Kuidas tulla toime stressi ja kurnatusega?
Põhikooli lõpus on õpilased suure surve all: kooli lõpetamine, haridustee jätkamise valikud. Pinge kandub edasi gümnaasiumi algusesse, kus võib olla keerukas uue keskkonna ja nõudmistega kohaneda. Paljudel noortel puuduvad sellega toimetulekuks oskused ning käepärased ja tõhusad tööriistad. Seepärast ongi MTÜ Vaikuseminutid töötanud 8.–12. klassi õpilaste toetamiseks välja noortekursuse.
Noortekursuse looja on sotsiaalpedagoogi taustaga pereterapeut Lii Kaudne. Millist kasu on õpilased noortekursusest saanud?
„Tähelepanu juhtimine ja toimetulek emotsioonidega on oskused, mida noored pärast kursuse läbimist välja toovad,“ kirjeldab Kõrveküla Põhikooli sotsiaalpedagoog Reet Hannus.
Noortekursus koosneb kümnest kaasavast teematunnist, kus kogetakse eksperimente, õpitakse teadveloleku harjutusi ja tähtsal kohal on ühised arutelud.
„Tunne, mida mitmed õpilased pärast kohtumisi kirjeldasid, oli rahulikkus ja õnnelikkus,“ lisab Hannus. Paljud väljendasid ka rahulolu, et kohtumised pakkusid neile koolipäeva jooksul lõõgastust ja puhkehetki.
„Õpilased on õppinud üksteist ja ümbritsevat kuulama ja kuulma, kogenud rõõmu ja koostööd klassikaaslastega,“ räägib Kati Kirsipuu, noortekursuse juhendaja Rakke Koolis. Ta toob välja õpilaste nippe kursusel õpitust: „Kui kellegagi tülis olen, siis võtan hetke ja hingan.“ Leia kasvõi üks positiivne asi oma päevas. Lase oma muremõtetest lahti.
„Pingelises olukorras on hea hingamisharjutusi kasutada,“ lisab Kirsipuu. „Käsitledes noortega konfliktide lahendamist, tõdesime, et konflikt on elu loomulik osa ning kui osata konflikte lahendada, aitavad need omavahelisi suhteid tugevdada.“
Paide Hammerbecki Põhikooli õppejuht Kersti Kertsmik küsis aasta hiljem praegustelt üheksandikelt, kes läbisid kursuse eelmisel aastal, kas nad ikka kasutavad õpitut. Pooled vastasid, et kursusest on olnud kasu. „Soovime õpilasteni viia mõttelaadi, et oskuste ja sisemiste tööriistade abil saab ise ennast aidata, et oleks meelerahu. Vaikuseminutid on üks viis selleks,“ sõnab Kirsipuu. „Ei saa loota, et keegi väljast meid korda teeb, väline motivatsioon on lühiajaline.“
Mõju-uuringu tulemused
Paide Hammerbecki Põhikool oli üks 12 koolist, mis osales Tartu Ülikooli uuringugrupi (Kristel Põder, Kenn Konstabel ja Teri Talpsep) läbi viidud „Vaikuseminutite“ programmi mõju-uuringus. Selgus, et noortekursusel osalenud õpilastel alanes füsioloogilise stressi tase ning võrreldes kontrollgrupiga olid nad nii kooliaasta keskel kui ka kevadel vähem kurnatud. Koolides, kus harjutusi tehti kavakindlalt kogu programmi vältel, ilmnes õpilastel ka vähem ärevuse ja paanikahoogude sümptomeid.
Lisaks teematundidele on noortekursuse oluline osa tähelepanu ja meelerahu harjutused, mida kümne nädala vältel iga päev tehakse.
Paide Hammerbecki Põhikoolis osalevad noortekursusel kõik 8. klassi õpilased. Kursuse jooksul teeb õppejuht tunniplaani, kus on ära jagatud, milline aineõpetaja noortega harjutusi teeb, päeva jooksul 2–3 korda. Noortekursuse teematund toimub esmaspäeviti, see on hea sissejuhatus nädalale.
Ka Rakke koolis osalevad noortekursusel kõik õpilased, kursust viiakse läbi 7. ja 8. klassi õpilastele.
Kõrveküla koolis on noortekursusel osalemine vabatahtlik. Kooliaasta alguses toimub 8.–9. klassi õpilastele kursust tutvustav tund, mis aitab teha valikuid. Kõrveküla kooli sotsiaalpedagoogi Reet Hannuse sõnul on juhtkond ja aineõpetajad koostöös leidnud lahendused, et noortekursus saaks toimuda koolipäeva jooksul eri ainetundide ajal. Kuna kursus toetab õppekavas välja toodud üldpädevuste arengut, leiavad õpetajad, et kursuselt saadavad oskused on õpilastele vajalikud.
„Hea märk on ka see, et pärast programmi lõppu soovisid õpilased jätkukohtumisi,“ räägib Reet Hannus. „Nii olemegi pärast kursust kohtunud korra kuus. Juba on ka 7. klassi õpilased uurinud, millal neil on võimalus osaleda.“
Paide Hammerbecki Põhikoolis teevad ka algklassiõpetajad õpilastega harjutusi. Järgmiseks aastaks on plaan, et paar korda nädalas on vahetund, mille ajal saab eri õpetajate juhendamisel vaikuseminutite harjutusi teha. Aeg-ajalt tehakse harjutusi ka õpetajate infokoosolekutel.
Tutvu uuringu tulemustega: https://vaikuseminutid.ee/teadusuuringud/.
Lp. KOOLITAJA!
Mingem ikka PÕHJUSTE juurde, sest TAGAJÄRGEDEGA võitlemine, annab leiba (raha-raha!) küll kõigile nö nõustajatele, kui parandab väga
vähe olukorda … Ja meie kooli-hariduse allakäik jätkub!
Aga võib olla jõuab teismelistele noortele kohale, et tuleb lapsepõlvest lahkuda…kuidas, kuhu, kelleks, missuguse informatsiooni ,kogemuse baasil tuleb otsuseid teha, kuhu ja millistena neid oodatakse ja kas üldse oodatakse.. grammar on siin taotluslikult joruna esitatud.
Kolleegid!
Õnnetus selles, et me ei lähtu LOODUSPÄRASEST arengupsühholoogiast vaid oleme “mõelnud välja” ideoloogilise seisukoha – lapsel ei tohi olla RASKUSI-muresid (kooliski ei tohi ta tööd teha). Aga nii ei kujune NORMAALSELT välja tema NÄRVISÜSTEEM… Lugesin just Reet Made raamatut “Lapsepõlvelood”, kus me 20 mõtlevat kultuuriinimest arutlevad positiivselt (!) just TÖÖDE üle, mida tuli siis teha…
LIHTMAALASE mõte on huvitav, aga noor, kel pole elukogemusi, ei saa ka sealt lahkuda, kus ta HETKEL ON… Pangem lapsed tööle, siis pole hiljem vaja “tülitada” asjatundmatuid nõustajaid – see, mis lapsepõlves jäänud arendamata, pole hiljem enamasti nö järele aidatav…