Kui noor satub tänavale …
Eestis on 20 000 noort, kes ei õpi ega tööta. Kuidas neid aktiivsesse ellu tagasi tuua? Kuidas saavad kool ja noorsootöötajad siin koostööd teha?
20 000 noort, kes ei õpi ega tööta – seda on väga palju. Noorsootöötajad on seadnud eesmärgi seda arvu otsustavalt vähendada ning soovivad sellega seoses koolidega tihedamat koostööd teha. Noorsootöötajad on ka seni koolidega koostööd teinud, kuid võimalusi jagub enamaks.
Hiljuti alustas sotsiaalkindlustusamet kampaaniat, millega soovitakse saada parem ülevaade noortest, kes ei õpi ega tööta. Kampaaniaga tahetakse laiemale avalikkusele selgitada, kuidas noortele tuge pakutakse, et nad oma sihi leiaksid ja uuesti õppima või tööle asuksid. Kampaaniat veab noortegarantii tugisüsteemi meeskond, kes koordineerib seda teenust Eestis. Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on osa laiemast noortegarantii Eesti tegevuskavast, mille on ellu kutsunud Euroopa Komisjon, ja see algatus on levinud üle Euroopa. Nii on Eestiski see tugisüsteem olemas ning paarkümmend spetsialisti sinna tööle võetud. Nagu öeldud, on NGTS-i ülesanne leida oma piirkonnas üles noored, kes ei õpi ega tööta, ning aidata neil tagasi aktiivsesse ellu pöörduda.
Mõni nädal tagasi toimus Pärnus kaks tüdrukute kiusamisjuhtumit. Noortegarantii tugisüsteemi töötajad on selliste juhtumite pärast mures. Nende kogemus näitab, et taolistele intsidentidele järgneb tihti koolist väljalangemine ja sattumine nende noorte hulka, kes ei ole enam võimelised õppima või töötama.
NGTS-i kõrval on tulnud kasutusele teinegi uudne akronüüm: NEET-noored (inglise keeles not in education, employment or training). 2010. aasta majandussurutise ajal hakati NEET-noori nimetama ka nähtamatuteks noorteks. Nimelt jäi siis palju noori töötuks, kuid nende traagikast olid teadlikud ainult noorsootöötajad, töötukassa ja teised tugisüsteemide töötajad, mitte laiem avalikkus. Praeguste kriiside ajal on väljend „nähtamatud noored“ jälle kasutusele tulnud.
NEET-olukorras noori ongi raske märgata. Näiteks lapsega kodus oleval noorel emal paistab esmapilgul kõik korras olevat, kuid asja lähemalt uurides võib selguda, et ta on juba ammu tahtnud tööle minna, kuid kool on lõpetamata ja puuduvad tööoskused, samuti pole lapsele lasteaiakohta. Noore pikaajaline haigus ei pruugi samuti teistele silma torgata ja vaimsed häired või puue võivad jääda märkamata. Isegi alkoholi- või narkosõltuvus ei torka algul silma, rääkimata sellest, et keegi on seadust rikkunud ja karistust kandnud ega suuda uuesti ühiskonda sulanduda. NEET-staatuses noorte olukord on enamasti väga raske – nad vajavad abi.
Teisalt on ka selliseid noori, kes ei õpi ega tööta mitte raske saatuse pärast, vaid on loobunud õppimisest ja tööst oma vabast tahtest, sest soovivad reisida või oma elu üle järele mõelda jne. Kahjuks on ka selliseid noori, kelle kohta polegi täpselt teada, miks nad ei õpi ega tööta. Selliseid noori on Eestis 3000–4000. Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) püüabki nüüd aidata kohalikel omavalitsustel ka sellised noored üles leida ja välja selgitada, miks nad on kõrvale jäänud ja kuidas saab neid aidata.
Ent vaatame NEET-noori lähemalt. Missugune haridus ja töökogemus neil on? Mis on nendega juhtunud, et nad ei õpi ega tööta? Kuidas saab neid aidata? Teemat valgustavad noortegarantii nõunik Heidi Paabort sotsiaalkindlustusametist ning noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorraldajad Jaana Kokk ja Triin Mäger Pärnu linnavalitsusest.
