Üks tont käib klassis ringi – tehisintellekt!

Tehisintellekt suudab kirjutada kirjandit ja esseed juba niisama hästi kui õpilane. Suudab ka joonistada ja arvutada. Kas see on oht või võimalus?

Kirjanik Paul-Eerik Rummo kirjutas hiljuti Facebookis, kuidas ta küsis tekstigeneraatorilt OpenAI Palyground, miks ei taha esimene vasikas minna aia taha, ja sai loogiliselt arutleva vastuse: „Vasikal võib olla mitu põhjust, miks ta ei taha aia taha minna. Esiteks, see võib olla ebamugav, kuna ta pole kunagi varem sellel alal käinud. Teiseks, ta võib olla hirmul, sest ta võib midagi karta. Kolmandaks, ta võib olla pole kunagi varem aia taha käinud. Neljandaks, ta võib olla lihtsalt laisk ja ei soovi seal midagi teha.“
Esitasin samale tekstigeneraatorile omalt poolt sama küsimuse, lootes, et saan täpselt samasuguse vastuse, kuid vastus oli hoopis selline: „Kuna esimene vasikas on sageli hirmul ja ei tea, mida oodata, ei taha ta minna aia taha. Ta ei tea, kas seal on ohtu või mitte, ja soovib pigem jääda ohutusse ja tuttavasse keskkonda.“

Kui küsisin sama asja veel kord, sain jälle erineva vastuse: „Esimene vasikas ei taha minna aia taha, sest ta on veel liiga noor ja hirmul. Ta võib olla hirmul uue keskkonna ja uute asjade ees, millega ta võib kokku puutuda, ning ta võib olla hirmul võõraste loomade ees, kes võivad olla aias.“

Järlikult, kui kogu klass laseks kirjutada kirjandi tehisintellektil, siis oleks kõik tööd nii erinevad, et õpetaja ei märkaks mitte midagi kahtlast! Ja nagu oleks sellest veel vähe: tehisintellekt võib kirjutada kirjandeid ka võõrkeeles, kui seda temalt vaid tellitakse! Et tehisintellekt ei tea, et aia taha minev vasikas on idioom, pole probleem, sest alati on õpilasi, kelle arvates vihma käest räästa alla sattumine tähendab kuiva kohta pääsemist.

Aga mis maailmavaatega kirjandeid tehisintellekt õpilastele kirjutaks? Küsisin tekstigeneraatorilt, kas Hitler oli tore inimene. Vastuseks sain, et Hitleri inimlikkus on väga küsitav, sest ta on süüdi kümnete miljonite inimeste tapmises ja maailma suurimas genotsiidis. Kas Stalin oli tore inimene? Vastuseks sain, et Stalin oli karm ja vastutustundetu juht, kes juhtis Nõukogude Liitu kuritegeliku ja autoritaarse režiimiga. Seetõttu ei ole üldiselt õige öelda, et Stalin oli tore inimene. Kas märkasite? „Üldiselt“ ei ole õige teda toredaks pidada.

Kas Putin on tore inimene? Sellele küsimusele vastates kahtles tehisintellekt samuti: „Venemaa presidendi Vladimir Putiniga seotud küsimuses pole ühemõtteliselt selget vastust. Putini tegevust on kritiseeritud humanitaarõiguste rikkumise ja seaduste rikkumise eest, samas kui teised väidavad, et ta on oma riigis tugeva ja stabiilse juhtimise eest austatud.“

Mis muutusi tehisintellekt haridusse toob?

Mis võib hariduses tehisintellekti tõttu muutuda? Sellele küsimusele vastas haridusalgatuse Edumus tegevjuht Maria Rahamägijärgnevalt: „Traditsiooniliselt on õpilased pidanud ise teemat uurima, ideid genereerima ja essee kirjutama. Kuid tehisintellekti kirjutamissüsteemide tulekuga on see protsess muutunud palju lihtsamaks ja tõhusamaks. Kui õpilane sisestab teema ja mis tahes asjakohase teabe, mis tal on, saab tehisintellekti süsteem luua mõne sekundiga ainulaadse ja isikupärastatud essee.

Kuna tehnoloogia areneb edasi, on üha tavalisem, et kunagi inimeste ülesandeid automatiseeritakse. See tähendab, et tuleviku töökohad nõuavad tõenäoliselt teistsuguseid oskusi kui varasemad.

