KOGEMUS. Juturobot eeldab mõtlemist!

Kui jutud OpenAI loodud juturobotist õpetajani jõudsid, olid õpilased juba selle vilunud kasutajad.

Enne jõule võis mõne teadlikuma õpetaja jutus kuulda murenoote, et mis nüüd küll saama hakkab. Sai ka ise koos ühe kolleegiga asja proovitud. Palusime ChatGPT-l analüüsida Krõõda rolli „Tões ja õiguses“ ja saime vastuseks: „Krõõt ei ole „Tõe ja õiguse“ tegelane.“ 

Olime väga rahul, sest tundus, et nii rumalad vastused meie (õpetajate) eksistentsile suurt ohtu ei kujuta. 

Meie koolis on tuvastatud esimesed plagiaadijuhtumid (ja kindlasti on väga paljud tuvastamata!), millest oleme saanud õpetajate ja koolijuhtidena õppida. Näiteks esitas õpilane essee, mille õpetaja hindas kehvapoolseks. Õpilane tunnistas, et selle kirjutas tegelikult ChatGPT. Mida sellises olukorras teha? Lasime õpilasel uue essee kirjutada. 

Eksperimendid

Praeguse teadmise juures oleks pidanud laskma õpilasel analüüsida, miks selle essee eest ei saa panna head hinnet. Juhtumist tulenevalt kaasasin sama õpilase hariduseksperimenti ja lasin tal sooritada 12. klassi loodusainete tasemetöö. Rahustuseks ametnikele, ta polnud valimis! Kuna tasemetöö juures oli teave, et osa ülesannete juures võib kasutada internetti (!), siis järelikult miks mitte ka ChatGPT-d? Juhus või mitte, aga selle õpilase tulemused osutusid kõige paremaks.

Ühes teises juhtumis arvas õpetaja, et õpilase koostatud raport on tehtud kõrvalist abi kasutades. Õpetaja kopeeris raporti sisu ChatGPT vestlusaknasse ja küsis: „Kas see on sinu tehtud?“ Vastuseks tuli: jah, on küll. Aga õpilane eitab. Mis on lahendus?

Lahendus

Lahenduse oma koolidele, sh meie koolile on juba pakkunud International Baccalaureate Organization (IBO). IBO juhiste järgi võib koolitööde tegemisel kasutada ChatGPT abi, aga sellele tuleb viidata (koos küsimusega, mida õpilane ChatGPT käest küsis). Ka Eesti ülikoolide arutelud liiguvad samas suunas, vt lähemalt https://etu.ut.ee/2023/chat-gpt/. 

Ja kuna on päris loogiline, et õpilane ei saa kogu aeg ühele allikale viidata ja iga lõigu juures peaks olema viide, ei ole ka õpilase seisukohalt kuigi jätkusuutlik kogu aeg ChatGPT-d kasutada. Vaja on muid allikaid! Et temalt midagi mõistlikku välja pigistada, on vaja väga head mõtlemis- ja küsimisoskust. Samuti võib ChatGPT 3.5 anda ka valeviiteid.

Oma kogemuse põhjal võin öelda, et ChatGPT ei ole kõige parem koht faktide tuvastamiseks. Ma ei soovita õpilastel võtta sealt näiteks kirjanike ja kunstnike elulugusid, raamatute sisukokkuvõtteid, statistilisi andmeid jms. Küll aga on ta suurepärane abimees näiteks argumendi ülesehitamisel. Ta on loov, kiire ja paindlik.

Tegin koolijuhtide õpiringi eel meie õpetajate hulgas väikese küsitluse, kus nad said tuua näiteid, kuidas nad ChatGPT-d õppetöö planeerimisel kasutavad. Mõned näited. 