Nähtamatud noored
Jaana Kokk: Üldiselt on NEET-oludes noored nähtamatud ja suures osas sellepärast, et traagiliste sündmuste jada ei alga enamasti kuskil avalikus pargis, vaid juba varem, näiteks kodu seinte vahel: pereliikmete alkoholism, vägivald, hooletusse jätmine, jahenenud suhted jm. Et olukorrast pääseda ja kuuluvusvajadust rahuldada, põgeneb mõnigi laps kodust ära, ööbib sõprade juures, käib pidudel, tarbib seal alkoholi ning satub sellega vägivalla ringi. Meie muretseme, miks noor koolis ei käi, kuid talle endale on kool alles üheksanda järgu probleem ja ta vajab abi.
Triin Mäger: Praegu tegelen ühe varjupaika sattunud noorega. Sotsiaaltöötaja toetab teda eluasemega seotud küsimustes ja mina arutan temaga, kuidas ta uuesti õppima saaks hakata ja mis töö talle sobiks. Esimene edusamm on see, et ta võttis ennast töötukassas arvele.
Ühel teisel noorel olid kodus vanematega kogu aeg konfliktid. Sellises vaimse vägivalla õhkkonnas ei saanud ta õppida ja langes põhikoolist välja. Samas tahab ta politseinikuks saada. Praegu koostame talle plaani, kuidas algul põhikool ja seejärel keskkool ära lõpetada, et ta saaks politseikooli astuda. Minna on väga pikk tee, aga kui liikuda edasi väikeste jõukohaste sammudega, siis ma arvan, et eesmärk on realistlik.
Jaana Kokk: Noortel on ka trendikamaid soove ja ideid, mille jaoks tasuta koolitusi pakkuda polegi. Näiteks tahab osa noori tegelda krüptorahasse investeerimisega või on huvitatud turunduskoolitustest. Töötukassa kaudu saaks turunduskoolitustele minna, sest neid koolitusi on, aga need pole kõik tunnustatud ja tasuta. Noored peavad seal oma motivatsiooni tublisti tõestama, mida on neil raske teha. Meie ühine töö on märgata noorte potentsiaali ning pakkuda neile võimalusi.
Triin Mäger: Vahel peavad noored sügavast august välja tulema. Näiteks on noori, kes on hakanud väga noorelt narkootikume tarvitama ja ka müüma. See kahjustab nende tervist ja toimetulekut. Noored satuvad pahandustesse, tekivad õigusrikkumised. Lapsevanemad on andnud oma parima, kuid on lõpuks jõuetud oma last aitama. Jäädakse klassikursust kordama ja neid võidakse suunata Maarjamaa Hariduskolleegiumisse. Sealt tagasi tulles ei ole alati kerge uuesti kodukoha kooli ja kogukonda sulanduda. Vahel ei taha noored minna tagasi vanasse kooli, sest on klassikaaslastest vanemad või kogenumad, teised tunduvad neile lastena. Sellisel juhul võib olla abi täiskasvanute gümnaasiumist, kus on eelkõige täiskasvanud õppijad ja sobilikud mitmekülgsed õppemeetodid. Noored saavad uue võimaluse ja rabelevad tavaliselt august välja. Üldiselt on NEET-olukorda sattunud noortel hea pea ja isegi liidriomadusi, mis neid elus edasi aitavad.
Jaana Kokk: Mõnedki noored, kellega me tegeleme, on käinud Maarjamaa Hariduskolleegiumis, kinnises lasteasutuses, ja kõik nad ütlevad, et see kool on neid väga palju aidanud. Teiseks kiidavad noored täiskasvanute gümnaasiumi, sest seal koheldakse neid teistega võrdväärsena, ei heideta minevikku ette ja antakse uus võimalus. Üks noor oli väga üllatunud, et täiskasvanute gümnaasium pakub isegi eripedagoogi nõustamist ja muid tugiteenuseid.
Triin Mäger: Maarjamaa Hariduskolleegiumis tajuvad noored, et nende elu on saanud selge struktuuri, mida neil vaja ongi – kampades kehtinud reeglid asendatakse normaalse elu reeglitega. Alguses ei taha keegi sinna minna, kuid pärast on kõik väga rahul ja ütlevad, et saadaksid sinna sõbragi. Seal tekib neil soov uuesti õppima hakata ja see on hästi oluline. Maarjamaa Hariduskolleegiumi töötajad ise on öelnud, et mõned noored tahavad isegi nende juurde tagasi tulla.
Kõrgharidusega noored
Triin Mäger: Ühtede noorte suur mure on pooleli jäänud põhikool, teised aga on õnnetud, et ei leia kõrgharituna erialast tööd. Nad väärtustavad oma ülikooliharidust sedavõrd, et ei ole nõus tegema tööd, mis ei vasta nende kvalifikatsioonile, ja on lihtsalt kodus. Kui vanemad neid kodus toetavad, saavad nad endale lubada lihtsalt ootamist, millal nad sobiva töö leiavad.
