E-eksamitele üleminek on teekond
FOORUM. Maikuu teema: üleminek elektroonsele riigieksamile
Praegu üldhariduskoolis õppiva noore jaoks ei ole õppimine arvutis ja e-hindamine mitte midagi uut, ta puutub sellega kokku iga päev. Olgu mainitud kas või tasemetööd 14 e-testiga või neljal viimasel aastal toimunud gümnaasiumikatsete ühine elektrooniline teadmiste kontroll.
Senine e-testide arendamise kogemus ja ennekõike üha targemalt tehnoloogiat kasutavad noored ise annavad julgust elektroonsete lõpu- ja riigieksamite arendamisega edasi minna ning jõuda mõne aasta pärast kevadel toimuvate esimeste elektroonsete põhikoolieksamiteni.
Kõik esimeses ja teise kooliastmes läbiviidavad tasemetööd on nüüdseks elektroonsed. Sellel kevadel toimusid esimest korda elektroonsed tasemetööd 3. ja 6. klassis sotsiaalainete valdkonnas. 9. ja 12. klassi õpilased saavad osaleda loodusvaldkonna tasemetöös, välja töötatakse III ja IV kooliastme sotsiaalvaldkonna tasemetöid.
Tehnoloogia ja sisuarendus käsikäes
Eksami arendamise protsess on aja- ja ressursimahukas. Kaaluda ja otsustada tuleb, millised ainealased oskused ja teadmised on olulised, millised vähem, et tänapäeva maailmas hakkama saada. Eksamiga, isegi kõige mahukamaga ei ole võimalik hinnata/mõõta kõike koolis 12 aasta jooksul õpitut ja omandatut, tuleb valida. Et midagi eksamil ei hinnata, ei tähenda, et seda ei pea õpetama – õppimine Eesti koolis lähtub õppekavas toodud eesmärkidest, mis on olnud ja jäävad alati laiemaks kui eksamil hinnatu.
Uue hindamisvahendi arendamine on pikk protsess: luuakse hindamise kontseptsioon, -mudel, arendustööd tehakse koostöös aine didaktikutega, kõrgkooli õppejõududega ja kaasatakse ka tegevõpetajaid. Kui hindamismudel on paigas, hakatakse ülesandeid looma.
Paberil on ülesandeid koostatud aastakümneid, isegi aastasadu. E-ülesannetega on rinda pistetud viimased kümned. Ambitsioonikas eesmärk ei ole kopeerida paberil hästi töötav ülesanne arvutisse, vaid luua ülesanne, mis tänu tehnoloogia kasutamisele võimaldab mõõta õppija neid oskusi ja teadmisi, mida seni pole saanud teha, sest selleks pole olnud sobivat vahendit. Nii on katsumuseks koostada ülesanne, mis annab tagasisidet õppija oskusele leida veebist vastus tekkinud küsimusele, kriitiliselt hinnata, kas saadud vastus on õige ning kas ja kuidas oskab õppija teadmist elulises situatsioonis rakendada.
Tänu tehnoloogiale jõuab tagasiside õppijani kiiremini. Arvuti suudab tuhandete õpilaste vastuseid hetkega ja täpsemalt kontrollida ning genereerida tagasiside, mida saab kohe kasutada õppeprotsessis järgmiste sammude kavandamisel. Tänu arvuti hinnatavatele ülesannetele jääb õpetajal rohkem aega anda tagasisidet nende oskuste omandatuse kohta, mille hindamisel arvuti panustada ei saa. Selgitada välja, milliste oskuste hindamisel kasutada arvutit, milliste puhul jääb hindajaks inimene, on testide arendusmeeskondade jaoks keeruline ülesanne.
E-hindamisel liiguvad tehnoloogia ja sisuarendus käsikäes, töötav e-ülesanne tekib sisu ja tehnoloogia koostöös sellises protsessis, kus sisu kirjeldab idee ja vajaduse ning annab sisendi keskkonna arendajale.
Enne e-eksamite rakendamist neid katsetatakse. Katseeksamite eesmärk on hinnata ja kujundada eri osapoolte valmisolekut e-eksamiteks, koguda tagasisidet, mida arvestada parema lahenduse loomisel. E-eksamite rakendamisele eelneb minimaalselt kaks katseeksamit, nende lõplik arv sõltub katseeksamitel kogutud tagasisidest ja edasiste arendusvajaduste mahust ja iseloomust. Eri õppeainete e-eksamid rakenduvad eri õppeaastatel.
