Parimad soome keele tundjad on Tallinnas ja Tartus 

14. aprillil selgusid Tartus Eesti üldhariduskoolide parimad soome keele tundjad. 

Tänavu 26. korda toimunud üldhariduskoolide 9.–12. klassi soome keele olümpiaadi võitis õpetaja Karola Velbergi õpilane Marleen Mägi Tallinna Ühisgümnaasiumist, kes sai 149,5 punkti 170-st. Teiseks tuli 139 punktiga Serena Sarapuu Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, keda õpetab Reet Volmer. 126 punktiga sai kolmanda koha õpetaja Piibe Leigeri õpilane Kristiine Kiviste Tartu Tamme Gümnaasiumist. 

Liikumisaastale pühendatud olümpiaadi ülesanded järgisid teemat „Liike on lääke („Liikumine ravib“)“.Proovile tuli panna vestlus- ja kirjutamisoskus ning lahendada sõnavara-, grammatika-, kuulamis- ja tekstimõistmisülesandeid. Näiteks tuli kirjutada kooli liikumistundidest, viia kokku spordialade ja Soome tuntud sportlaste nimed ning suulises osas arutleti kasuliku liikumise üle igapäevaelus.

Lõppvoorus osales 23 õpilast üheksast koolist. Eelvoor toimus jaanuaris-veebruaris koolides, osales 89 õpilast 11 koolist üle Eesti. Soome keelt õpitakse üldhariduskoolides nii B- kui C-keelena ja kutsekoolides.

Võistluspäev tipnes auhindade jagamisega. Igale osalejale tegi kingituse olümpiaadi pikaajaline sponsor Viking Line. Parimad said auhinna Tartu Ülikooli teaduskoolilt, Soome Instituudilt ja Soome ajakirjadelt. Olümpiaadi korraldavad koostöös Tartu Ülikool, TÜ teaduskool, Tallinna Ülikool ja Soome Instituut.

Olümpiaadi tase on ühtlaselt hea 

Küsimustele vastab soome keele olümpiaadi žürii esimees, TÜ soome keele ja kultuuri õpetaja MARGIT KUUSK. 

Soome keele õpetajate sõnul on huvi soome keele vastu noorte seas kasvanud. Kas seda on märgata ka olümpiaadil osalemisel?  

Võitja oli sama, kes eelmisel aastal. Üle poole lõppvooru jõudnutest oli 12. kl õpilased, st korduvalt juba olümpiaadil käinud. Hea meel on, et endiselt on esindatud koolid üle Eesti (Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu, Jüri; eelvoorus oli ka Hiiumaa). Osavõtvate koolide arv on olnud viimastel aastatel enam-vähem sama (10–14 eelvoorus, ka kutsekoole on olnud). Soome keele õppimine B-keelena koolides kasvab, nii et loodame osavõtvate koolide arvu suurenemist.

Meil on eelvoorudes isegi rohkem koole ja õpilasi olnud kui sel aastal. Kutsume alati lõppvooru kuni 30 õpilast, neist osa jääb eri põhjustel tulemata, 20–25 on tavaliselt Tartusse jõudnud.

Osalejaid oleks rohkem, aga juhendi järgi ei osale praegu Soomes koolis käinud õpilased. Neid n-ö tagasitulnuid on aga järjest enam, nii et peame hakkama nende peale ka mõtlema ja juhendit ehk muutma. Viimastel aastatel on nad saanud eelvoorust osa võtta väljaspool arvestust. 

Kas ja kuidas on varasemaga võrreldes muutunud õpilaste oskused-teadmised?

Tase on ühtlaselt hea. Arvan, et olümpiaadiülesannete tase on enam-vähem sama. 

Lõppvoorus on enamasti linnakoolide õpilased. Kas võib olla põhjuseks keeleõpetajate puudus mujal? 

Hea õpetaja on kindlasti kõige tähtsam. Jõgeva, Tapa jt linnad on ka olnud varem esindatud. Kui õpetaja mingil põhjusel lahkub, kaob ka õpetus. Õnneks on juurde tulemas uusi koole.

Mida arvate õpetajate ettepanekust, et soome keelel võiks gümnaasiumis olla ka B-keele staatus, kui jätkuks õpetajaid? 

