Veebruaril keskel toimus üle-eestiline algatus „Tööle kaasa“, mille käigus avasid tööandjad oma uksed töötajate lastele, et nad saaksid tutvuda oma vanemate töö ja töökeskkonnaga. Paikuse Kool otsustas sel aastal algatusega liituda veelgi suuremalt – kogu koolipere, nii õpilased kui õpetajad, käisid sel päeval töövarjuks ja traditsioonilisi koolitunde ei toimunud.

Töövarjuks olemine annab õpilasele võimaluse saada rohkem teada töömaailmas toimuvast, avardada oma silmaringi ja näha ametite telgitaguseid – tihti ei ole see, mida kogeme näiteks kliendina, üldse peamine osa kellegi tööst.

OECD avaldas 2022. aasta lõpus uuringu (Job Shadowing: a guide to delivering an effective career development activity),kus toodi välja, et uuringute järgi on töövarjutamisel õpilastele väga positiivne mõju – töövarjutamist ja ettevõtete külastusi kogenud õpilaste hulgast siirdub suurem protsent kõrgharidusse ja teenib keskmiselt suuremat palka.

PISA 2018 uuring toob välja, et ebakindlus oma karjäärivalikus on noorte hulgas tõsine probleem. Üks viiest 15-aastasest ei tea, mis tööd ta tulevikus teha võiks, ning üks neljast soovib töötada kõrgharidust nõudval ametikohal, kuid ei soovi minna ülikooli ehk noored ei tea ihaldatud valdkonnas vajalikke pädevusi ja haridustaset.

Olles teadlik töövarjutamise positiivsest mõjust ning tahtes toetada õpilaste karjääri kujundamise pädevust, kutsusimegi Paikuse Koolis ellu ülekoolilise töövarjupäeva. Kõik meie 623 õpilast ja 51 õpetajat leidsid endale selleks päevaks ametikoha või ettevõtte, kuhu minna töövarjutama.

Enamik õpilasi läks oma lähedase – ema, isa, vanaema, vanaisa või mõne teise pereliikme – töövarjuks. Kolmandas kooliastmes kasutasid õpilased rohkem võimalust valida endale huvipakkuv ametikoht ka siis, kui tutvusringkonnas keegi sellel ametikohal ei tööta. Nii aitasime õpilastel leida töövarju koha näiteks lasteaiaõpetaja, hotelli puhastusteenindaja, muusiku, keevitaja ja valgustehniku juures.

Õpilaste töövarjutamise kohtade hulgas oli kõikvõimalikke ameteid, ettevõtteid ja isegi asukohti, nii mõnigi õpilane sõitis töövarjutatavaga tööle kaasa teise linna või maakonda, mõni töötas kodukontoris.

Ametikohtadena võib välja tuua näiteks kavandamisspetsialisti, perearsti, õpetaja, IT-tehniku, ratsutamistreeneri, politseiniku, loomaarsti, logopeedi, veebidisaineri, floristi, tootearendaja, laborandi, küünetehniku, elektriku, keskkonnaametniku, hambaarsti ja mitmeid muid.  

Nendele I ja II kooliastme õpilastele, kellel mingil põhjusel ei õnnestunud ise endale töövarjutamise kohta leida, korraldas kool ühised külastused. Käidi nii Pärnu Keskraamatukogus kui Endla teatris eri ametite ja tagatubadega tutvumas ning külastati ettevõtet Vesimentor OÜ. Ukrainast pärit õpilased külastasid politsei- ja piirivalvekolledžit ning tutvusid politseitööga.

Refleksiooni viisid õpilastega läbi klassijuhatajad enda valitud meetodil: täideti töölehti, tehti grupitöid ja esitlusi. Näiteks kolmanda kooliastme õpilaste täidetud töölehtedest selgus, et neile meeldis töövarjupäev väga ning töövarjutamist peeti vajalikuks. Toodi välja, kas õpilane ise tahaks seda tööd teha või mitte, paljud õpilased said ka ise kätt proovida, näiteks õmmelda, arvutit parandada, andmeid sisestada ja klientidega suhelda. Mitmed õpilased tõid välja, et töö tundus palju keerulisem ja mitmekülgsem, kui nad enne arvasid.

Õpetajad kasutasid võimalust tutvuda teiste õpetajate tööpäevaga, nii käidi teiste õpetajate, aga ka näiteks huvijuhi ja haridustehnoloogi töövarjuks Pärnu ja Tallinna koolides, ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja TÜ Pärnu kolledžis. Mõnda kooli mindi kohe suurema seltskonnaga, uhkelt võeti meid vastu Pärnu Ühisgümnaasiumis, kus sai nii vaadelda tunde kui vestelda kooli juhtkonnaga.

Õpetajate töövarjutamise kohtadena saab lisaks koolidele välja tuua veel tekstiilitööstus Wendre, Ukraina abistamise keskuse, lasteaiad ja lastekaitse.