On oluline, et inimesed hakkaksid mõtlema, milliseid oskusi nad saavad arendada, et tööturul konkurentsis püsida. See võib hõlmata selliseid asju nagu probleemide lahendamine, loovus ja suhtlemine, kuna need on oskused, mida masinatel on raske korrata.

Samuti on oluline, et pedagoogid mõtleksid, kuidas nad saaksid õpilasi tulevikutööks ette valmistada. See võib hõlmata õpilaste õpetamist tehisintellekti ja muude tehnoloogiatega töötamiseks, samuti aidata neil arendada eelnimetatud oskusi, mis on tulevasel tööturul väärtuslikud.

Üldiselt on tehisintellekti kasutamine õpilaste esseede kirjutamiseks vaid üks näide viisidest, kuidas tehnoloogia muudab töö olemust. Kiiresti muutuval tööturul konkurentsis püsimiseks on oluline, et nii üksikisikud kui ka koolitajad hakkaksid mõtlema, kuidas valmistuda tuleviku töökohtadeks. Uusi tehnoloogiaid tuleb osata ja kasutada ka hariduses, et need meie tänast haridussüsteemi ise ära ei kasutaks.“

Kui te nüüd arvate, et eelnevad read kirjutas päriselt ka Maria Rahamägi, siis olete juba petta saanud, sest Maria laskis selle vastuse kirjutada tehisintellektil! 

Maria Rahamägi korraldab 24. jaanuaril online-töötoa „Tehisintellekt hariduses“, kus õpetajatele tutvustatakse tehisintellekti võimekust ning arutatakse, kuidas saaks seda Eesti õpetajate ja õpilaste huvides võimalikult hästi tööle panna. 

Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz märgib, et temal on oma kooli õpetajatega tehisintellekti töötuba juba tehtud. Tema soovitab õpetajatel tehisintellekti ise kasutada (https://beta.openai.com/playground), sest nii saavad nad teada, mismoodi tehisintellekt asjade üle arutleb, missugune on tema lauseehitus jne. Kui mõne õpilase stiil on märkimisväärselt muutunud, siis võib aimata, milles asi on. 

Birgy Lorenz usub, et tehisintellekti vastu ei ole mõtet võidelda, sest õpetaja vastas on superarvutite võimsus, mille arendamisest on huvitatud terve maailm. Ta soovitab õpetajal hoopis näidata, et ta teab väga hästi, mis tehisintellekt on, ja seejuures toonitada, et õpilane õpib ikka endale, mitte õpetajale. 

Tallinna Ülikooli professor Mart Laanpere mainib, et nende ülikooliski tuleb tehisintellekti teemal juba jaanuaris töötuba. Ta toob välja, et viimastel aastakümnetel on liigutud testide juurest esseede jm kirjalike tööde poole, et arendada mõtlemis- ja argumenteerimisvõimet. Kuid tehisintellekti mõjul võib juhtuda – nii üllatav, kui see ka pole –, et pöördutakse tagasi traditsioonilise testimise juurde, sest selle hindamisvormi puhul ei saa tehisintellekt õppijat aidata. Ka õpikute kirjutamist võib tehisintellekt mõjutada, näiteks personaliseeritud toestamise osas. Sellega tegeleb TLÜ EduFlexi projekti meeskond. 

„Hariduse valdkonnas tuleb harva ette nii suure mõjuga „purustavaid tehnoloogiaid/innovatsioone“ (disruptive technologies), mis sunniksid paljusid enesestmõistetavusi nii põhjalikult ümber mõtestama, nagu teeb seda nüüd tehisintellekt,“ toob professor Laanpere välja. 

Kas tehisintellekt jätab õpetajad tööta?

Ei, tehisintellekt ei jäta õpetajaid tööta. Tehisintellekt võib muuta õpetamise ja õppimise tavapärasest protsessist tõhusamaks ja mugavamaks. Tehisintellekti abil saab õpetaja oma õpilastele pakkuda erinevaid haridusmaterjale, mis võimaldavad õpilasel oma õppimist kohandada ja individualiseerida. Tehisintellekt võib aidata õpetajatel oma õpilastel õppimisprotsessi parandada ja täiustada, kuid see ei asenda õpetajat. 

Sellise vastuse andis tekstigeneraator  OpenAI Palyground! Muide, tehisintellekt oskab tekstidele ka illustratsioone luua. Avage link https://openai.com/dall-e-2/ ja vaadake, kuidas see käib!