Soome keele õpe edeneb ja laieneb  

Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsil (ESKÕS) täitus hiljuti 30 tegevusaastat. Sel puhul räägiti tehtust ja vaadati tulevikku. Tulevikuvõimalusi käsitleb oma vastustes ka HTM-i keelepoliitika osakonna peaekspert PILLE PÕIKLIK.  

Kuidas kommenteerite soome keele õpetajate ettepanekut teha kõikide maakondade koolides esindusliku valimiga uuring, et selguks, kas ja millises ulatuses on koolid huvitatud soome keele õppest, kui jaguks piisavalt pädevaid pedagooge ja oleks olemas riigi tugi?

Võõrkeelte õppeks on loodud raam riiklike õppekavadega, mis näevad ette vähemalt kahe võõrkeele õppimise nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. 2023. a alguses kinnitati õppekava muudatused, millega mh suunati võõrkeelte valikute laiendamist. See otsus toetab ka soome keele õpet. Haridus- ja Teadusministeerium on aastaid teinud koostööd osapooltega, kes edendavad soome keele õpet. Soome Instituudi ja ESKÕS-iga tehtava koostöö eesmärk on olnud populariseerida ja toetada soome keele kui B-võõrkeele õpet, et senisest rohkem õpilasi saaksid koolist kaasa tugeva soome keele oskuse.

Riik kogub andmeid soome keele õppe kohta Eesti hariduse infosüsteemi, kuhu koolid sisestavad infot eri ainete õppimise ja õpetajate kohta. Instituudi ja seltsi aktiivse tegevuse toel on teada täiendav info soome keele õppe seisust ja suundumustest. Kui aga soome keele õpetajad leiavad, et eraldi küsitlus annaks väärtuslikku lisainfot, mida praegused allikad ei ole võimaldanud koguda, saab seda kaaluda.

Kuidas lahendada soome keele õpetajate vähesuse probleem?

Õpetajate nappus ei ole vaid soome keele õppe kitsaskoht. Järelkasvu tagamiseks on koostatud „Õpetajate järelkasvu tegevussuunad aastani 2026“, milles on sõnastatud eesmärgid aastaks 2026: sidus, kutsestandarditest lähtuv ja teaduspõhine õpetajate ja tugispetsialistide kvaliteetne esma- ja täiendusõppe mudel, mis arvestab vajadusega õppida töö ja pereelu kõrvalt, ning kvalifitseerimata õpetajatele nõustamine õpitee valikuks ja kvalifikatsiooni omandamiseks. Õpetajatel ja tugispetsialistidel on mitmekesised võimalused esma- ja täiendusõppeks. 

Järelkasvu tagamisel on ka küsimus, kuidas tuua koolidesse inimesi, kes on pädevad ainet õpetama, kuid ei ole seda varem teinud või ei tee. Ühe tegevusena õpetajate järelkasvu eesmärkide saavutamiseks on koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga loomisel Õpetajate Akadeemia programm, mille toel soovime õpetajatele ja tugispetsialistidele pakkuda sessioonõppest veel paindlikumaid õppimisvõimalusi ning tagada õppejõudude, sh ainedidaktikute järelkasvu. See tähendab, et koolis töötav õpetaja saab töö kõrvalt asuda mikrokraadiõppe toel omandama kvalifikatsiooni jaoks nõutud haridust. Need inimesed, kes praegu või tulevikus soovivad koolis soome keelt õpetada, saavad pedagoogilisi pädevusi omandada nii mikrokraadiõppes kui ka täienduskoolitustel. Võõrkeelte õppe puhul on riik hiljutiste õppekava uuendustega andnud signaali, et keelevaliku võimalusi tuleb laiendada. B-võõrkeelte laiema valiku, sh soome keele pakkumine annab soome keele õpetamisest huvitatutele suurema kindlustunde, kui nad võtavad vastu otsuse õpetama asuda. Soositud on ka kohalike omavalitsuste koostöö, et koolidel oleks võimalik soome keele õpetajat jagada ja õpetajal saada kokku piisav koormus.

Õpetajatel on mure, et vaja on eesti lastele sobivat soome keele õpikut põhikoolile. Kuidas HTM saaks sellele kaasa aidata? 

