Annela Tammiste: majandusõppe abil saavad õpilased oskused päris eluks

Majandusõpe ning ettevõtlik mõtteviis aitavad õpilasi tänapäeva keerulises majanduskeskkonnas toime tulla, rõhutab Annela Tammiste, kes on 200 õpilasega Järva-Jaani Gümnaasiumi direktor.

Kuidas on Järva-Jaani koolis majandusõpe korraldatud?

Meie kool on „Ettevõtliku kooli“ liige, mis tähendab, et ettevõtlikkus kui meelelaad on põimunud nii arengukavades kui ka kooli väärtustes tervikuna. Juba esimesest klassist saadik käsitletakse inimeseõpetuses rahatarkust ja meie õpetajad on seda teemat ka juurde õppinud. Gümnaasiumile tegime virtuaalse rahatarkuse kursuse, aga eraldi majandusõpetust meil koolis ei ole. Seega on kooli roll eri võimalusi majandusteemadest aktiivselt juurde pakkuda.

Riiklikult on teema käsitlemine ette nähtud inimese- ja ühiskonnaõpetuses, kuid sügavusaste ja lisavõimalused on suuresti kooli enda otsustada. Valikainete pakkumisel saame arvesse võtta õpilaste huvisid, kuid peame arvestama piiratud ressurssidega.

Milline on sinu hinnangul majandusõppe olukord Järva-Jaanis, aga ka Eestis laiemalt?

On koole, kus majandusõpe on õppekavas või siis pakutakse seda valikainena. Paraku jääb see tihti ajanappuse taha, sest õppekavad on üsna tihedalt sisustatud.

Eraldi majandusõppe tunni loomiseks on vaja inimest, kes teemat valdab. Maakoolina seisame silmitsi olukorraga, kus pole inimesi, kes igal nädalal väga väikse koormusega õpetamas saaksid käia. Järelikult peab ta midagi muud lisaks tegema või ennast koolide vahel jagama.

Ettevõtlikkuse ja majanduse tähtsus tõuseb päevakorda järjest rohkem ja õpetajaid koolitatakse kogu aeg välja – ka meil. Järjest rohkem tuleb just rahatarkuse kohta temaatilisi raamatuid ja õppematerjale, mida saab ka algklassides kasutada, sest algklassides peaks see olema inimeseõpetuse osa.

Koolidel on väga laialdased võimalused kasutada õpirände programme, et inspireeruda teiste riikide kogemustest. Koolitusprogrammid aitavad analüüsida ja arendada oma kooli. Selge on see, et majandusõppe olulisust teadvustatakse järjest rohkem just selle nurga alt, et ettevõtlikkuse ja majandusõppe kaudu saavad õpilased oskused päris eluks.

Mis sa arvad, mida noored majandusõppest soovivad ja vajavad?

Võrdlen seda enda kooliajaga, mis ei olnud liiga kaua aega tagasi. Mulle tundub, et noored on rahaasjades targemaks läinud. Võimalik, et värskete lastevanemate põlvkond väärtustab majandustarkust rohkem. Mina ei mäleta, et minu ajal oleks vanemad rääkinud näiteks investeerimisest. Tänapäeva noored teavad selle kohta üsna palju. Eelmisel aastal rääkisid minu kolmanda klassi õpilased mulle näiteks NFT-st ja krüptost, seega asjadega on nad igal juhul kursis. Ettevõtlikkuse koha pealt tunnetan siiski, et noored ei julge ise initsiatiivi üles näidata. Koolil on siin suunanäitaja ja julgustaja roll.

Millised on majandusteemade õpetajate väljakutsed, millega nad silmitsi seisavad?

Inimeseõpetus peab algklassides andma väga suure pildi inimeseks olemisest tervikuna. Rahateemat selles põhjalikult lahata on keeruline. See on võimalik, kuid kui rahatarkusest räägitakse ainult kahes peatükis ja õpetajal pole mahti teemat sügavamalt avada, siis jääb see paratamatult tagaplaanile.

Teie kool on läbi teinud Wise’i ettevõtluskooli materjalid.

Jah, meile soovitati seda. Korraldame koolis projektinädalaid, kus õpilased lõimivad õpitut päriseluga. Tahame noortesse kodeerida mõtteviisi, et nemad peavad ümbritsevas keskkonnas probleeme märkama ja neid lahendama. Viimane projektinädal oli ettevõtluse teemal, milles rakendasime Wise’i ettevõtluskooli materjale. Me natukene laiendasime seda materjali, et keskenduda just oma koolile. Tahtsime teada, mis on koolis need asjad, mida õpilased tahaksid muuta. Wise’i materjalid on väga ülevaatlikud ja arusaadavad nii õpilasele kui ka õpetajale. Saime selle toel edukalt läbi viia suure ülekoolilise projekti, mis arendas noorte koostööoskust ja arusaama ettevõtlusest.

Wise’i ettevõtluskoolist on ettevõtlik hoiak ja meelelaad külge jäänud. Suuname koolis igal võimalikul juhul õpilasi oma ideid ellu viima.

Miks üldse on vaja ettevõtlikkust kui meelelaadi koolis õpilastes juurutada?

Nagu ühiskonnas tervikuna – kui ma ise ei panusta ja tagasisidet ei anna, siis keegi teine minuga arvestada ei oska. Maakooli hääl kaugele ei kosta, mistõttu peamegi ettevõtlikkust juurde õppima, et meie hääl oleks teistega võrdne. Ettevõtlikkus kui mõtteviis aitab väga palju arendada probleemide märkamist, analüüsimist, nende lahendamist. Ei ole lihtsalt kriitika, vaid ka ettepanekud.

Meie eesmärk on, et leviks ettevõtlikkuse mõttelaad, seda kõikides ainetes. Kehalist kasvatust ja matemaatikat on võimalik ideaalselt omavahel lõimida. Ettevõtlikkuse arendamise võimalusi on hästi palju ja need ei pea olema ainult koolilaadad või minifirmad. Ettevõtlikkus on oma olemuselt väga lai ja seda on koolis väga palju võimalik ära kasutada.

Kuhu võiks majandusõpe edasi areneda?

Kahjuks on majandus-, inimese- ja ühiskonnaõpetus n-ö pehmed teemad, mis jäetakse koolis tagaplaanile ning keskendutakse rohkem reaalainetele ja keeltele. Ka aega on neile õppekavas erinevalt pühendatud.

Minu soov on, et ühel päeval käsitletaks majanduse ja ettevõtlusega seotud teemasid kõikides klassides ja võrdselt teiste õppeainetega. Mida targemad meie inimesed sel teemal on, seda targem on meie ühiskond ja seda paremaid otsuseid me teeme.