Tänavu kevadel katsetasime 9. klassis eesti keele, eesti keele teise keelena ja inglise keele e-eksameid. Matemaatikas katsetasime sel kevadel e-ülesandeid ja töötame selle nimel, et järgmisel kevadel matemaatika testi esimest korda katsetada.
Eesti keele e-eksam
Arendatav eksamitöö koosneb kahest osast. Esimeses mõõdetakse kuulamise, lugemise ja keeleteadmiste oskust. Teises osas mõõdetakse kirjutamisoskust.
Keeleteadmisi mõõtvaid ülesandeid hindab arvuti. Kuulamis- ja lugemisülesannete tulemuste hindamisel on kombineeritud arvuti automaatne ning eksamihindajate tavapärane töö. Kirjutamisülesannet hindavad üksnes õpetajatest eksamihindajad (koolitatud eksamihindajad).
Kevadisel katseeksamil keskenduti kirjutamisosa uue hindamisjuhendi ning kahekordse hindamise katsetamisele. Samuti oli fookuses elektroonilise keelehooldeallika kasutamise katsetamine. 2022/2023. õppeaasta kevadel kutsusime katseeksamil osalema koolid vabatahtlikkuse alusel, osales 63 kooli 886 õpilasega.
Eesti keele kui teise keele e-eksam
Tänavu kevadel katsetatud eesti keele kui teise keele eksam koosnes kirjalikust ja suulisest osast. Kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisosa sooritati arvutil, suuline osa viidi läbi samasuguse intervjuuna nagu traditsioonilisel eksamil ning vastused salvestati testide andmekogusse (EIS).
Arendatav eesti keele teise keelena 9. klassi e-eksam annab tagasisidet, kas õpilane on jõudnud III kooliastme lõpuks riiklikus õppekavas kehtestatud B-tasemele. Praegu mõõdab eksam õpilase eesti keele oskust ainult B1-tasemel. Uus eksam sisaldab ülesandeid nii B1- kui ka B2-tasemel ning ülesanded on järjestatud raskusastme põhjal kergemast raskemani.
Õpilasele väljastatakse vastavalt sooritusele B1- või B2-taseme tunnistus. Lisaks protsentuaalsele kogutulemusele kuvatakse õpilase tulemused osaoskuste kaupa ning tuuakse täpsemalt välja Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjeldused. Eksami kuulamis- ja lugemisosa ning keele struktuuri osa ülesandeid hindab arvuti. Kirjutamis- ja rääkimisosa hindamisel rakendatakse kahekordset hindamist ning seda teevad haridus- ja noorteameti määratud hindajad.
Tänavu kevadel kutsuti katseeksamile osalema koolid vabatahtlikkuse alusel, pidades silmas, et esindatud oleks nii väikeste kui suurte koolide õpilased Eesti eri piirkondadest. Osales 21 kooli 700 õpilasega.
Inglise keele e-eksam
Sellel kevadel katsetati inglise keele eksamit kahes kohalikus omavalitsuses. Tartu linnas ja Harku vallas sooritasid eksami kokku 819 õpilast, kes valisid inglise keele põhikooli valikeksamiks.
Arenduses olev inglise keele e-eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Põhikooli 9. klassi e-eksami kirjaliku osa sisu ja ülesehitus on sarnane praeguse n-ö tavaeksamiga. Erinevus on eksami suulises osas, kus sellel kevadel katsetasime, kuidas õppija sooritab suulist eksamiosa, kui teda juhendab arvuti.
Eksam annab tagasisidet, kas õpilane on jõudnud III kooliastme lõpuks riiklikus õppekavas kehtestatud B1-tasemele. Lisaks protsentuaalsele kogutulemusele kuvatakse õpilase tulemused ka osaoskuste kaupa ning tuuakse täpsemalt välja Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjeldused.