Jaana Kokk: Mina toetasin üht noort, kes sai hariduse välismaa ülikoolist, kuid Eestisse naastes ei leidnud sobivat tööd. Vaatasime pikalt töökuulutusi ja ta kandideeris mitmesse asutusse. Ühe variandina kaalus edasiõppimist, et haridust ka Eestis täiendada, kuid sai lõpuks siiski õpitud erialal tööd ega pidanud latti alla laskma.
Triin Mäger: Üks noor lõpetas Inglismaal ülikooli filminduse erialal ja tahtis Eestis töötada samal erialal, kuid sobivat töökohta ei leidnud. Kahjuks on tal keeruline ennast väljendada ning seetõttu ka raske inimestega kontakti võtta. Lisaks esineb tal ärevushäireid. Aga leidsime temaga kahepeale siiski päris hea lahenduse – ta läks kohvikusse tööle, et endale raha teenida, kuid tegutseb samal ajal filmiüritustel vabatahtlikuna. Tänu sellele saab ta tegelda sellega, mis teda kõige rohkem huvitab, ja kui ta on juba filmirahvaga tuttavaks saanud, siis tõenäoliselt avaneb tal varsti ka võimalusi.
Triin Mäger: Ärevus ongi tuge vajavate noorte suur probleem. Nad saadavad mitmele poole tööle kandideerimise avaldusi, saavad kümnete kaupa äraütlevaid vastuseid ja see ajab nad närvi. Siis selgitan neile, et mitte ainult nemad, vaid kõik inimesed saavad väga palju eitavaid vastuseid, sest kandidaate on palju, kuid töökoha saab ainult üks. Eelkõige püüame neile selgeks teha, et ei tohi võtta ohvri rolli, et miks just nendega alati nii juhtub jms. Ütlen, et küll me lahenduse leiame, tuleb lihtsalt natuke kauem vaeva näha.
Jaana Kokk: Aja jooksul saavad noored oma ärevuse kontrolli alla. Ühte ärevushäirega noort olen toetanud juba aastaid. Õnneks on seda teinud ka kool. Kui ta ütles, et ei julge klassi ees esineda, siis võeti seda arvesse. Kui tal jäi õppimine pooleli, siis julgustasime teda koos kooliga uuesti proovima. Toetav suhtumine on kandnud vilja, sest ma näen, et see noor suudab oma ärevust järjest paremini talitseda.
Ukraina noored
Heidi Paabort: Me teame umbkaudset arvu, kui palju võib Ukraina noori ühes või teises omavalitsuses olla. Teame, et osa neist ei osale Eesti haridussüsteemis. Ilmselt loodavad nad kohe-kohe Ukrainasse tagasi pöörduda või õpivad distantsilt oma Ukraina koolis edasi. Samas on vaja tutvustada neile ka Eestis õppimise võimalusi ja vajadusel tuge pakkuda.
Triin Mäger: Arvatakse, et alles kahe aasta pärast saame Ukraina noorte hõivatusest selgema ülevaate, sest praegu tuleb neid Eestisse juurde, kuid ka rändab siit edasi. Rääkisime haridusosakonna inimestega ja nemad ütlesid, et kooliealised peavad käima koolis ja nendega on asi selge. Kuid mis saab noortest, kes on koolieast väljas? Nemad peaksid minema kutsekooli, kõrgkooli või tööle, kuid kas nad oskavad tulla näiteks NGTS-i juhtumikorraldaja juurde, et oma edasistest plaanidest rääkida? Kahtlen selles. Õnneks on neile toeks töötukassa konsultandid.
Ukraina noortel pole Eestis kerge. Nad lähevad kooli kuueaastaselt ja lõpetavad gümnaasiumi 17-aastaselt ehk väga noorelt. Nad õieti ei teagi veel, mida tahavad edasi teha, ja alles õpivad eesti keelt. Kuna valikuvõimalusi on nii tohutult, teeb see asja keerulisemaks ja tekitab ärevust. Teisalt võib nende valikuid kitsendada keelebarjäär.
Jaana Kokk: Mul on hea meel, et Pärnus on Ukraina noored leidnud tee noortekeskusse ja ka mobiilsed noorsootöötajad on nendega kontakti saanud. Ukraina noored suhtlevad noortekeskuses Eesti noortega, loovad endale seal sotsiaalseid suhteid ja võrgustikke.
