1936. aasta joonistamise ehk tolleaegse kunstiõpetuse test 7. klassile palus õpilasel visandada perspektiivis pang. Kindel on, et praegu ei ole kunstiõpetuse ülesanne enam tööstuse jaoks töölisi ette valmistada. Mis on aga tänapäeval need oskused, mis peavad igal inimesel elus toimetulekuks kunstivaldkonnas, aga ehk ka laiemalt olema? Kas teame, milliste valikute ette elu meid paari aasta pärast seab? 

Kunsti õppeaine sisu on õnneks paindlik ja valida on rikkaliku materjali seast. Lisaks korrektse pange visandamise oskusele toetab kunst inimest tervikuna. Siit tulebki kunstiõpetuse üks olulisemaid ülesandeid, mida praeguses nurjatute probleemide maailmas sõnastada saame: kunsti eesmärk on ebakindluse ja teadmatusega toimetulek. Ebakindlust on emotsionaalselt raske taluda, aga samas on see igapäevane seisund. 

Kunstis ja loomeprotsessis üldse tabab ebakindlus ja teadmatus meid kohe alguses. Kui hakkame uut tarbeeset või keskkonda disainima, uut teost tegema, oleme samuti teadmatuses: millist tulemust soovin saada, kuidas tehnilisi küsimusi lahendada, milliseid valikuid teha, mis on õige ja mille jaoks? Kas teine lahendus oleks paremini toiminud? Kuidas viga parandada? Äkki avab tekkinud viga hoopis uue vaate ja võimaluse? Või saan riielda, sest ei osanud korralikult ellipsit konstrueerida?

Kunsti vaatamine ja tõlgendamine paneb proovile ka meie mitmetähendusliku olukorra talumise: kas teos ülistab või hoopis naeruvääristab? Kas portreteeritav on õnnelik või hoopis nukker? Kas naudib olukorda või soovib sellest välja pääseda? Sageli pole meil ühest vastust, see sõltub meie enda meeleolust, kogemustest. Õpetaja saab ainult õppijale toeks olla, korduvalt läbida seda teadmatuse tihnikut, et õppijad saaksid selgeks tööriistad, millega edaspidi ise töötada.

Kunstis on võimalik teha midagi päriselt, loovtööna prügisorteerimislahendust disainides, näitust korraldades või maaliseeriat tehes ja esitledes. Need on päris asjad, mitte harjutused, mudelid või teoreetilised katsetused. Elulisi ülesandeid lahendades selgub, kuidas on kunstiga seotud eelarve koostamine, pindala arvutamine või küsimused inimõiguste kohta. Päris ülesannetes saame teada, et igal tegevusel on tagajärg, kas kohese tagasisidena või kaugema mõjuna ühiskonnas.

Siit ka teine eesmärk: kunstist saab õppija võtta kaasa teadmise, et hea tulemus nõuab tööd ja planeerimist mitmes etapis pikema aja vältel. Katsetamine, eksimine, meisterlikkuse saavutamine on mitme tunni töö. Ainult pikemad ülesanded tagavad tulemuse, mille üle saab uhkust ja rahulolu tunda, Roomat ei ehita ühe päevaga. 

Olgu meil ka õpetajatena asu anda parema oleviku ja tuleviku nimel endale aega ja võimalusi tulla toime teadmatusega ja töötada pikemalt oma meisterlikkuse nimel.