Kuidas seada reegleid salvestamisele ja filmimisele koolimajas?

11. nov. 2022 Aigi Kivioja Õiguskantsleri Kantselei, õiguskantsleri vanemnõunik - 1 Kommentaar
Aigi Kivioja.

Mida saavad koolid teha olukorras, kus kooli imbunud ühiskonna komme pidevalt salvestada ja filmida on ilmselgelt vale ja häirib nii õppetööd kui koolipere elu?

Viimastel päevadel on saanud palju avalikku tähelepanu õpetaja murelik pöördumine õiguskantsleri poole: kuidas õiguslikult hinnata olukorda, kui õpilane salvestab salaja tundi ja kasutab seda salvestist pärast õpetaja vastu?

Mõistagi ei ole koolitundide pidev salvestamine ja filmimine lubatud, see on ebaeetiline ning häirib õppetööd. Õpilased ei tohi õpetajaid ega üksteist filmimise või salvestamisega terroriseerida. Samamoodi ei või kool salvestada ja filmida rutiinselt koolitunde. Selline on olnud arusaam meie õigusruumist juba mõnda aega ja midagi ei ole selles seisukohas muutunud.

Aga kahjuks või õnneks ei ole koolimaja üksik saar – kool on osa ühiskonnast ja mõistetavalt peegeldub koolimajas ka see, mis toimub väljaspool koolimaja. Seetõttu ei tohiks tulla kellelegi üllatusena, et pea igal lapsel on nutiseade, mille mitmekesiseid funktsioone ta kasutada proovib. Sest nii teevad ka täiskasvanud nende ümber, kes kõigest ja kõigist pilte klõpsivad, videoid teevad ja neid sageli lisaks kõikvõimalikul viisil teistega jagavad.

Võib vist liialdamata öelda, et teadlikkus isikuandmete kaitsest on ühiskonnas väga madal. Üldtunnustatud käitumisnorme, kuidas üks viisakas ja teisi arvestav kodanik oma nutiseadet kasutab, samahästi kui pole.

Esiteks tuleb koolil läbi mõelda ja kehtestada reeglid, kuidas nutiseadmeid või muid seadmeid, millega saab salvestada või filmida, koolis kasutada võib. Mobiiltelefoni ja teiste nutiseadmete (nt nutikella) täielik keelamine koolimajas, näiteks ennetavalt kõigi õpilaste telefonide hoiule võtmine, ei ole proportsionaalne ega kooskõlas seaduse sätte ega mõttega. Samuti pole see õiglane nende õpilaste suhtes, kes nutiseadmete kasutamise reegleid ei riku.

Koolil on õigus kodukorras kindlaks määrata, mida nutiseadmetega teha ei tohi. Õige koht selliste reeglite reguleerimiseks ongi kooli kodukord, mis on seaduse järgi õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.

Nii võib kool kodukorras ette näha, et tunni ajal pole õpilastel lubatud kasutada mobiiltelefoni õpetaja loata, või keelata mobiiltelefoni hoidmise laual. Samuti võib kool kodukorras sätestada, et koolis on keelatud teha teistest inimestest video- või helisalvestisi kogu koolis viibimise aja jooksul.

Lisaks salvestamise ja filmimise reeglite sätestamisele võib kool oma kodukorras näiteks sätestada, et õpilased panevad õppetunni ajaks oma telefonid mobiilihoidikusse. Seda saaks pidada koolis kehtivaks hea tavaks, mille järgimist õpilastelt oodatakse, kuid mille järgimata jätmine ei too kaasa sanktsioone. Teisisõnu, kui õpilane hoiab telefoni mobiilihoidiku asemel koolikotis ning ei riku muul viisil kodukorda, ei saa õpilase mõjutamiseks kasutada mõjutusmeetmeid.

Kui õpilane aga kodukorra reegleid rikub, on võimalik kasutada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses loetletud mõjutusmeetmeid õpilase käitumise muutmiseks. Nii lubab seadus võtta koolil salvestus- või filmimisseadmeid hoiule, kui õpilane kasutab seda viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga. Lisaks nimetab seadus ka muid mõjutusmeetmeid kooli kodukorra rikkumise puhuks, mida vastavalt olukorrale kasutada võib: õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused, käitumise arutamine vanemate ja/või kooli juhtkonnaga jne.

Seaduse järgi tuleb kooli kodukord ja selle muudatused esitada enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele. Et koolipere mõistaks ja järgiks salvestus- ja filmimisseadmete kasutamisele kehtestatavaid reegleid, oleks mõistlik tutvustada ja selgitada neid juba enne kehtestamist mitte ainult hoolekogule ja õpilasesindusele, vaid ka teistele laevanematele ja õpilastele. Kuna nii laste kui täiskasvanute teadlikkus teiste inimeste kõne salvestamist ja filmimist puudutavast õiguslikust raamistikust on üsna vähene, võib ka põhjalikum teavitus- ja selgitustöö nii mõnegi lubamatu tegevuse ära hoida.

Teiseks tuleb mõista ka seda, et koolitundide või muude koolipere omavaheliste suhtlusolukordade salvestamine või filmimine muutub aktuaalseks eelkõige siis, kui on tekkinud konflikt. See võib olla konflikt nii õpilase ja õpetaja, aga ka nt lapsevanema ja kooli või õpetaja vahel. Seega tuleks igasse tülisse või konflikti suhtuda tõsiselt, reageerida kiiresti, et konflikti osapooled ei tunneks, nagu oleks neid oma murega üksi jäetud. Erapooletuse tagamiseks võib olla mõistlik kaasata tüli lahendamisse kooliväliseid inimesi (lepitajaid).

Kokkuvõttes, nutiseadmed ja muud salvestusseadmed ei kao meie elust kuhugi. Ainuke võimalus, kuidas saavutada nende seadmete selline kasutamine, mis ei häiri koolitööd ega inimeste eraelu, on seada mõistlikud reeglid nende kasutamisele koolis ja õpetada lisaks elementaarseid isikuandmete kaitse põhimõtteid nii lastele kui kogu kooliperele. Samuti tuleb suurt tähelepanu pöörata koolis tekkinud konfliktide võimalikult kiirele ja efektiivsele lahendamisele.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kuidas seada reegleid salvestamisele ja filmimisele koolimajas?”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Lp. JURIST!

    Koolis, lasteaedades (ka kodudes) toimivad seoses LASTEGA eelkõige PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED ja mõistagi KÕLBLUS (mida tuleb kasvatada). Meil on viimastel aastakümnetel juristid nö haaranud ülemvõimu kõigi eluvaldkondade üle, aga see ei lahend paljusid INIMLIKKE probleeme…

    On ju täiesti absurdne, et meie lasteaedadesse kutsutakse POLITSEI, sest kasvataja ei tohi (!) huligaanitsevat lapsukest pedagoogiliselt (kasvatuslikult) korrale kutsuda … Rääkimata sellest, et 1989 kuulutas ÜRO lapse täiskasvanuga VÕRDSEKS (Eesti Riigikogu liitus selle LOODUSVASTASE seisukohaga 1991). Pärast seda jõudsid KOOLIDESSE (ka kodudesse) lapse nn ÕIGUSED, mida levitatakse-ülistatakse ja mille tulemusena tuhandete aastate vanune loodusseadustele tuginev PEDAGOOGIKA heideti kõrvale. Ka Teie ei kasuta oma pikas arutelus seda sõna (nagu Eesti ajakirjanduski)…

    Selline olukord lõhub lõplikult INIMLIKU ÜHISKONNA …

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!