Mobiilsed noorsootöötajad
Heidi Paabort: Noortegarantii tugisüsteemi üks oluline tööpõhimõte on mobiilsus, ehk noorsootöötajad liiguvad sinna, kus noored kogunevad või kus noortel on mugav ja turvaline noorsootöötajaga kohtuda. Ise noorte juurde minnes saab noorsootöötaja väga palju informatsiooni selle kohta, missugust abi noored üldse vajavad.
Triin Mäger: Meie Jaanaga oleme samuti mobiilsed noorsootöötajad ja käime noortega tänaval suhtlemas. Noored märkavad meid juba kaugelt ja kutsuvad enda juurde, osalt sellepärast, et kanname punaseid mütse ja logoga riideid, aga oleme nendega saavutanud ka usaldusliku kontakti. Oleme käinud Jaanaga kaubanduskeskuses, bussijaamas, Jaansoni rajal, uisuplatsil ja mujal, kus Pärnu noored kokku saavad. Loome nendega kontakti, jagame noorteinfot, uurime, kuidas neil läheb, kas nad õpivad või töötavad, aga mängime nendega ka palli, korraldame piknikuid, õpime tantsu, teeme tänavakunsti jne. Vahel oleme aidanud lahendada ka konflikte, kasutades taastava õiguse meetodit. Meie arvates on hea, kui professionaalne noorsootöötaja osaleb noorte tegevustes. Tänu n-ö tänavatööle oleme üles leidnud NEET-noori, kellega on keerukas näiteks telefoni teel või sotsiaalmeedia kaudu kontakti saada. Kahjuks peame tõdema, et mobiilseid noorsootöötajaid on Eestis veel väga vähe ja igasse noorte kogunemiskohta pole neil võimalik jõuda.
Heidi Paabort: Usun, et mobiilne noorsootöö laieneb aina enam üle kogu Eesti, sest siis jääb vähem noori oma murega üksinda. Haridus- ja teadusministeerium ning Harno toetavad mobiilse noorsootöö kontseptsiooni.
Triin Mäger: Noored on tänaval koos sõpradega ja vahel oleme hoopis sõpradelt teada saanud, kes abi vajab. Tänaval on noored vabamad, suhtlevad julgemalt. Meie muidugi räägime nendega ka nagu võrdväärsete partneritega. Mobiilne noorsootöö on tohutu potentsiaaliga meetod tuge vajavate noorte ülesleidmisel ja nende aitamisel.
Heidi Paabort: Lisaks tänavatööle oleme aina enam rõhku pannud virtuaalsele tööle. COVID-i ajal selgus, et osale noortest sobis distantsõpe ja virtuaalne suhtlus isegi paremini kui klassi ees vastamine või vahetu kohtumine. Ka mitmed tugispetsialistid on öelnud, et virtuaalselt räägib mõni noor endast palju avameelsemalt ja julgemalt, ja seega tuleb ka virtuaalse suhtlemise võimalust kasutada. Eesti noortekeskustes ongi loodud noorte jaoks arvuti kasutamise võimalus. Nad saavad seal turvalisel alal virtuaalselt psühholoogi ja teiste tugispetsialistidega vestelda.
Triin Mäger: Hiljuti tegime Pärnu noortegarantii tugisüsteemile Facebooki ja Instagrami kontod, mille kaudu saavad noored samuti meie poole pöörduda ja saavad noorteinfot. Me vastame nende küsimustele, jagame infot eelolevate sündmuste kohta, paneme plakateid üles jne.
Heidi Paabort: Kui varasemalt eeldati, et noor peab ise teadma, et näiteks tööd otsides peab ta minema töötukassasse, tervisehäire korral tugispetsialisti juurde jne, siis tegelikult kõik noored ei tea, kust alustada. Nad ei pruugi ka tunnetada, kas nende mure on piisavalt suur, et tuge üldse küsida. Me ei tohi arvata, et noor peab saavutama oma eesmärgid üksinda ja omal käel, seepärast püüamegi tuge vajavaid noori õigel hetkel toetada ja käia nende kõrval, kuni nad ise seda soovivad.
