Palju õnne, Tondi kool!

20. jaan. 2023 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit
Kooli juhtkond: vasakult noorema kooliastme õppealajuhataja Marge Süld, vanema kooliastme õppealajuhataja Helen Käänik, direktor Sirli Väinsar ja kogupäevakooli juhataja Marianne Laater. Fotod: Saale Kibin

17. jaanuaril tähistas 100. sünnipäeva Tallinna Tondi Kool, mis on üks suuremaid erivajadusega laste koole Eestis ja kus õpib sel õppeaastal 262 õpilast.

Kooli asutas tuntud psühhiaater Juhan Luiga. Nimelt kehtestati 1920. aastal avalike algkoolide seadusega emakeelne ja maksuta 6-klassiline koolikohustus 8–16-aastastele lastele, mis kehtis ka vaimupuudega laste kohta. Tallinna Linna Abikool hakkas tegutsema 17. jaanuaril 1923 ühekordses vanas puumajas, kus oli 300 ruutmeetrit põrandapinda, kolm klassiruumi, saal ja töökoda. Esimese klassi võeti vastu kaheksa 10–14-aastast tütarlast. Dr Luiga ise asus koolis tööle arstina, esimene direktor oli aga Alice Norak, kes juhtis kooli tervelt 25 aastat. Huvitav fakt ajaloost on, et õppetöö ei katkenud koolis isegi sõja ajal. Hoolimata sellest, et koolimaja sai pommirünnakus kannatada, suutsid direktor ja kolm õpetajat kooli toimimas hoida.

Sajandi jooksul on kool mitu korda nime muutnud ja asunud Tallinnas eri paigus. Praegusesse asukohta, Tondi 40, koliti 1963. aastal, kui tänav kandis veel Matrossovi nime. 

Koolis on töötanud koos eesti ja vene õppekeelega osakond ning vahepeal on olnud õpilasi nii palju, et tuli õppida kahes vahetuses. Saja aasta jooksul on koolil olnud kümme direktorit, kes kõik on selle arengusse häid ja vajalikke muutusi toonud.  

Üldised suunad ja põhimõtted on aga jäänud läbi aastate samaks, kinnitavad vanemate klasside õppealajuhataja Helen Käänik, kogupäevakooli juhataja Marianne Laater ning lisaõppe õpetaja ja kunstiõpetaja Silvia Paluveer, kes kõik kuulusid suurde juubeli korraldusmeeskonda ning kellega me tähtsa päeva eel juttu ajasime.

Nende sõnul on algusaegadest peale Tondi koolis õpetatud intellektipuudega lapsi ning samamoodi nagu praegu kohandasid ja lihtsustasid õpetajad õpilaste jaoks tavakoolide õppekavu ja õppematerjale juba kooli algusaastatel.

Alati on koolis pandud rõhku töökasvatusele ja praktilisele tegevusele, et pakkuda õpilastele võimalikult palju võimalusi iseseisvumiseks ja elus hakkama saamiseks. Ikka on peetud oluliseks kutseõpet ning arvestatud õpilase võimete ja eripäradega. Igal ajal on koolis olnud raamatukogu, mille täiendamisse on panustanud kõik direktorid.

2015. aastal võttis Tondi kooli juhtimise üle praegune direktor Sirli Väinsar, kes kohe hakkas otsima võimalusi ehitada uus koolihoone. Mõnda aega töötas kool asenduspinnal, samal ajal lammutati vana ja ehitati täiesti uus maja. 2020. aasta septembri avaaktus peeti juba uues koolimajas. Lisaks oluliselt avaramatele ruumidele ja nüüdisaegsetele võimalustele muutus ka õppe sisu. Töökorralduses mindi üle kogupäevakooli põhimõttele, mis tähendab, et õppetöö, tugi- ja rehabilitatsiooniteenused ning huvitegevus on omavahel seotud ning toetavad tervikuna lapse arengut. Kui varem õppisid toimetuleku- ja hooldusõppe õpilased eraldi, siis nüüd on kõigi sama vanuseastme laste klassid ühes õpipesas koos. Sisse on seatud 40-minutiline õuevahetund, kooliruumi oluline osa on põnev ja hästi haljastatud koolihoov, rajamisel on kooliaed ja hiljuti soetati ka nutikasvuhoone.   