Võiks muidugi, kurb, kui põhikoolis alustatut ei saa gümnaasiumis jätkata. Soome keele õppimine annab avarama pilgu ka oma emakeelele, nii et mingil tasemel võiks seda kõik teha, rääkimata sellest, et tegemist on hea naabri ja vennasrahvaga. Nii et selle üle, et praegu väga palju huvi tuntakse, on ainult hea meel. 

Õpetajate põud on praegu vist jah. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis saab õppida soome keele õpetajaks (lisaerialana) ja ka täienduskoolituse raames saab soome keele õpetaja kutset taotleda. Soome keele õpetajate leidmiseks korraldatakse Tallinnas 5. mail inspiratsiooni päev. (Info on Soome Instituudi kodulehel – AP.)

Annika Poldre

Võimaluste rohkus suurendab motivatsiooni õppida 

Karola Velberg, Tallinna Ühisgümnaasiumi soome keele õpetaja ja 12.c klassijuhataja:

Igal aastal on olümpiaad olnud erinev, kohati raskem, kohati jõukohane. See sõltub paljuski ka teemast. Sel aastal oli teemaks liikumine ja teksti mõistmises oli kindlasti raskeid sõnu ja vorme. Sisse oli toodud ka juhiste järgi joonistamine, alati on ühendamise ülesandeid ja kõnekeelt. Õpilased valmistasid ette kolmeminutilise teksti, aga küsiti ka küsimusi, et vestlus oleks soravam. Kuulamise ülesanne olevat kõige lihtsam ja Soome sportlaste tundmine tekitas kõige rohkem raskusi.

Marleen Mägi on õppinud soome keelt 6. klassist alates, 11. klassis oli ta vahetusõpilasena koos Katariina Klammeri (4. koht) ja Emili Kaldaga (6.) Soomes. Seal elasid nad kaks kuud soome peres ja õppisid kohalikus gümnaasiumis. Õpilasvahetusest naastes sooritasid nii Marleen, Katariina, Emili kui ka Natali Weddro YKI-eksami (Soome rahvusvahelise keeleeksami) B1–B2-tasemele ja osalevad selle tulemusega Tallinna Ühisgümnaasiumi Certilingua (Euroopa kvaliteeditunnistus – AP) programmis.

Õpetaja saab teha oma osa innustades ja pakkudes õpilastele mitmesuguseid võimalusi. Õnneks Soome on nii lähedal, et keskkonda leida pole raske. Võimaluste rohkus tõstab õpilaste motivatsiooni soome keelt õppida. Soome Instituut korraldas oma juubeliraha eest lühikesi koolikülastusi gümnaasiumiõpilastele. Meie koolist osales selles õpperändes viis gümnasisti ja kõik said indu soome keelt lisaks õppida. Olümpiaadil saavad hakkama motiveeritud õpilased, kes õpivad oma vabast ajast lisa. Marleenil on palju soome sõpru, kellega ta pidevalt suhtleb, ta külastab Soomet tihti. Gümnasiste motiveerib ka võimalus minna Soome ülikooli õppima või kasutada soome keelt tööl.

Tavaliselt olen teinud enne olümpiaadi konsultatsioone, seekord oli aeg piiratud ja jõudsime enne vaid veidi vestelda, millest rääkida, ainetundides käsitlesime liikumisega seotud teemasid. Sel aastal osalesid edukalt lõppvoorus veel Kai Yallopi õpilased Kirke Stiina Kampus ja Artur Sammul, kes õpib 9. klassis

Tallinna Ühisgümnaasiumis õpivad kõik lapsed (v.a ukrainlased) soome keelt alates 6. klassist, gümnaasiumis on õpilastel võimalik valida soome keel B- ja C-keeleks, keeleklassis on soome keel kohustuslik. Õppe maht on kaks tundi nädalas. Koolis on kolm soome keele õpetajat: Karola Velberg, Kai Yallop ja Kairi Männik. Marleen, Natali, Katariina ja Emili on esimene lend, kes hakkas soome keelt õppima 6. klassis ja on nüüd 12.-s.

Loe ka: Annika Poldre “Soome keele õpe edeneb ja laieneb”