„Digikiirendi“ aitab kasutusele võtta kooli tehnoloogilised võimalused
„DigiKiirendi“ programm jätkab ka teisel poolaastal. Osaleda soovivatel koolimeeskondadel palun kirjutada aadressil digikiirendi@harno.ee.
„Digikiirendi“ programmi esimese poolaasta koolituste kohta tegid 30. novembril kokkuvõtte Audru Kool, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Rakvere Vabaduse Kool, Maardu Gümnaasium, Emili Kool ja Jõõpre Põhikool. „Digikiirendi“ koolitused toimusid septembrist detsembri alguseni, vahele jagus palju iseseisvat tööd arendusprojektiga, mis toetab kooli digiarengut. Nende tutvustamiseks kogunetigi Tallinnas Emili Koolis. Päeva juhtis koolituse eestvedaja, Haapsalu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Airi Aavik.
„Digikiirendi“ (https://harno.ee/digikiirendi) on haridus- ja teadusministeeriumi rahastatav arenguprogramm, mida viib ellu haridus- ja noorteamet. Programmis koolitatakse koolide meeskondi vastavalt nende senisele digitehnoloogia kogemusele. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Praktilise tööna luuakse juhtide koolituse tulemusena kooli vajadustest lähtuv arengukava või projekt ning senine kogemus on näidanud, et seda võimalust oskavad koolimeeskonnad hästi kasutada: valitakse valdkond või teema, millest on kooli digiarengule tõesti kasu.
Osalema peab kogu koolimeeskond
Oluline on, et „Digikiirendi“ arenguprogrammi on kaasatud kogu õppe- ja kasvatustööga tegelev personal koos juhtkonnaga. Õppida saab nii põhi- kui ka rätsepakoolitusel. Põhikoolitusel saavad õpetajad ülevaate digitehnoloogia rakendamiseks vajalikest põhioskustest ja -teadmistest. Rätsepakoolitusel on fookuses teemad, mis on koostatud konkreetse kooli võimalusi ja vajadusi arvesse võttes. Eraldi koolitused on mõeldud juhtkonnale, sest koolis tuleb juhtida digitehnoloogia valdkonda tervikuna.
Audru Kool uuendas kooli IKT arengukava
Audru Kool sai kutse liituda „Digikiirendi“ programmiga kevadel. Kohe õppeaasta alul algasid vestlused õpetajatega, et selgitada välja nende digikoolituste vajadused. Juhtgrupp arutles arendusprojekti teema üle: ennekõike nähti kooli IKT arengukava uuendamise vajadust; see seostati õppekava muudatustega. Julgust lisas seegi, et õpetajad olid pärast esimest „Digikiirendi“ koolituspäeva väga rahul ja valmis „Digikiirendisse“ panustama. „Vaatasime üle eelnevad IKT arengukavad. Analüüsisime, mis tehtud ja mis veel pooleli ning seadsime uued eesmärgid: muuta ja kohandada Audru kooli IKT arengukava; luua digitaalsete õppevarade ülevaatlik kogum; aidata õpetajatel ja õpilastel digivahendeid kasutades end kindlamalt tunda. Senise olukorra ülevaatamine tõi meeldivaid üllatusi, meil on palju asju, mis juba tehtud,“ sõnas Audru Kooli klassiõpetaja Ene Alunurm. Digitaristu arendamise ideekorjesse kaasati kogu koolipere, ka õpilased. Tulemus: IKT arengukava 2022–2025 on muudetud, toimub järjepidev seire ja muudatusi tehakse vastavalt vajadustele.
Astangu KHK digiarendusprojekt valiti parimaks
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse pere jõudis „Digikiirendisse“ üsna viimasel minutil, aga tulemusega ollakse rahul: „Lõppkokkuvõttes saime kõik ühe mütsi alla, meil on projekt, mis innustab,“ sõnas Astangu KRK haridustehnoloog Victoria Parmas.
„Digioskuste lõimimine õppeainetesse“ – nii kõlab Astangu projekti pealkiri. „Juhtgrupp hindas asutuse digiolukorda enamjaolt hindega B ehk oleme alustanud liikumist, meil on mõned entusiastid ja üht-teist juba tehakse, kuid asutuse tasandil paljudes valdkondades süsteemi veel pole,“ ütles Victoria Parmas. Seega otsustati, et alustatakse väikeste sammudega ehk kõigepealt kirjeldatakse, kuidas põimida digioskuseid ühte õppekavasse; seejärel teise, kolmandasse, neljandasse.
„Kohtumine õpetajatega näitas, et palju juba õpetatakse või ollakse valmis õpetama. Nii plaanimegi kuni kevadeni õppekavad üle vaadata. Meie kooli tulevad erivajadustega õppijad üle Eesti, ka nende digioskused ja -vajadused on väga erinevad, aga ilma digita ei saa enam nemadki hakkama,“ rääkis Victoria Parmas. Koolitaja Airi Aavik lisas, et õppekavadesse digipädevuste lõimimine on „Digikiirendis“ populaarne projektiteema, Astangu eristus selle poolest, et leiti õpetajate kaasamiseks ja ülevaate saamiseks lihtne, vähest ajakulu nõudev variant. Ka teistele koolidele Astangu projekt meeldis, nii et koolituspäeva lõpus tuli Astangu KRK esindajatel vastu võtta auhind parima digiarendusprojekti eest.
