Vinni-Pajusti Gümnaasiumis valmivad tossuvabad sõidukid

Lääne-Viru maakonnas Vinni-Pajustis leiab veel enne kooliaasta lõppu aset meeleolukas tehnikapäev – gümnaasiumiõpilased on terve õppeaasta jooksul meisterdanud taaskasutusmaterjalist omanäolisi sõiduriistu, mis tuuakse kooliperele vaatamiseks ja pannakse omavahel võistlema. 

Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpilaste rohetehnoloogia teadlikkuse projektis on hulk lagunenud koolimööblit saanud eriskummaliste sõiduvahenditena uue elu ning valmimas on ka kolmerattalised elektrijalgrattad. Ühe osa projektist moodustavad seebikarbid, nagu nimetab neid projekti vallapoolne kontaktisik Gustav Saar. „Seebikarbid on roolitavad ja pidurdatavad sõiduvahendid, kuid neil puudub mootor. Seebikarbi kuju said lapsed ise välja mõelda ja materjalidena kasutati ära vana koolimööbli metallosi,“ selgitab Saar. 

Sõidukeid valmistatakse peamiselt tehnoloogiaringis. Ring on koolis tegutsenud juba paarkümmend aastat ning tavaks on, et kõik, mis on koolis ära lagunenud, pannakse tallele ja kasutatakse tehnoloogiaringis hiljem millegi uue ehitamiseks. Näiteks seebikarpidele ostetakse alla vaid rattad, kõik muu on aga taaskasutus. Kooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja ning ringi juhendaja Rein Leichter tunnistab, et tehnoloogiaringis on muidu osalenud peamiselt poisid, kuid viimase aasta projekt on ettevõtmisse liitnud ka tüdrukuid. Ringi töös saavad osaleda õpilased alates viiendast klassist. 

Olgu öeldud, et isevalmistatud seebikarbimasinatega peetakse Eestis mitmel pool lausa võistlusi ja välja on kujunenud oma ringkond, kes sellise hobiga tegeleb. Võistlus käib mitte ainult selle peale, kelle sõiduriist künka otsast alla veeredes kaugemale liigub, vaid loeb ka väljanägemine. „Ehitajatel loovus lendab! Mõni sõiduk tuleb tünnikujuline, mõni meenutab mõnd looma. Ükskord tehti lausa vannikujuline sõiduk. Ehitamisel tuleb muidugi arvestada, et kui sa tahad masinaga kaugemale võistlema minna, siis peab saama seda transportida,“ seletab õpetaja Leichter.

Projekti raames uuritakse lähemalt ka elektrimootorite maailma. Avaüritusel kohtuti elektrisõidukite entusiasti Meelis Meriloga, kes saabus kooli juurde oma 1958. aasta GAZ-M20 Pobedaga, mis liigub Tesla elektrimootori jõul. Merilo oli Eestis esimene, kes tavaauto elektrimootori peale ümber ehitas, seda juba kaks aastakümmet tagasi. Õpilastega vesteldi nii elektrisõidukite ajaloost kui ka sellest, kuidas tavalist autot elektri peale ümber ehitada. Juttu tuli ka keskkonnaprobleemidest, mida elektrisõidukid lahendada aitavad. 

Iseehitatud elektrijalgrattad

Autot kooliprogrammi raames ümber ei ehitata, kuid elektrijalgrattaid hakati valmistama küll. Sellega tegelevad 6.–8. klassi õpilased, kes valmistavad kolmerattalisi jalgrattaid. „Jalgrattaraami otsis igaüks ise ja juurde soetasime elektrijalgratta mootorikomplektid,“ sõnab Leichter. „Ehitatud jalgratastest saavad täiesti kasutatavad sõiduvahendid, praegu on töös kuus ratast.“ Valmivad elektrisõidukid vajavad ka laadimisvõimalust, niisiis valmib kooli juurde päikesepaneelide ja tuulegeneraatoriga laadimispunkt. 

Õpilaste huvist rääkides ütleb Leichter, et eks see ole nagu iga asjaga – alguses on huvilisi palju, kuid pikema aja jooksul selgub, kellel on asja vastu tõeline huvi ja kes tuli niisama sõpradega kaasa. Ta usub, et tehnika ja ehitamisega tegelda on igatpidi eluks kasulik – kui oled koolitööna jalgratast putitanud, siis oskad korda seada ka oma koduse sõiduriista. „Samuti on meie eesmärk näidata, et alati ei pea kõike poest ostma, vaid tasub proovida hakkama saada ka teise ringi materjalidega,“ sõnab Leichter.

• KIK-is on avatud õpilaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamise toetus haridusasutustele. Taotluste esitamise tähtaeg on 21. juunil kell 17. Lisainfo KIK-i kodulehelt www.kik.ee. 
• Toetuse summa ühe projekti kohta on 3000 – 15 000 eurot. Toetusraha tuleb heitmekaubanduse süsteemist ning toetuse on välja töötanud Keskkonnaministeerium koos KIK-iga.