Midagi uurides on palju huvitavam õpetada
Selle õppeaasta sügisel alustas taas tööd uuriva õpetaja õpiring, mida viiakse läbi Erasmus+ projekti „Illumine“ raames. Möödunud aastal osales projektis 12 õpetajat üle Eesti.
Sel aastal avaldas uuriva õpetaja õpiringis osalemiseks soovi juba 45 õpetajat. Sissejuhatav veebipõhine kokkusaamine toimus 22. novembril ja ees on ootamas veel mitu sarnast õpiringi (kord kuus aprillini). Uuriva õpetaja õpiringis tutvuvad õpetajad teaduspõhiste õpetamis- ja õpistrateegiatega ning uurivad nende tõhusust ja mõju oma tundides.
Mis on „Illumine“?
„Illumine“ ühendab Hispaania, Eesti, Portugali ning Serbia koolitajaid, teadureid ja koole, kes uurivad ja jagavad kogemusi tõenduspõhistest õpetamisstrateegiatest. Projekti eesmärk on aidata õpetajatel luua oma õpilaste jaoks tõhusaid õpikogemusi, kasutades selleks teaduspõhiseid õpetamisviise, mis baseeruvad kognitiivsel neuroteadusel ning põimivad digitehnoloogiaid õppeprotsessi.
Uuriva õpetaja õpiringi töötubades tutvuvad õpetajad aju-uuringutest tulenevate õpetamisstrateegiatega, arutavad koosloomeprotsessis selliste strateegiate kasutamisvõimalusi oma töös ning mõõdavad muutusi õppimises (kaasatust, edasijõudmist, stressitaset jne). Selleks koguvad õpetajad oma tundides andmeid, kasutades uuriva õpetaja analüüsimudelit ja mitmesuguseid digivahendeid ning analüüsivad üheskoos uute õpetamisstrateegiate mõju.
Möödunud aastal aitasid õpetajad projektis välja töötada koolitussüsteemi ning materjalid, mis võimaldavad tõhusaid lahendusi koolides laiemalt juurutada. Seega on tegemist õpetajalt õpetajale suunatud õppimisega.
Uuriva õpetaja õpiringide põhiväärtus on, et tegemist ei ole ühekordse koolitusega, vaid järjepideva protsessiga, kus õpetajad uusi teadmisi kohe ka kasutavad. Olulist osa mängib kaaslaste toetus ning võimalus kogemusi vahetada – on ju teada, et kõige olulisemad pädevused omandatakse koostöös. Koostöö tähendusest on kirjutanud oma Michael Fullani artiklis põhjalikumalt Einar Rull (ÕpL, 02.12.2022). Meie uuriva õpetaja õpiringis seisneb koostöö teadusartiklites avaldatud uuringute ühises analüüsis, kohandamises oma oludele vastavaks ning oma kogemuse jagamises.
Möödunud aastal „Illumine“ õpiringides osalenute arvates on uuriva õpetaja õpiringide kõige suurem tulu selles, et kõike õpitut peab kohe ise katsetama ning üksteise kogemused innustavad ennast ikka ja jälle kokku võtma ning miniuuringuid läbi viima. Nüüdseks on õpiringi lõpetajatele uuriva õpetaja mentaliteet külge jäänud ning uurimisega tegeletakse edasi – nii oma koolis kui ka teist aastat järjest õpiringides osaledes.
Teaduspõhiseid õpetamispraktikaid küll propageeritakse, kuid tegelikult ei jää õpetajatel kiire igapäevatöö kõrvalt aega ennast sellega piisavalt kurssi viia. Samuti kõlab heidutavalt sõna „uurimine“. „Illumine“ õpiringid ongi ellu kutsutud selleks, et teaduspõhine lähenemine ei heidutaks ja uurimine muutuks koolielu argipäevaks. See projekt pakub õpetajatele tuge oma teadmiste ja oskuste täiendamisel, aga ka andmete kogumisel ning analüüsimisel.
Eelmise õppeaasta õpiringi kogemuste põhjal võib öelda, et esimene sekkumine (uue strateegia katsetamine ja muutuse mõõtmine) ei pruugi küll täiuslikult õnnestuda, kuid annab siiski hea ülevaate õpistrateegia tõhususest ning innustab järgmisi strateegiaid katsetama ning uurima.
