Roheprojekt pani Albus kogu koolipere ühiselt tegutsema

Hiljuti lõppenud rohetehnoloogiaprojekt liitis Albu kooli ja ümbritseva kogukonna kokku veelgi ühtsemaks pereks, sest projektis lõid rõõmuga kaasa kõik kooli õpetajad, õpilased ning lastevanemadki. 

Poolteist aastat kestnud projekti raames valmis Albu mõisakooli juurde õuesõppeklass ja permaaed. Kuigi võiks arvata, et rohetehnoloogia tähendab päikesepaneele või tuulegeneraatoreid, siis Albus läheneti kogu asjale hoopis maalähedasemalt – üheskoos õpiti tarkusi, oskusi ja põhimõtteid, mis on vägagi loodussäästlikud ja eluks kasulikud. „Elu maal on juba kord selline, et sa pead nutikas olema ja oskama asju oma kätega teha. Mõnikord on vaja rakendada fantaasiat, näiteks ehitada midagi vanadest materjalidest,“ ütleb projekti vedanud Albu kooli õpetaja Kristiina Oprištšenko. 

Projekti märksõna oli taaskasutus, sest uusi materjale osteti minimaalselt ja kasutati olemasolevaid. Lisaks ehitamisele kohtuti väga mitmete inspireerivate oma ala spetsialistidega, kes olid projektis hea nõuga abiks.

Vanale pumbajaamale anti uus elu

Projekt sai alguse kooli juures asunud vanast pumbajaamast, mis seisis kasutuseta. Oprištšenko tunnistab, et alguses mõlkus mõttes ka hoonele päikesepaneelid paigaldada, kuid ideest loobuti ja selle asemel otsustati kasutada maja kordategemiseks looduslikke materjale. Maja ehitamisel kasutati vana taaskasutuspuitu ning majakese uhkuseks on uhiuued saviseinad, mis valmisid savispetsialisti Sven Aluste näpunäidete järgi. „Hoone remontimisel lõi kaasa kogu kool ja kõik õppisid, et maja saab ehitada ka nii, et poest ei pea midagi ostma,“ lisab Oprištšenko.

Oma kätega loodu maagia paistab uue õppeklassi puhul hästi välja – lapsed tahavad seal väga olla ja ootavad kannatamatult, et õues läheks soojaks ja saaks õppimisega uude majakesse kolida. Hoones pole kütet, seega sobib maja õppetööks kevadel ja sügisel. Mõistagi on hoone sisustatud samuti taaskasutuse vaimus – vana mööbli saab ju pintsli ja värviga uueks tuunida.  

Rohimisvaba aiandus

Ühe õige maamaja juurde kuulub ka aed, nii ka Albu õppeklassil. Otsustati rajada permaaed, et näidata lastele, et aias toimetamine on midagi enamat kui lihtsalt tüütu rohimine. „Permaaia disainer ütles, et liigne hooldamine võib teha hoopis karuteene ja taimi peab permaaias kasvatama nii targalt, et need toetaksid üksteise kasvamist,“ selgitab Oprištšenko. Kõige suurem töö aias on suvine kastmine. 

Uus permaaed andis ka saaki, eriti hästi kasvasid seal maitsetaimed ja kõrvitsad. Kasvama pandi neid köögivilju, mida saab toidus ära kasutada. „Nii mõnigi laps oli lausa üllatunud, et kõrvits on nii maitsev,“ muigab Oprištšenko. Mõne köögivilja kasvatamine ka ebaõnnestus, kuid seegi on osa õppimisest – tänavu ollakse köögiviljade külvamisel ja aia eest hoolitsemisel juba targemad. 

Osav lõimimine eri õppeainetega

Projekti lõpus valmisid ka kogu eelneval toimetamisel põhinevad õppematerjalid, milles on lõimitud eri ained ja käsitletud teemasid just kohalikkuse vaatevinklist. 

„Kõige meeldejäävamaks tegevuseks oli muidugi maja ehitamine, mida tehti suure rõõmu ja entusiasmiga. Meie töid organiseeris huvijuht, lõimisime majaehitust tööõpetuse, kunsti ja loodusõpetuse tundidega ning tegutsesime ka nädalavahetustel talgute vormis koos kogukonnaga. Projekt oli üdini praktiline. Püüdsime loengutest saadud teadmisi ellu rakendada,“ selgitab Oprištšenko. Ta lisab, et projekti käigus ei õppinud mitte ainult õpilased, vaid ka õpetajad ja kogukonnaliikmed, kes käisid samuti töödel abiks ja ammutasid ideid, kuidas ehitada saviseina või mida kasvatada permaaias.

• KIK-is on avatud õpilaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamise toetus haridusasutustele. 
• Taotluste esitamise tähtaeg on 21. juunil kell 17. 
• Lisainfo KIK-i kodulehelt www.kik.ee.
• Toetuse summa ühe projekti kohta on 3000–15 000 eurot. 
• Toetusraha tuleb heitmekaubanduse süsteemist ning toetuse on välja töötanud Keskkonnaministeerium koos KIK-iga.