Koostöövõrgustikud tööle
Heidi Paabort: Pärnu tüdrukute juhtum näitab, et noorsootööd tuleb laiendada. Kahjuks on praegu ainult väikesel osal omavalitsustest olnud võimalik noortegarantii tugisüsteemi spetsialiste tööle palgata. Uuest aastast hakatakse omavalitsusi siiski toetama nii, et neil kõigil oleksid vajalikud spetsialistid olemas. Noortegarantii tugisüsteemis võivad töötada näiteks noorsootöö, haridus-, lastekaitse- ja sotsiaaltöö taustaga inimesed. Aga kõik need spetsialistid peavad tegema koostööd, kui tahame, et noor jõuaks tagasi kooli või asuks tööle.
Jaana Kokk: Koostööd tehes leiame noorte murekohtadele kergemini lahendusi. Samuti saab noor eri spetsialistidelt oma küsimustele täpsemad vastused. Koostöö aitab ära hoida ka omaette töötavate spetsialistide läbipõlemist. Meie Triinuga teeme koostööd näiteks vaimse tervise keskuse spetsialistidega, politseiga, töötukassa juhtumikorraldajatega, lastekaitsetöötajatega, karjäärispetsialistidega, võlanõustajatega jt. Samuti perede tugiisikutega, kes toetavad vanemaid lapse kooli jõudmisel.
Triin Mäger: Teeme koostööd ka koolide tugispetsialistidega, näiteks sotsiaalpedagoogidega. Vajadusel hoiame kontakti NEET-riskis oleva noore klassijuhatajaga. Pärnu linnavalitsuses töötab noorsootöö ja huvihariduse peaspetsialist, samuti kaasava hariduse spetsialist ning nendega suhtleme samuti ja teeme koostööd.
Jaana Kokk: Tihti ei soovi kool õpilase puudumistest lastekaitsele kohe teatada, sest see tundub suure sekkumisena, kuid seda tasub siiski teha, sest lastekaitse leiab lisaks noore toetamisele ka perele vajalikke lahendusi.
Heidi Paabort: Ära ei tohi ka unustada, et Eestis on noorte toetamisel oluline märksõna minimaalsuse printsiip. See tähendab, et me ei pea lapse või noore kohta teadma rohkem, kui lahenduse leidmiseks vaja, ja noor ise või tema vanem otsustab, kui palju noore kohta infot avaldatakse. Noorsootöötaja tööd napp info muidugi raskendab, kuid väljapääs on aktiivne suhtlemine lapsevanemaga, tema jõustamine ning tema arusaamade või hoiakute muutmine.
- https://parnu.ee/linnakodanikule/sotsiaaltoeoe-ja-tervishoid/lastekaitse/noortegarantii-tugisuesteem
- https://www.facebook.com/NoortegarantiiTugisusteemParnus
- https://www.instagram.com/ngtsparnus/
KÜSIMUS JA VASTUS
Kuidas teie kool noorsootöötajatega koostööd teeb?
TERJE JÜRIVETE, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppe- ja karjäärinõustaja:
Olen teinud koostööd peamisel Triin Mägeri ja Jaana Kokaga Pärnu noortekeskusest. Kuna olen õpi- ja karjäärinõustaja, siis olen nõustanud nende hoole all olevaid noori. Novembris tulevad Triin ja Jaana kutsehariduskeskusse meie noortele rääkima, et probleemide korral saavad nad ka noorsootöötajatelt nõu ja abi küsida. Nende poole ongi pöördutud ja vahel on mõni noor Jaana ja Triinuga ühendust võtnud, et oma sõber nende hoole alla saada. Meie kooli nooremad ja aktiivsemad õpilased on omal algatusel Pärnu noortekeskuses Triinu ja Jaana juures käinud, kuid mitte väga paljud, sest meil on oma koolis palju huviringe ja pealegi käib meil enamik õpilasi tööl, kasvatab lapsi, hooldab lähedasi jne.
Enamasti käib meie koostöö nii, et Triin ja Jaana toovad meie kooliga tutvuma mõne noore, kellel on hakanud õppimishuvi tagasi tulema. Siis vaatame, kas sellele noorele sobib mõnekuune lühikoolitus, et kuhugi tööle pääseda, või pigem ühe-, kahe- või kolmeaastane õpe. Enamasti nad kohe alguses pikaajaliseks õppimiseks valmis ei ole ja siis pakume lühemaid variante.
Imetlen Triinu ja Jaana juures seda, et nad käivad õhtuti kohtades, kuhu noored kogunevad, ja räägivad seal nendega. Nii saab noorte probleemidest kõige usutavamat infot. Triinul ja Jaanal on olnud nendel retkedel kaasas ka töötukassa karjäärinõustaja, kes samuti otse tänaval noorte mured ära kuulab ja neid nõustab.
