Eesti õpetaja vene koolis (3): Eesti keele õppimine Ehte koolis

Kui klassis valitseb sõbralik ja turvaline õhkkond, siis julgevad vene lapsed eesti keeles rääkida ja nii nende keel arenebki, ütleb Ehte Humanitaargümnaasiumi õpetaja Svetlana Melnikova. 

Svetlana Melnikova õppis eesti keele kui teise keele õpetajaks „Noored kooli“ programmi 10. lennus. Pärast seda tegi ta läbi ülikooli magistrikursuse. Ehte Humanitaargümnaasiumis õpetab ta eesti keelt seitsmendat aastat ja ütleb, et naudib oma tööd. Enne „Noored kooli“ programmiga liitumist oli ta Paldiskis huvikeskuse noorsootöötaja ning õppis ülikoolis rahvusvahelisi suhteid ja sotsiaaltööd. Koolis õpetada meeldib talle rohkem kui noorsootööd teha, ehkki peab ka viimast väga tähtsaks.

Svetlana Melnikova ütleb, et ta on näide sellest, et eesti keel on võimalik omandada. Ta on lõpetanud Tapal vene gümnaasiumi, kuid õpetab nüüd Ehte koolis vene lastele eesti keelt. 

Esimene video – eesti keele tund

Videos näeme õpetaja Melnikova 4. klassi eesti keele tundi, kus kasutatakse aktiivõppe meetodeid ja õpilased tõepoolest ei karda eesti keeles rääkida. Õhkkond on vaba, näiteks töölehti täidetakse diivanil istudes. Näeme rühmatööd, paaristööd, sõnavara omandamiseks kasutatakse trips-traps-trulli mängu jms.

Teine video – õpetamise põhimõtted

Teises videos tutvustab õpetaja Melnikova oma õpetamise peamisi põhimõtteid. 

• Ta kasutab palju rühma- ja paarisõpet ja on selgitanud kolleegidelegi, et rühmaõpe suurendab õpilaste huvi õppimise vastu.  
• Tema õpilased õpivad eesti keelt rollimängude, sõnavara seletamise, lauamängude jms abil.
• Ta kasutab tundides digiõppevahendeid ning loob koos õpilastega Kahooti viktoriine. 
• Ta paneb vene emakeelega lapsed eestikeelseid raamatuid lugema, lastes neil loetud teksti põhjal joonistada, mänge koostada jne. Tänu sellisele lugemisele õpilased lausa ootavad lugemistunde. 
• Algklassides laseb ta õpilastel lugeda eestikeelset raamatut ka siis, kui laps veel kõigest loetust aru ei saa – see on ikkagi eesti keelega harjumine ja selle märkamatu omandamine. 
• Lugemise mõjust eesti keele õppimisele on Svetlana Melnikova kirjutanud magistritöö, mille raames valmis süsteemne mängustatud 15-tunnine aktiivõppeprogramm Andrus Kivirähki raamatu „Tont ja Facebook“ käsitlemiseks. See töö on esitatud keeleteo konkursile. 
• Ta loob õpilastele võimalusi rääkida eesti keelt ka väljaspool eesti keele tunde. Selleks on ta korraldunud kolleegidega koostöös üritusi, kus tema õpilased on julgelt eesti keelt kasutanud. 
• Õpetaja Melnikova teeb õpilastega palju klassivälist tööd. Näiteks on ta algatanud koos õpilastega projekte „Noortekohtumiste“ programmis. Ta toonitab, et eesti õpilastega suheldes omandavad vene lapsed nii eesti keelt kui ka eesti eluviisi ja kultuuri. 
• Õpilasesinduse koordinaatorina püüab ta korraldada õpilastele koolitusi eesti keeles ning suunab neid mitmesugustest projektidest ja üritustest osa võtma. 

Kolmas video – üleminek eestikeelsele õppele

Siin räägivad õpetaja Svetlana Melnikova ja Ehte Humanitaargümnaasiumi direktor Õnnela Leedo-Küngas Ehte kooli üleminekust eestikeelsele õppele. Juba praegu õpivad neil 1.–4. klassi lapsed loodus- ja inimeseõpetust ning kunsti- ja tööõpetust eesti keeles. Sügisest on plaanis viia üks klass täielikult üle eestikeelsele õppele ja 5. klassidele lisanduvad uued eestikeelsed õppeained. 

Direktor ütleb, et nende kooli õpetajad on leidlikud ja loovad, kuid kahjuks ei oska nii mõnigi neist piisavalt eesti keelt. Ka C1-tase ei ole alati küllaldane, et end õpilastega suheldes vabalt tunda, väidab ta. Lähema kuue aasta jooksul on vaja juurde vähemalt 40 õpetajat, kelle keeleoskus võimaldaks eesti keeles aineid õpetada, tõdeb Õnnela Leedo-Küngas. Kust uusi õpetajaid võtta? Videos arutlevadki eesti keele õpetaja ja koolijuht sel teemal.

• Nalja pärast pakutakse, et tuleb õpetajaid meelitada eesti õppekeelega koolidest. Paraku pole see võimalik, sest Tallinna vene koolidele on vaja sadu eesti õpetajaid ja see ei vähendaks Eestis valitsevat õpetajate puudust.
• Realistlikum on plaan värvata karjääripöörajaid. Ehte kooli õpilased ning juhtkond juba valmistavadki selleks videopöördumist ette. 
• Otse Ehte kooli kõrval avatakse sügisel Pelgulinna riigigümnaasium. Ehte kool loodab, et uue naabriga kujuneb koostöö viljakaks, mitte ei hakata omavahel konkureerima. 
• Üks võimalus on suunata kooli lõpetajad õpetajaks õppima. Ehte õpetajatest on 28 oma kooli vilistlased.
• Ülikooli õppejõudude kaasamine on üks võimalus eestikeelseid õpetajaid juurde leida. Praegu käivadki läbirääkimised ühe EBS-i õppejõuga. 
• Magistrandid võivad samuti eesti keeles õpetada ja praegugi õpetab Ehte koolis ajalugu TÜ magistrant.

Kuidas viia eesti kultuur vene noorteni

Kolmandas videos toonitavad Svetlana Melnikova ja Õnnela Leedo-Küngas, et üksi eesti keele tundidest vene lapsele ei piisa. Tsaariajal õpetasid eestlastest õpetajad eesti lapsi vene keeles, kuid märgatavat edu venestamisega ei saavutatud. Niisamuti ei too eesti keele tunnid vene õpilasi eesti kultuuriruumi. Eesti ja vene lapsed võiksid õppida koos, sest siis leiaksid nad vastastikku sõpru ja neil tekiks ühine tutvusringkond, pakkus direktor Leedo-Küngas välja.  

Kuidas vene ja eesti laste kontakte luua?

• Vene õpilasi saab suunata koos eestlastega trenni.
• Ehte gümnaasiumi laulukoor pääses eelmisele laulupeole. Laulukoor tuleks uuesti tööle saada, sest vene lapselgi on uhke tunne vähemalt üks kord laulupeol laulda.
• Senisest palju rohkem tuleb tähelepanu pöörata sellele, et Eesti praegune popkultuur jõukas vene noorteni.
• Vene lapsed võiksid käia Eesti õpilasmalevas.
• Tuleks taastada „Noortekohtumiste“ programmi rahastamine. Programm kestis 5–6 päeva ning vene ja eesti noored tegutsesid seal segameeskondadena. Vene noortele oli see väga hea kontakt eesti elu ja eesti eakaaslastega.