotod ja videod koolilegi teadmata äärmiselt ebasobivasse konteksti sattuda. Samas on sotsiaalmeedias võimalus kiiresti reageerida ning postituste allkirju muuta igal pool, kus on internet.
Nii nagu igal asjal on plussid ja miinused, võib ka kooli sotsiaalmeediakontosid vaadata kui paratamatust või ka võimalust õpilastega alati kontaktis olla. Siin on küll väikene „aga“ – koolis ringi vaadates tuleb tõdeda, et kui õpetajad Instagrami jõudsid, olid õpilased juba TikTokis. Rocca al Mare õpetaja ütles selle peale naerdes: „Mõni koht võiks olla selline ka, kus õpilased on niisama. Ise toimetavad! Kool ei pea igale poole trügima.“
Kasutatud allikad:
1- Muls, J., Thomas, V., De Backer, F., Zhu, C., & Lombaerts, K. (2020). Identifying the nature of social media policies in high schools. Education and Information Technologies, 25(1), 281-305.
2- Falter, M. F., & Forbes, M. D. (2020). Amplifying teacher voices through Instagram: Subversive teaching meets the 21st century. Acts of resistance: Subversive teaching in the English language arts classroom, 79-94.
3 – Digital 2022: Estonia. (2022). Datareportal veebileht. Kasutatud 27.10.2022, URL https://datareportal.com/reports/digital-2022-estonia
4- Gillespie, T. (2017). Governance of and by platforms. The SAGE handbook of social media, 254-278.
5 – Rosa, H. (2022). Social media filters and resonances: Democracy and the contemporary public sphere. Theory, Culture & Society, 39(4), 17-35.
6 – Laine, M. (2016). Õpilased õpetavad koolmeistritele nii Instagrami kui Snapchati. Pärnu Postimees, kasutatud 28.10.2022, URL https://parnu.postimees.ee/3600737/opilased-opetavad-koolmeistritele-nii-instagrami-kui-snapchati
7- Pärismaa, S. (2018). Õpetaja Väimelast ja Instagramist. Õpetajate Leht, kasutatud 28.10.2022, URL https://opleht.ee/2018/11/opetaja-vaimelast-ja-instagramist/
8- Rozen, C. (2018). Teachers Turn Lessons Into Instagram-Worthy Photos. NPR, kasutatud 28.10.2022, URL https://www.npr.org/2018/12/04/670829785/teachers-turn-lessons-into-instagram-worthy-photos
9 – Vinter, K. (2010). Meediamängud lasteaias. Abimaterjal õpetajatele ja õpetajakoolituse üliõpilastele meediakasvatuse läbiviimiseks koolieelses lasteasutuses.
10- Karaseva, A., Pruulmann-Vengerfeldt, P., & Siibak, A. (2018). Relationships between in-service teacher achievement motivation and use of educational technology: case study with Latvian and Estonian teachers. Technology, Pedagogy and Education, 27(1), 33-47.
11 – Carpenter, J. P., Morrison, S. A., Craft, M., & Lee, M. (2020). How and why are educators using Instagram?. Teaching and teacher education, 96, 103149.
12- Sukk, M. & Soo, K. (2018). EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringu esialgsed tulemused. Kalmus, V., Kurvits, R., Siibak, A. (toim). Tartu: Tartu Ülikool. https://doi.org/10.13140/RG.2.2.32549.55526
13- Jürisaar, K. (2019). Õpetajate küberkiusamine õpilaste poolt: kiusatute tõlgendused ja kogemused. Magistritöö. Tartu Ülikool, kommunikatsioonijuhtimise õppekava.
14- Lipu, M., & Siibak, A. (2019). ‘Take it down!’: Estonian parents’ and pre-teens’ opinions and experiences with sharenting. Media International Australia, 170(1), 57-67.
15- Kask., P., H. (2019). Õpilaste-õpetajate interaktsioon ja õpetaja eneseesitlus sotsiaalmeedias: Eesti põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpilaste arvamused ja kogemused. Magistritöö. Tartu Ülikool, Kommunikatsioonijuhtimise õppekava.
16- Sander, I. (2020). What is critical big data literacy and how can it be implemented?. Internet Policy Review, 9(2). https://doi.org/10.14763/2020.2.1479
17- Kalmus, V., Masso, A., Opermann, S., & Täht, K. (2018). Mobile Time As A Blessing Or A Curse: Perceptions Of Smartphone Use And Personal Time Among Generation Groups In Estonia. Trames: A Journal of the Humanities & Social Sciences, 22(1).
18- Soo, K., Kalmus, V., & Ainsaar, M. (2015). Eesti õpetajate roll laste internetikasutuse sotsiaalses vahendamises. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 3(2), 156.
19- Vapper, T. (2020). Aastast aastasse korduv küsimus: kust leida õpetajaid? Õpetajate Leht. Kasutatud 28.10.2022, URL https://opleht.ee/2020/09/aastast-aastasse-korduv-kusimus-kust-leida-opetajaid/
Ainult kolm sõna:
Tule taevas appi!