PILLE KADAK, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi psühholoog:
Meie kool on Pärnust kõigest 40 km kaugusel ja nii veedavad meie noored tihti vaba aega Pärnus – nädala sees vähem, nädalavahetusel rohkem. See tähendab, et meie kooli koostöö Pärnu noorsootöötajatega tuleb nendele noortele ainult kasuks.
Olen teinud Pärnu noorsootöötajatega koostööd ka tuge vajavate noorte asjus. Meil on toimunud võrgustiku „Ringist välja“ kohtumised, kus arutatakse läbi ja lepitakse kokku konkreetne tegevus noore toetamiseks. Pean sellist koostööd väga oluliseks.
Noort saavad ühel või teisel viisil toetada kõik täiskasvanud, kes temaga kokku puutuvad, olgu koolis või väljaspool kooli. Koostöö noorsootöötajatega aitab paremini tegevusi planeerida ja vähendab ka dubleerimist. Tuge vajavate laste jaoks on oluline kogeda, et väga erinevad inimesed on nende jaoks olemas ja valmis neid toetama.
ANDRA MERE, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppenõustaja:
Pärnu noortekeskuse noorsootöötajatega oleme kogu aeg koostööd teinud, sest nad suunavad oma hoolealuseid sageli meie juurde täiskasvanute gümnaasiumisse õppima.
Kellel on koolitee pooleli jäänud, neid tavagümnaasiumisse tagasi ei võeta või ei taha nad ise sinna minna, ning siis suunatakse nad meie juurde. Noorsootöötajad tulevad uue noorega kaasa, tutvustavad oma hoolealusele meie kooli ja õpetajaid, aitavad tal hirmust uue koha ees üle saada.
Kui noor on juba hakanud õppima, siis toetavad noorsootöötajad neid ka edaspidi. Nad vaatavad, et noorel oleksid vajalikud õppevahendid, ning aitavad tal elektroonilises keskkonnas hakkama saada, sest õppimine ei käi tänapäeval ainult paberil, vaid on ka digiõpikutes ja e-õppe keskkondades. Nii aitavad noorsootöötajad noorel uude kooli sisse elada ja õppimisega hakkama saada. Nad teevad oma tööd südamega, justkui asendades tuge vajavatele noortele vanemaid, kes ei ole võimelised nende eest hoolitsema.
KIRSTI TALU, Tõstamaa Keskkooli HEV-koordinaator, 13. klassi klassijuhataja, eesti keele õpetaja:
Olen Pärnu noorsootöötajatega koostööd teinud läbi aastate ja eelkõige on olnud mu koostööpartnerid Triin Mäger ja Jaana Kokk. Arvan, et tulemusliku koostöö alus on alati ka isiklik ja inimesest lähtuv kontakt, humoorikas, üksteisega arvestav ja rõõmsameelne suhtlemine.
Meil on olnud juhtumeid, kus me pole kõige sobivama lahenduseni jõudnud, kuid igal juhul on meie ühine tegevus loonud ja kindlustanud turvalise ja kindla koostöösuhte. On hea teada, et vajadusel saab alati kontakteeruda, arutada, tegevusplaane teha.
Oleme kool, kus osa õpilasi elab esmaspäevast reedeni õpilaskodus. Meie kooli tulevad nad enamasti põhikooli teises ja kolmandas astmes. Pärnu linna noorsootöötajad on paljudega neist juba varasemalt kokku puutunud ja nii on meilgi neid kergem tundma õppida.
Noorsootöö annab noortega suhtlemiseks ühtmoodi võimalusi ja kool teistsuguseid ning vahetame omavahel lahenduskeskselt infot – nii saabki noor parimal moel tuge ja näeb, et temast hoolitakse. Seisime Triin Mägeriga kahekesi mitu aastat järjest motivatsioonipuuduses noormehe kõrval, et aidata tal põhikooli finišijoonest üle saada. Õnnestus. Ja kätt südamele pannes just meie mõnusa koostöö tulemusena.
Tänasele Eestile nii iseloomulik – tegeleme TAGAJÄRGEDEGA!
Meil ei jätku selleks ju ressursse (inimesi ega raha), kuid kõige tähtsam – TULEMUSED on tagasihoidlikud (seda ütleb arengupsühholoogia!). Küsigem seepärast ikka ja jälle – miks me EI TAHA arutleda PÕHJUSTE juures? Praegu me lihtsalt RAISKAME RAHA …