• „ChatGPT oskab soovitada uurimisteemasid vastavalt etteantud kriteeriumitele.“
• „Oleme lasknud ChatGPT-l tunnis esseesid kirjutada ning seejärel neid vastavalt Diploma hindamiskriteeriumitele hinnanud. Oleme arutlenud põhjuste üle, miks ei suuda ChatGPT kirjutada esseed maksimumpunktide peale.“
• ChatGPT asendab vestlust kolleegiga. „Olen tundnud puudust kolleegist, kellega jagada ainealaseid mõtteid. Nüüd tean, kelle poole pöörduda, kui ideede katked olemas, aga lahenduse leidmine väga vaevaline.“
• Ülesannete koostamine ja lahendamine. „Saab koos õpilastega uurida, kas arvuti lahendab õigesti.“
• Tunnikonspektide koostamine. Näiteks ütled talle: „You are an IB Diploma Programme Biology teacher. Design an inquiry-based lesson plan to teach the following terms in genetics: homozygous, heterozygous, genotype, phenotype, dominant allele, recessive alleele, co-dominant allele.“
• Tagasiside andmine. „Lisaks olen tagasiside andmisel sisestanud näiteks õpilase laboriprotokollis oleva uurimisküsimuse ja palunud, et ChatGTP hindaks seda küsimust vastavalt IB hindamiskriteeriumitele“ 
• Hindamismudelite koostamine. „ChatGPT koostab ka väga häid hindamismudeleid, millele loob sobivad kriteeriumid ja tasemekirjeldused. Lisaks saab tal paluda hindamismudel nt lihtsamasse keelde ümber sõnastada.“

Oluline on küsimise oskus

Õpetajana võin öelda, et tõesti, ta teeb sulle tunnikonspekti valmis mõne sekundiga. Näiteks palusin temalt tunnikonspekti teemal „Suur Prantsuse revolutsioon“. Saad talle ette anda tunni pikkuse, teema, klassi jne. Jah, võib-olla see pärsib õpetaja loovust ja autonoomiat, aga minu meelest on õpetaja autonoomia meie haridusruumis pisut ülehinnatud niikuinii, sest see on paraku üks põhjustest, miks meie õpetaja on ülekoormatud. Sest ta peab (ja sageli tahab!) kõike ise teha, mitte usaldada teiste töökavasid, tunnikonspekte, õppematerjale, ülesandeid. Ja siis on ta lõpuks ajahädas ja väsinud. Kes hindab kiirust, siis palun, ChatGPT aitab. Minul endal oleks samasuguse tunnikonspekti koostamiseks kulunud vähemalt pool tundi.

ChatGPT tuleb väga hästi toime allikakriitilise analüüsiga. Näiteks palusin tal koostada allikakriitilise analüüsi „Henriku Liivimaa kroonika“ kohta kasutades OPVL-meetodit (sage meetod IB ajalootundides, mis vaatleb allikat Origin-Purpose-Value-Limitations vaatepunktidest). Ütleksin, et ta sai sellega suurepäraselt (ja kiiresti!) hakkama. Jah, ta ei osanud allika väärtusena näha seda, et sealt saame teada eesti keele, isikute ja kohanimede kohta, aga suure alustöö tegi ta kiiresti ära ja mina õpetajana saangi seda omalt poolt oma teadmiste ja järeldustega täiendada.

ChatGPT on andnud mulle nõuandeid muudel teemadel, näiteks „Too kümme näidet, kuidas vähendada akadeemilist ebaausust“, „10 parimat praktikat avatud uste päeva korraldamiseks“, „Põhilised etapid kooli õppekava disainimisel“, „10 põhjust, miks on oluline märgata ja toetada andekat õpilast“, „10 kõige olulisemat põhjust, miks on oluline õppida erinevaid võõrkeeli“, „Viis erinevat võimalust defineerida andekat õppijat“, „Too viis näidet erinevate USA osariikide andekate märkamise ja toetamise poliitikatest“ jne jne.