HTM on avatud ettepanekutele ja valmis arutlema koos soome keele õpetajatega, kuidas tagada soome keele õppimiseks vajalik parim õppevara.

HTM pakub sertifitseeritud saksa ja vene keele testi sooritamise võimalust põhikooli lõpus koolieksamina. Mida saaks HTM teha, et see võimalus oleks ka soome keele õppijatel?

Põhikooli lõpetamiseks peavad õpilased sooritama kolm lõpueksamit: eesti keeles, matemaatikas ja valikeksami. Õpilased saavad valida valikeksamiks võõrkeeleeksami inglise, prantsuse, saksa või vene keeles (ehk A-võõrkeeltes). Konkreetse keeleoskustaseme tunnistust andvad, sh rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamid on kasutusel gümnaasiumi lõpus.

Lähiajal soovime laiendada gümnaasiumiastmes kasutatavate rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamite ringi soome keelele. Koolijuhtide ja õpetajate ühendustele, sh ESKÕS-ile on saadetud arvamuse avaldamiseks määruse eelnõu, mis lubab gümnaasiumi riigieksami asendusena kasutada YKI (Yleiset kielitutkinnot) testi tunnistust. Seda võimalust saab hakata kasutama järgmisel õppeaastal. Soome keele YKI-testi korraldatakse Eestis juba mõned aastad. Soome Instituudi juures on ministeeriumi toetusel hüvitatud osaliselt nii õpilaste kui ka õpetajate YKI-testi tegemist. Kogutud kogemuse põhjal teame, et test on meie õpilastele jõukohane, nii et saame selle sooritamist julgemalt soovitada ja soosida.

Soome keele õpetajate ekspertgrupp on välja töötanud soome keele A2-taseme eksami. Millal seda ametlikult tunnustatakse?

A2-taseme test arendati omal ajal Soome Instituudi juures lisavõimalusena põhikooliõpilastele, kes õpivad soome keelt. 2017. a läks testi koostamine ja korraldamine üle SA Innove juurde ja oli seejärel Harno hoida. Aastate jooksul kasutati testi väga erinevalt: kõrghetkel 71 õpilast (2017. a), viimastel aastatel aga on seda teinud vaid üksikud õpilased. Nii võtsime eelmisel aastal Soome Instituudi, ESKÕS-i ja Harnoga koos vastu otsuse lõpetada A2-testi koostamine. Selle asemel oleme võtnud sihiks, et senisest enam soome keele õppijad leiaks väljundi just YKI-testil, mis annab õppijale Soome riigi tunnustatud keeleoskustunnistuse. YKI-testi kasutamise võimaldamine riigieksami asendusena väärtustab pikaajalist pingutust keele omandamisel (kesktaseme test mõõdab B1- ja B2-taset) ning saadav tunnistus on arvestatav tõendus keeleoskusest (B-tase on iseseisva keelekasutaja tase, kus ollakse võimeline keelt juba tööalaselt või hariduslikel eesmärkidel kasutama).

Kas ja kuidas saab HTM toetada, et taas asuks tööle soome keele ainenõukogu, mis tegutses 1990. aastatel? 

Nüüdsel ajal kannavad eri ainete huve esindavat rolli nende ainete õpetajate seltsid, teiste seas ESKÕS: HTM toetab seltside tegevust strateegilise partnerluse kaudu Õpetajate Ühenduste Koostöökojaga, kes edendab õpetajate ühenduste koostööd, koondab nende seisukohti ja toetab arengut. Koostöökoja kaudu toetatakse ka soome keele õpetajate seltsi. Samuti edendatakse keeleõppealast koostööd Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu kaudu, kes on ministeeriumi strateegiline partner ning kelle liikmete hulgas soome keele õpetajate selts on. Lisaks on ministeeriumi strateegiline partner Soome Instituut, kes on aastaid seisnud hea soome keele ja kultuuri tundmise eest Eestis ning teeb tihedat koostööd soome keele õpetajatega. Soome keele õpetajatel on seega juba mitmeid võimalusi koonduda ja oma aine nimel ühiselt tegutseda.

Loe ka: Annika Poldre “Parimad soome keele tundjad on Tallinnas ja Tartus”