Tänu suurele kogemuste pagasile on Tondi koolist kujunenud kompetentsikeskus, kus kolleegid teistestki koolidest käivad õppimas ja kogemusi saamas. Õpetajad on oma ala professionaalid, keda kutsutakse loenguid pidama ja kogemusi jagama. Juba alates 1960. aastatest on kool Tartu ja Tallinna ülikooli praktikakool, kasvatades sel moel endale järelkasvu.

Et õpetajatele Tondi koolis meeldib, näitab tõsiasi, et suurem osa, kes siia tööle tulevad, jäävad väga pikaks ajaks. Eriti meeldib koolis käia õpilastele. Kui tavakooli õpilased pigem rõõmustavad, kui mõni tund ära jääb, siis Tondi kooli õpilaste jaoks on see pettumus. Õppetööga seotud rohked õppekäigud, üritused ja teemanädalad muudavad kooliskäimise nii huvitavaks, et iga koolipäev on elamus. Mis kõige olulisem – lapsed tunnevad, et neist hoolitakse. 

Sünnipäeva tähistas koolipere 17. jaanuaril ühise peo ja tordisöömisega. Hommikul avatud ajaloonurgas esitleti Marianne Laateri kooli juubeliks koostatud mälestusteraamatut. Raamat sisaldab endiste ja praeguste töötajate meenutuslugusid ning kannab pealkirja „Tee, ja sa suudad!“, mis on ka kooli moto.

Esmakordselt sai kogu koolipere koos laulda kooli sünnipäevaks valminud uut laulu, mille saamiseks kuulutati välja konkurss ning mida saab laulda nii sõnade kui ka viibetega. Veel mängiti Kahooti, vaadati kooli animaringi õpilaste tehtud uut multikat, kohal oli üllatuskülaline ning ilmus kooli ajalehe Tondu pidulik erinumber.

Iga õpilane sai kingituseks kooli logoga šokolaadi ja tassi. Töötajad saavad kingiks viimase Eripedagoogika ajakirja, mis seekord on tervenisti pühendatud Tondi kooli väärikale tähtpäevale ja kus kõik lood on kooli spetsialistide ja õpetajate kirjutatud.

19. jaanuaril kutsuti peole koostööpartnerid ja endised kolleegid, 27. jaanuaril toimub konverents „Elu autismiga“, millele järgneb kollektiivi pidu.

Juubeliga seotud sündmusi ja ettevõtmisi toimub aasta ringi.

Koolipere soovib sel õppeaastal teha vähemalt sada heategu, milleks on seinal heategude puu. Heategudega ongi juba algust tehtud. Igas kuus hakkab ilmuma kooli infokiri selle kuu tegemiste kohta, mis saadetakse nii lastevanemate kui ka töötajate listi ning kus persoonilugude kaudu tutvustatakse inimesi, kes koolis töötavad. Traditsiooniliselt antakse kevadel ühele väga heale õpetajale üle õpetaja Ellu missioonipreemia. Nimelt oli õpetaja Ellu Papstel hinnatud pedagoog, kes töötas Tondi koolis üle 50 aasta. Tulemas on kunstinäitusi, liikumisüritusi ja palju muud. 

Mida soovida Tondi koolile edaspidiseks?

Direktor Sirli Väinsar on kirjutanud juubeli puhul ilmunud mälestusteraamatusse järgmised read: 

Kuhu suunda järgmisel sajandil laev liigub? Mis päriselt juhtub, ei tea meist keegi. See suund on aga kindlalt seotud inimeseks olemise kujundamisega ja hariduslike erivajadustega õpilastele tavalastega võrreldes võimalikult võrdsete tingimuste loomisega. Seda piisaval määral akadeemilist haridust andes, kuid rõhuasetusega sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisel. Nii pikka aega laineid kündnud laev liigub kindlalt edasi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!