Inglise keeles on temaga muidugi parem suhelda, aga ta on võimeline oma ingliskeelse jutu juba üsna heasse eesti keelde panema. Oluline on küsimise oskus! Pead teadma, mida tahad. Tore on see, et tema käest saab kogu aeg juurde küsida, täpsustada jne. Juturobot eeldab mõtlemist! Kui sa ise teemast väga midagi ei tea, pole tema kasutamisest erilist kasu.

Kas ta on kahjulik?

Küsisin ka ChatGPT enda käest, mis ta arvab, kas ta on kahjulik. ChatGPT sõnadega: „ChatGPT ei ole kahjulik õppimise mõjutaja, vaid võib olla hoopis kasulik õppimisvahend. ChatGPT on mõeldud inimese sarnaseks vestluspartneriks ning võib seetõttu aidata õppijal harjutada oma keeleoskust ja suhtlemisoskust läbi interaktiivse dialoogi. Siiski on oluline märkida, et ChatGPT on loodud tehisintellektina ning ei suuda asendada inimese poolt antud professionaalset tagasisidet ega personaalset juhendamist. 

ChatGPT võib olla kasulik abivahend keeleõppe ja suhtlemisoskuste arendamisel, kuid ei tohiks olla ainus õppimisvahend. Lisaks tuleb arvesse võtta, et ChatGPT vastused põhinevad suures osas tekstikorpustel ja masinõppel ning seetõttu võivad mõned vastused olla ebatäpsed või valed. Õppimisel tuleks alati kriitiliselt hinnata saadud teavet ja kinnitada seda teiste allikate või professionaalidega.“

Oluline

• Võiksime ChatGPT-sse suhtuda kui igasse teise abilisse, kes õpilast koolitöös aitab. On see siis õpilase ema, klassikaaslane või juturobot. Akadeemilise aususe seisukohalt pole siin erilist vahet.
• Kiiresti on vaja koolide jaoks välja töötada juturoboti kasutamise hea tava, sh viitamise nõuded.
• ChatGPT ei tohiks suurendada hariduslikku ebavõrdsust, st õpilastel ja õpetajatel peaks olema võrdne ligipääs juturobotile (4.0 versioon ja tulevased versioonid).
• Õpilasi, õpetajaid ja koolijuhte tuleb õpetada juturobotiga ümber käima.
• Mitmed haridusinimesed on juba asunud välja töötama nõuandeid ja juhiseid õpetajatele, kuidas AI ja juturoboti kasutamisest parimat võimalikku kasu saada. 

Miina Härma Gümnaasiumi haridustehnoloog Triinu Pihus soovitab vaadata:

1. slaidiesitlus „20 Uses of ChatGPT for Teachers“, Alli McCrary https://lingid.ee/canva-chatgpt, 
2. artikkel „100 Prompts for Teachers to Ask ChatGPT“, Alice Keeler https://lingid.ee/alicekeeler-chatgpt. 

LOE KA: Aarne Ruben “Suur küberneetiline sõber heade kirjanditega ei koonerda: Kirjandusõpetaja märkmed kohtumisest tehisaruga”

Hetkel ainult üks arvamus teemale “KOGEMUS. Juturobot eeldab mõtlemist!”

1. Peep Leppik ütleb:

   15. apr. 2023, 15:20

   Kõigile
   meeldib vadistada moodsate ja tavainimestele raskesti mõistetavate asjade üle (tehisintellekt, aju-uuringud jne). Siin ei pea ka keegi oma sõnade eest “vastutama”. Kuid mida see annab tavaõpetajale, kes võib nüüd end tunda eriti “mahajäätuna”…

   Olen märganud, et nn aju-uurijad ei tunnegi alati psühholoogiat ja selle seaduspärasusi. Pealegi – tehisintellekt ei saa ka kunagi inimesest targemaks (abistada ja kiiremini probleeme lahendada võib)! Midagi võites, kaotame ka midagi OLULIST – just õpetamisel.

   Suurel Loodusel on omad SEADUSPÄRASUSED … Seepärast – tegelegem ikka oma väikerahva ARUKUSE ARENDAMISEGA!