Eesti õpetaja vene koolis (1): Mina armastama õpetaja Liisi!

3. märts 2023 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

Teise klassi eesti keele tund

Kuuenda klassi eesti keele tund

Intervjuu õpetaja Liis Grossiga


Noored Kooli õpetaja Liis Gross õpetab juba teist aastat Haabersti Vene Gümnaasiumis eesti keelt.

Käesolevale artiklile lisatud videos ütleb õpetaja Gross, et algul oli tal Haabersti kooli tööle minnes tunne, nagu läheks ta välisreisile, sest koolis käis õpetajate asjaajamine vene keeles ja vene keelt ta siis veel kuigi hästi ei osanud. Ta ei saanud algul sellestki aru, kuidas temasse koolis suhtutakse. Kuid siis hakkas Liis Gross koos teise Haabersti kooli tulnud Noored Kooli õpetaja Moonika Selbergiga tegema kord nädalas keeleringi ja sinna tuli mitu vene kolleegi oma eesti keele oskust harjutama – selgus, et suhtutakse temasse hästi. Nüüd räägivad keeleringis käivad õpetajad Liisi ja Moonikaga vahetundidestki eesti keeles ning osa õpilasi imestab, miks suhtleb nende venekeelne õpetaja nendega eesti keeles. Aga sellepärast, et olla oma õpilastele eeskujuks!

Liis Gross ütleb artiklile lisatud videos, et vene õpilased võtsid ta üsna ruttu omaks. Ei läinud kaua, kui mõni neist talle koridori teisest otsast lehvitades hüüdis: „Tere, õpetaja Liis!“ Väiksemad õpilased tulid vahetunnis tema eesti keele klassi, et seal midagi tahvlile joonistada ja õpetajaga natuke eesti keelt purssida. Mõni laps tõi talle oma viimase kommi, mõni pooliku kõrsiku – nad tahtsid õpetajaga kõike jagada! Kes eesti keelt veel purssida ei osanud, see lihtsalt kallistas. Poistekooris käiv õpilane laulab talle tänaseni eestikeelseid laule ette. Üht last on õpetaja Gross aga kuulnud ütlemas: „Mina armastama õpetaja Liisi.“ 

Õpetaja Liis Gross hindab kõrgelt eesti keele õpikuid, mille autor on Pille Pipar. Foto: Raivo Juurak 

Millesse õpetaja Liis Gross usub?

Artiklile lisatud videos selguvad olulised põhimõtted, millest õpetaja Liis Gross oma töös lähtub.

Kõigepealt ta ei usu, et vene lapsed on temperamentsemad. Ta on töötanud ka eesti lastega ja võib öelda, et mõni eesti laps on olnud tema praegustest õpilastest temperamentsem. Ka artiklile lisatud tunnivideotest on näha, et vene lapsed on täitsa tavalised koolilapsed. 

Õpetaja Gross usub, et õpetajana on tema uskumused ja hoiakud isegi tähtsamad kui teadmised eesti keelest. Temaga sama meelt on Noored Kooli. Sinna kandideerides kartis Liis Gross natuke, et ei tea eesti keele kõiki peensusi piisavalt hästi, kuid Noored Kooli uuris pigem seda, kes ta on inimesena, millised on tema hoiakud ja väärtushinnangud.

Ennekõike usub Liis Gross, et hea sõnaga saavutab rohkem kui rangusega. Paar vene õpilast on talle küll öelnud, et nendega suheldes võiks vahel häält ka tõsta. Paar korda ongi õpetaja Gross seda teinud, kuid päeva lõpuks on alati selgunud, et hea sõnaga saavutab ta rohkem.

Õpetaja Gross usub ka, et kõigil inimestel on head eesmärgid, sealhulgas vene kooli õpilastel ja õpetajatel ning lastevanematel. Uskumuse, et iga käitumise ja väljaütlemise taga on hea kavatsus, võttis ta kaasa Noored Kooli koolitustelt ja see on aidanud tal mõista nii vene kolleege kui ka vene kogukonda Tallinnas. 

Õpetaja Gross usub aktiivõppesse. Algul tekitas see klassides paraja kaose, sest ei tema ise ega ta õpilased kujutanud hästi ette, kuidas rühma- ja paarisõpe õieti käib. Praeguseks on paaristöö muutunud tema õpilaste lemmikuks. Õpilastele meeldib, et nad saavad eesti keelt rääkida ka omavahel, mitte ainult õpetajaga. Ka lisatud tunnivideotest on näha, et vene lapsed suhtlevad omavahel eesti keeles hea meelega. 

Õpetaja Grossi tundide videotest on näha tema usk süsteemsesse töösse. Ta kordab õpilastega ühe tunni jooksul uusi sõnu ja fraase nelja-viie väga erineva nurga alt.Algul lihtsalt räägitakse nendest. Seejärel intervjueerivad õpilased üksteist, kasutades uusi sõnu ja fraase. Siis uurib õpetaja, kas õpilastele jäid vestluspartneri vastused meelde. („Kas teile jäi meelde, mis on teie vestluspartneri lemmikfilm, -toit, -tund, -loom“ jne.) Nii ei õpi lapsed tema tunnis ainult eesti keelt, vaid ka oma klassikaaslasi tundma. Järgnevalt viskab õpetaja õpilastele palli ja kes palli kätte saab, vastab õpetaja küsimusele uusi sõnu kasutades. Siis täidetakse töölehti ja ristsõnu, mis eeldavad uute sõnade tundmist. Ning lõpuks tuleb tunnis harjutatud sõnavara kinnistamiseks kirjalik test. Ühesõnaga – uus materjal töötatakse põhjalikult läbi!

Õpetaja Gross usub, et eestikeelsele õppele on vaja üle minna, sest tal on õpilasi, kelle ainus tuttav eestlane on tema – eesti keele õpetaja. Õpetaja Gross näeb, et vene õpetajates tekitab üleminek eesti keelele muret ja segadust, mistõttu on vaja mõelda, kuidas muuta see üleminek neile lihtsamaks. 

Artiklile lisatud videos rõhutab Liis Gross, et vene lastele ei tule õpetada ainult eesti keelt, vaid nad tuleb kokku viia ka eesti igapäevaeluga. Seepärast on ta otsustanud, et aitab eeloleval suvel oma vene õpilastel õpilasmaleva linnarühmaga liituda. Osa õpilasi ongi juba küsinud, kuidas sinna saab. Üks neist on öelnud, et tahab õppida piloodiks ja soovib suvel eesti lastega suhelda, et eesti keel paremini selgeks saada, sest siis saab ta piloodiks õppida Eestis. 

Kui vene kooli lõpetanul on kasvõi kaks eesti sõpra, siis tunneb ta tihedamat seost nii Eesti riigi kui ka kultuuriga, toonitab õpetaja Gross videointervjuus. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!