Arvustusvõistlus Kapsas: Kas on tulnud aeg teha üks lennutiir Kuule?
Maailmas on väga palju raamatuid. Kuidas valida, mida lugema hakata? Üks võimalus on lugeda raamatuarvustust ja teha selle põhjal otsus. Et jaguks häid arvustusi ja arvustajaid, kuulutasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja ajakiri Hea Laps läinud aasta sügisel välja raamatuarvustuste kirjutamise võistluse Kapsas. Selle eesmärk oli ärgitada 6.–9. klassi õpilasi raamatuid lugema ja neid siis arvustama. Õpetajate Leht avaldab selles ja järgmistes numbrites neli võitnud arvustust.
- Elise Zinovjev, Türi Põhikool, 9. klass, õpetaja Anneli Talviste
- Arvustusvõistluse Kapsas 2.–3. koht 8.–9. klasside arvestuses
- Andrus Kivirähk „Lend Kuule“, EKSA, 2022
Andrus Kivirähk, kes on meieni toonud imelisi teoseid, on kirjutanud jälle ühe põneva jutu. Selle uue raamatu pealkirjaks on „Lend Kuule“. Raamatut kaunistavaid illustratsioone on vähe, täpsemalt üks – kaanepildiks kasutatud Athanasius Kircheri imeilus Kuu kaart (1665).
Raamat läheb minu meelest muinasjutuliku fantaasialoo alla, kuid olles juba tutvunud Kivirähki kirjutamisstiiliga, siis soovitan seda ka lapseeast välja kasvanud inimestele. Igas vanuses inimesed leiavad endale sellest köitest mõtlemismaterjali.
Raamat räägib kosmonaudist, kellel on lendamises hetkel väike paus. Ta veedab oma jõudeaega kohvikus, kuid seal täidetakse mõnus vaikus tuhandete küsimustega Kuu kohta. Küsimuste kuhi muutub nii suureks, et kosmonaut lahkub ja läheb linna peale. Linnas ringi jalutades väsib ta inimeste ruttamisest üsna pea ära, kõigil on kuhugi kiire ja oma rutus ei märka neist keegi elu nautida ning ringi vaadata. Kosmonaut soovib, et temaga juhtuks midagi põnevat või astuks ometi keegi oma rutakast elutempost välja kasvõi veidigi juttu puhuma. Lõpuks see keegi tulebki. Kosmonaut pole ammu oma sõpru näinud ja ootamatult saab ta selle võimaluse. Ta võtab sellest šansist kinni ning temaga hakkab riburada pidi huvitavaid asju juhtuma…
Ma jäin loetuga väga rahule. Üks asi on lugeda raamatu teksti, kuid kui sa oskad ridade vahelt lugeda (ja seda peiduteksti hunnitut kunsti Kivirähk juba tunneb), siis tuleb raamatu kihilisus esile ja tasahilju tõusevad ka kõik need tagamõtted pinnale. Ei saa sisu lõpuni paljastada, kuid võin öelda: see lugu paneb sind mõtlema. Uitmõttena kujutled oma tuttavate ridu ning arutled, kas sinugi elus võib selliseid tegelasi olla, kes loos esile tükivad. Kindlasti võib tunda äratundmisrõõmu, kuid mõnestki tegelasest loodad, et sinu elus selliste loomustega tuttavaid iialgi poleks. Pean ka mainima, et loo lõpus saad otsustada, kas nõustud kosmonaudiga või mitte, seegi sõltub sinust endast, sinu eelistustest.
Raamatu sisust oli väga lihtne aru saada, tekstis polnud raskeid sõnu, keelekasutus oli pigem lihtne. Ilmselt selle tagamõttega, et igas vanuses huvilised sellest jutustusest hõlpsasti aru saaksid. Tegelasi, neid ümbritsevat ja nende tegevuskäike oli kirjeldatud väga toredasti. Raamatust võib välja tuua mitmeid sarnasusi meie maailmaga, kuid minu jaoks, teatud asjaolude tõttu, oli see teos ikkagi meie reaalsusega rohkem rööpne kui ristuv. Lugu kohati kui lainetas nende ujuvate vaatepiltide ilmumisega. Ühest väga värvikirevast sündmusest sai paari leheküljega hallist argipäevast hallimgi sündmuspaik, kiire kontrastide vaheldumine. Minu jaoks jäi algus grammike venima, kuid umbes poole peal läks lugu ludinal käima. Rohkem süvenedes oleksin ehk suutnud alguse enda jaoks ka huvitavamaks muuta, kuid mulle kipub igas raamatus teine pool jutust rohkem meeldima – lugeja eripära, mis muud.
Kõige rohkem meeldiski mulle just selle raamatu lihtsus, kuid samas, kui tahta, siis leiab teosest kohti, mille üle saab väga pikalt koos teise lugejaga arutleda. Nii mõneski kohas soovinuks dialoogi autoriga. Soovitan seda lugeda ja leida ise üles need arutelu väärivad teemad, sest neid on kuhjaga. Isegi kui tuleb välja, et sa ei jäänud raamatuga rahule (seda on raske uskuda), siis on sul vähemalt väga kauni kaanepildiga raamat, mis seisab kenasti riiulil.