Kooli infosüsteemi täieulatuslik kasutuselevõtt
Projekt „Rakvere Vabaduse Kooli töötajate infosüsteemi arendamine Microsoft 365 baasil“ tulenes samuti vajadusest süsteemi otstarbekamalt kasutada. Eesmärk oli, et 2022. a lõpuks on MS 365 baasil töötav infosüsteem korrastatud ja töötajatele kasutajasõbralikumaks muudetud, et töötajate rahulolu infosüsteemiga suureneks vähemalt 25%. „Süsteem on kogu aeg kasutusel ja parendusi saab kogu aeg teha, suuresti ongi tegemist korrastamisega,“ sõnas Rakvere Vabaduse Kooli infojuht Sirje Trahv.
Digikalender ja uuenev kooli koduleht
Maardu Gümnaasium otsustas „Digikiirendi“ arendusprojektina uuendada ja funktsionaalsemaks muuta kooli kodulehekülge. Eesmärk oli, et info oleks kasutajale kergemini leitav. Mis alajaotuses mis infot esitleda, on läbi mõeldud, nüüd ootab praktiline töö tegemist.
Jõõpre Kooli meeskond keskendus kooli digikalendri loomisele ehk ürituste lisamisele Google’i kalendrisse. „Kalender oli kasutuses, aga oli vaja, et see oleks süsteemsem, et kajastataks ikka õiget sündmust ja kõik oskaksid oma asju lisada. Igatahes paberil õpetajate tööplaani õpetajate toas seinal enam ei ole, detsembrist on kasutuses ainult Google’i kalender,“ selgitas kooli huvijuht Liis Künnapas.
Digipädevused projektitöös
Emili Kooli haridustehnoloog Kairi Jaaksaar sõnas, et „Digigkiirendi“ pikkust arvestades (septembrist detsembri alguseni) otsustas juhtgrupp arendusse võtta väikese ampsu: kuidas õpetatakse projektõppes digipädevusi. Projektõpe on Emili Koolis õppekava ja tundide loomulik osa. Alustati küsimustikust projektõpet vedavatele õpetajatele I, II ja III kooliastmes. Esmane analüüs on tehtud. „Tuli välja, et projektides on rõhk digisisu loomisel,“ ütles Kairi Jaaksaar. Järgmiseks tuleb välja selgitada, milliste digipädevuste õpetamine jääb projektitööks ja mis liigub klassiruumi.
Koolijuht kui muutuste elluviija koolis
„Digikiirendi“ juhtide koolitusel saavad koolide digiõppe eestvedajad direktoriga eesotsas projektijuhtimise kogemuse ning mõtteainet, kuidas tegeleda kogu koolimeeskonda puudutavate oluliste digitehnoloogia otsustega, mis toetavad õpetajaid nende igapäevases töös,“ rõhutab haridus- ja noorteameti DigiKiirendi programmijuht Kerli Požogina. „Koolijuhid saavad omal nahal tunda, kuidas digialaseid muutuseid koolis ellu kutsuda ning õpetajaid ja õpilasi kaasata. Samuti on juhid oma koolitusel õppides õpetajatele eeskujuks,“ lisab ta.
Viis uut koolimeeskonda alustab juba varsti!
„Digikiirendi“ programmi järgmine poolaasta algab juba jaanuaris 2023 ja kestab kevadeni, täpsemalt mai alguseni. Veel on kolm vaba kohta, seega, kui mõne kooli meeskond tunneb, et „Digikiirendi“ programm võiks just neile sobida, siis kirjutage aadressile digikiirendi@harno.ee.
„Digikiirendi“ programmi toetajad
„Digikiirendi“ programmi haridustehnoloogilist nõustamist rahastatakse Euroopa Liidu Horisont 2020 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raames (toetusleping Nr 101004676) toetatud projektist IHUB4SCHOOL.
„Digikiirendi“ programmi koolitusi rahastatakse programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ 20142020.1.02.001002.02.15-0002 raames. Programmi elluviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.
Kolleegid!
Küsimus pole IGASUGUSTE tehnoloogiliste OSKUSTE valdamises vaid selles, kuidas nende rakendamine-kasutamine TUNDIDES mõjutab õpilaste TEADMISI ja ARENGUT (seejuures erinevates vanuseastmetes). Miks gümnaasiumilõpetajate arukus (IQ) on 21. sajandi algul Eestis kukkunud üle 8 st.punkti?
Tehes 1981-1990 ligi tuhande õpilasega ÕPETAVAT EKSPERIMENTI, selgus, et nn tehnovahendite kasutamine iseenesest ei pruugi anda mingit TULEMUST (vt – “Nägemismälust, näitlikustamisest ja tehnovahenditest tundides” (1992). Tehnoloogiaga ei eputata vaid lähtutakse kognitiivse psühholoogia vallas tehtud alusuuringutes!
Kes neid tunneb? – tõstke käed!