„Illumine“ projektis kasutatakse mõistet „koostöine autonoomia“. See tähendab strateegia kasutusvõimaluste ühist arutamist ja iseseisvalt rakendamist vastavalt oma vajadustele. Nii uuris iga õpetaja oma õpetamist autonoomselt, enda huvidest lähtuvalt. Kuna uuriva õpetaja analüüsimudel ei keskendu õpetamise probleemidele, vaid uuenduslike lahenduste juurutamisele, siis ei teki õpetajatel probleeme oma kogemuste kolleegidega jagamisel. Uuriva õpetaja õpiring on klubiline tegevus, kus kõik on rangelt vabatahtlik.
Mida oleme uurinud
Eelmisel aastal uurisid „Illumine“ õpetajad nelja õpistrateegia mõju: vaba meenutamine, hajutatud õpe, mõttemallide muutmine ning vaheldatud õpe. Aju-uuringud on näidanud, et uue materjaliga tutvumise ja selle meenutamise ajal aktiveeruvad ajus mitmed protsessid ja seepärast on ülioluline lisaks materjali lugemisele (ja kuulamisele) seda ka aktiivselt meenutada – näiteks vastates kordamisküsimustele, selgitades õpitut klassikaaslasele. Kodus võiks õpitut selgitada kas või oma kassile – seegi on kordamine. Kõige lihtsam on tunni lõpus õpitu olulised aspektid veel kord läbi käia.
Sama teema juurde pärast pause mitu korda tagasipöördumine ehk õppimise hajutamine on vajalik selleks, et õpitu saaks vahepeal ununeda ning õppija ununenud materjali pingutades uuesti meelde tuletaks, sest rohkem pingutades jääb rohkem meelde.
Uuringud on tõendanud ka seda, et fookustatud õppimise käigus salvestatakse omandatud materjal magamise ajal mällu ja ebavajalik kustutatakse – seega on piisav uni õpiampsude vahel väga oluline.
Einar Rull on Õpetajate Lehes kirjutanud, et akadeemiline stress ületab meie koolides kohati tervislikuks peetavat piiri. Õpetaja ja õpilaste mõttemallide muutmine aitab aga mõõdukat stressi enda kasuks tööle panna. „Illumine“ õpiringides just nende teemadega tegeldakse – näiteks on uuritud teadusartikleid sellest, kuidas mõttemalle muutes akadeemilist stressi paremate tulemuste saavutamiseks ära kasutada. Artiklites kirjeldatud sekkumisi on kohandatud oma vajadustele, mõõdetud ja analüüsitud tulemusi ning inspireeritud üksteist.
Oma kogemuse põhjal võin öelda, et kuigi me neid strateegiaid juba kasutame, annab teadlik ja järjepidev juurutamine (ja õpilastele selgitamine) paremaid tulemusi. „Illumine“ õpetajad suutsid veenda oma õpilasi akadeemilise stressi osas meelt muutma (eriti põhikoolitüdrukuid) ja kasutama korduvat meenutamist, tänu millele salvestus õpitu neil tunduvalt paremini püsimällu kui ainult üks kord intensiivselt testiks tuupides.
Lisaks selgus, et õpilased olid tänu projektile paremini kaasatud. Nad soovisid uuringu õnnestumist ning tahtsid kaasa aidata õpetaja õppimisele. Õpilased hindasid kõrgelt oma võimalust õpidisainis (nt õpitegevuste valikus) kaasa rääkida.
Iga õpetajat huvitab klassis toimuv, õpilaste kaasatus ning edasijõudmine ja siin on kasu uurivast mõtteviisist. Tõenduspõhise õpetamise uuringurühmadesse kaasataksegi üha enam tegevõpetajaid ja üha rohkem innustatakse õpetajaid ka ise oma tööd uurima. „Illumine“ projekti õpiringides tutvuvad õpetajad ka selliste digitehnoloogiatega, mis aitavad mitte ainult õppematerjali edastada, vaid võimaldavad koguda ka andmeid nii õppimise kui õpetamise kohta. Näiteks koguti lisaks hinnetele kiiret tagasisidet õpilastelt nende kaasatuse kohta eri tunnitegevustes ja salvestati tunnitegevuse mustrit (kui palju mingile tegevusele aega kulus, tegevuste mitmekesisus). Kasutades õpilaste eneseanalüüsi ja vastastikust tagasisidestamist, said õpetajad andmete põhjal kujundada terviklikuma pildi oma õpetamise mõjust õpilaste õppimisele. Kuigi selline andmete kogumine ja analüüsimine võib tunduda aeganõudev, möönsid õpiringi õpetajad, et sekkumised ei võtnud väga palju aega – õpiringis tutvustatud teadusuuringute näiteid oli väga lihtne üheskoos oma oludele kohandada ja näidismaterjali sai kohe ka kasutada. Üheskoos valmistumine aitab aega kokku hoida.