Varasematel katsetustel oleme keskendunud peamiselt e-ülesannetele, veendumaks, millised loodud e-ülesannetest võimaldavad parimal viisil välja selgitada õppimise tulemusi. Sellel kevadel lisandus e-eksami läbiviimise katsetamine. Fookuses oli saada ülevaade korraldustoimingutest. Näiteks jälgisime, kuidas toimub eksamiruumis olevate arvutite registreerimine, kui töökindel on arvutivõrk, milline on õpilaste istumisplaan arvutiklassis, kuidas on kooli eksamikomisjonide liikmete rollid jaotunud.
Inglise keele eksamil katsetati eksami sooritamise võimalust ChromeBookis. Eesti keele ja inglise keele eksamil katsetasime turvalise eksamibrauseri Safe Exam Browser e SEB kasutamist. Turvaline eksamibrauser tagab, et eksami ajal saab kasutada ainult neid veebikeskkondi, mis on lubatud. Nii saab vältida pettust ja muid ebasoovitavaid käitumisi ja tagada eksami aususe ja õigluse.
Soovisime samuti saada selgust, kuidas inglise keele ja eesti keele kui teise keele eksamil viiakse läbi eksami suulised osad, sh kuidas on kõige otstarbekam suulise eksamiosa intervjuud salvestada EIS-i ning kui käepärane see koolide eksamikomisjonidele oli.
Kuidas edasi?
Kevadised katsetused on läbi, ees seisab kogutud andmete analüüs ja otsustamine, kas, mida ja kuidas teha teistmoodi, mida parandada. Järgmised katseeksamid eesti keeles, eesti keeles teise keelena ja inglise keeles on planeeritud 2024. a kevadesse.
E-eksamitele üleminek ei tähenda, et koolis paberi ja pastakaga enam ei kirjutatagi, et kaob õppija ja õpetaja vaheline suhtlus, et koolielu muutub kardinaalselt. Meie eesmärk on töötada selle nimel, et e-hindamine looks õppetööle lisaväärtust: autentsem õppimiskeskkond, kiirem andmete analüüs ja sisend andmepõhisteks otsusteks, rohkem jääb aega õppija ja õpetaja vahetuks suhtluseks. Alguses võib tulla ette tehnilisi tõrkeid, aga oleme valmis tagasilöökidest õppima ja süsteemi parendama.
Kevadised katsetused andsid kindlust, et ainevaldkondade arendusmeeskonnad on välja töötanud hindamisvahendid, mis juba toimivad ja mida saab katsetuste tulemusel veelgi täpsemaks muuta. Saime kinnituse, et eesti koolid saavad e-hindamise suuremahulise korraldamisega hakkama.
Eesseisvaks väljakutseks on muuta EIS-i keskkond kasutajasõbralikumaks, et keskkonna kasutamine oleks veelgi sujuvam ja intuitiivsem ning et e-testides võimalikult otstarbekalt kasutada tehnoloogia ja tehisintellekti arengut. Keelevaldkonna hindamisvahendi arendusmeeskonnad seisavad silmitsi ülesandega, kuidas suulise oskuse hindamisel võtta kasutusse juba väljatöötatud keeletehnoloogiad: kõnesüntees, kõnetuvastus, tekstianalüüs jm.
Kõik koos aitame välishindamise viia 21. sajandisse, et väheneks lõhe koolis õpitava ja päriselus vaja minevate oskuste vahel. Elu pärast üldhariduskooli eeldab oskusi, mida tuleb samuti õppida ja harjutada, ning tore, kui neid õpitakse koolis õpetaja juhendamisel. Loome koos selleks tingimused.
KOLLEEGID!
Kui siinne artikkel põhjendaks e-eksameid TÄISKASVANUTELE, siis võiks isegi nõustuda, aga… meil on kõik AMETNIKUD ja isegi nö kasvatusteadlased “unustanud”, et KOOLIS on tegemist just laste-alaealistega, kelle MÕTLEMIST peaks koolis arendatama. Sestap on laste jaoks igasugused KONTROLLID ühtlasi osa didaktikast, kus lähtutakse ARENGUPSÜHHOLOOGIAST. Kui ametnikud seda ei tea, siis … Aga kasvatusteadlaste asjatundmatus paneb küll imestama!
P.S.
Olen viimastel kuudel saanud palju TAGASISIDET professionaalidest õpetajatelt ja emeriitprofessoritelt, kes imestavad selle üle, mis ikka toimub meie KOOLIDES … Õpilaste arukuse LANGUS on ilmselge. Kes kannab siin vastutust?