Veidi aeganõudvamaks osutus andmete analüüs, kuna siin jäi õpetajatel mõnikord puudu (digi)oskustest. Sellises olukorras oli taas suur abi teiste õpetajate kogemustest ja koostööst: õpetajad tutvustasid oma katsetuste tulemusi õpiringis ning see võimaldas taas üksteiselt õppida (näiteks: kuidas sõnastada mõõdetavat uurimisküsimust, millised andmed aitaksid sellele küsimusele vastuseid leida, mida andmetest järeldada).
Õpetajate hinnang
Hoolimata asjaolust, et esimene voor õpiringe toimus koroona tingimustes, kus andmeid koguda oli raske (eri nädalatel puudusid erinevad õpilased), olid kõik „Illumine“ õpetajad oma õpiringi kogemusega väga rahul. Mõned mõtted osalejatelt: „Kui midagi uurida, siis on huvitavam oma igapäevatööd teha“, „Püüan kaasata kolleege, et koos edasi uurida“, „Tundsin uhkust, kui suutsin oma sekkumistega kinnitada teadlaste seisukohta, et meenutamispraktika tõesti töötab“, „Meeldis see, et sain uurijatena kaasata ka õppijaid ja nad teadsid alati, miks ja mida me teeme. See oli põnev teekond ka nende jaoks“. Ühe õpetaja ülevaade oma teekonnast uuriva õpetaja õpiringis pildireana sai selline:
„Illumine“ projektis tehtud uuring näitas, et kaheteistkümnest õpetajast, kes uuriva õpetaja õpiringis osalesid, pidas oma isiklikul arendamisel kõige olulisemaks üksteiselt õppimist ja seitse õpetajat on valmis selles ka teisi toetama. Pooled osalejad keskendusid sellele, kuidas nende sekkumised õppijaid mõjutavad, ja pooltele ei valmistanud aja leidmine õpetajauuringu läbiviimiseks mingit probleemi. Sellest võib järeldada, et ühine õppimine ja koostöine uurimine aitab õpetajatel kasvada uurivaks õpetajaks, ning mõista, et see ei olegi nii keeruline ja aeganõudev.
Huvilistel soovitame tutvuda „Illumine“ kodulehega illumine.upf.ed ja lugeda (ning soovitada õpilastele) selliseid raamatuid nagu „Kuidas õppida õppima“ (Oakley, Sejnowski ja McConville, 2021).
„Illumine“ projekti juhib Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut. Selle aasta õpiringides löövad kaasa möödunud aasta vilistlased Anu Tammeleht, Ingrid Maadvere, Tauri Einberg ja Gaida Kabral. Tallinna Ülikooli tudengid hakkasid sügisel ELU projekti raames ka uuriva õppijana oma õpistrateegiaid tõhustama ning uurima. Esimesed tulemused on olnud väga head ning nendest kirjutavad tudengid Õpetajate Lehes juba varsti.
Soovitav tutvuda
- https://web.htk.tlu.ee/opistrateegiad/
- Illumine.upf.edu
- Kuidas õppida õppima’ (Oakley, Sejnowski ja McConville, 2021)
- https://opleht.ee/2022/02/opiring-ehk-opetaja-professionaalsuse-uus-vedur/
Kolleegid!
Õpetajate “tegelemine teadusega” keeruliste väljamõeldud skeemide alusel (vt artiklis) pole veel TEADUS. Kordan lõputult omandamise (õpetamise) aluseks on materjali ESMATAJUMISELE järgnevad TAJUJÄRGSED PROTSESSID LÜHIMÄLU PERIOODIL, mis 1980-ndatel kogu maailmas nii Lääne kui Ida psühholoogide uuringute tulemusena tunnustuse said… (minu oma töö KOOLIS muutsid nad küll mõnusaks).
Küll oleks vaja arutleda (ka katsetada) nende RAKENDAMISE üle erinevate ainete TUNDIDES ja vanuseastmetes. Lähemalt – “Lapse arendamine ja õpetamise probleeme koolis”(2000) või “Õpetajatöö psühholoogilisi probleeme” (2008).