Lapse koht ei ole kinnises asutuses

2. juuni 2023 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit
Eestis jõuab kinnise lasteasutuse teenusele aastas umbes 115 last. Et lapsed vabadust piiravale teenusele ei jõuaks, tuleb probleeme märgata ja lapsi toetada kohe. Foto: Devyn Avery / Unsplash

Eestis satub sotsiaalkindlustusameti kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT-i) aastas veidi üle saja lapse. KLAT-i suunatakse kohtu otsusega lapsed, kes võivad olla ohtlikud endale ja teistele ning kelle vabadust on seetõttu vaja ajutiselt piirata. Kinnise lasteasutuse teenust pakutakse Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe ja Emajõe õppekeskuses, Tallinna Laste Turvakeskuses, Hiiumaa Sotsiaalkeskuse noortekodus ja MTÜ Virumaa tugiteenuste keskuses. 

Möödunud aasta lõpus valmis sotsiaalkindlustusametil koostöös Haap Consultingu ja Tallinna Ülikooliga põhjalik uuring, kus küsiti nii lastega tegelevate spetsialistide, kohtunike, politsei, kinniste lasteasutuste töötajate, lastevanemate kui ka laste enda arvamust nii enne KLAT-i kui ka KLAT-is viibimise perioodil saadud toe ning abi kohta. 

Sotsiaalkindlustusameti KLAT-i teenuse juht Enelis Linnas ja teenuse koordinaator Madli Raudkivi, miks seda uuringut vaja oli?

Madli Raudkivi.

Madli Raudkivi: Eestis jõuab kinnise lasteasutuse teenusele aastas umbes 115 last. 2020. aastal aga kasvas taotluste arv ligi 140-ni, lisaks oli ka muudele sotsiaalteenustele soovijaid varasemast rohkem. Tahtsime aru saada, kui hästi teenus toimib, kui tõhus on olnud ennetustöö ja millised on võimalused jätkutuge pakkuda – see eeldas laiapõhjalist uuringut.

Mis uuringu põhjal parandamist vajab?

Enelis Linnas: Suuresti kinnitas uuring seda, mida juba teadsime. Näiteks kui oluline on ennetus. Kui laps on jõudnud kinnisesse asutusse suunamise lävele, oleme abi osutamisega juba hiljaks jäänud või pole varasem abi olnud tõhus. Probleemidega tuleb hakata tegelema kohe, kui need ilmnevad, mitte lasta neil kasvada. Ka rahvusvahelised uuringud näitavad, et lastel, kes jõuavad vabadust piiravale teenusele, võib hilisemas elus olla raske toime tulla. Kindlasti tuleb lapsi otsustamisse rohkem kaasata: võtta lapse jaoks aega, temaga vestelda, küsida, mida ta vajab, pakkuda valikuvariante. Uuringu järgi tunnevad lapsed, et kinnisesse asutusse suunamine on nende eest juba ette ära otsustatud. Nad soovivad rohkem infot, põhjendusi, selgitusi. 

Madli Raudkivi: Ka võrgustikutöö vajab parandamist. Praegu ei ole hästi toimivat süsteemi, kuidas neile lastele võimalikult tõhusat abi pakkuda, ning seda tööd tehakse üle Eesti väga erinevalt. On omavalitsusi, kus võrgustikku on kaasatud kõik vajalikud spetsialistid, samas kui teises piirkonnas on teenuste ja spetsialistide kättesaadavus raskendatud, näiteks kauguse, ootejärjekordade ja töökoormuse tõttu. 

Samuti tõi uuring välja, et vastutus kipub osapoolte vahel hajuma. Seadusest tulenevalt on last toetava võrgustiku võtmeisik ja juhtumikorraldaja kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, keda võrgustiku kõik osalised peavad toetama.

Enelis Linnas: Et kinnises asutuses viibimise ajal saavutatu säiliks, peame praegusest rohkem panustama jätkutoesse – lapse KLAT-i jõudes peab kohe hakkama lapse kogukonda naasmist ette valmistama. See tähendab peamiselt võrgustikutööd, kus ülesanded on omavahel ära jagatud ning toimuvad eesmärgipärased kohtumised last ja peret kaasates. Uuringu läbiviimise ajal valmiski sotsiaalkindlustusametil jätkutoe mudel asutustele ja juhtumikorraldajale, mille leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. 

Milliste probleemidega lapsed KLAT-i suunatakse?

Enelis Linnas.

Enelis Linnas: Probleemid on palju kirjumad kui varasemal ajal, mil seda peeti peamiselt karistusmeetmeks. Kui veel kolm aastat tagasi jõudsid teenusele peamiselt õigusrikkumisi toime pannud, siis praegu on suurenenud ennastkahjustava käitumisega noorte osakaal.  

Madli Raudkivi: Suurema abivajadusega laste puhul on vaja hoopis teistsugust lähenemist, kui saame neile KLATI-is pakkuda. Praegu selgitamegi välja laste profiilid, et leida nende toetamiseks alternatiivseid võimalusi ja teenuseid.

Enelis Linnas: Ka omavalitsusel on õigus ja võimalus oma piirkonnas teenuseid tekitada. Osa neist ongi ravikodulaadseid asutusi ja muid teenuseid loonud. Tähtis on oskus hinnata, mida iga laps päriselt vajab.

Kohus määrab lapse kinnisesse asutusse maksimaalselt aastaks, kuid osa neist satub sinna tagasi. Miks?

Madli Raudkivi: Tõepoolest, umbes kolmandik lastest satub teenusele kaks korda, väike osa lastest isegi kolm-neli korda. Üks põhjus on, et Eestis ei ole kuigi palju KLAT-sihtrühmale sobivaid tugimeetmeid ja teenuseid. Kui on näha, et lapsel läheb kinnises lasteasutuses hästi ja tema käitumine muutub, võidaksegi teenusel viibimise aega pikendada. Probleem on selles, et lapsega tehakse kinnises asutuses väga head tööd, aga tema pere jääb sageli unarusse. Kui laps naaseb koju, kus pole midagi muutunud, võivad vanad käitumismustrid kiiresti tagasi tulla. Kui kodune keskkond last ei toeta, tekib tagasilangus ja laps naaseb teenusele. Uuringu üks oluline soovitus oligi, et ka perega tuleb lapse teenusel viibimise ajal intensiivselt tööd teha, et nii laps kui ka pere oleks lapse koju tulekuks ette valmistatud.

On lapsi, kes tunnevad end kinnises asutuses turvaliselt ega tahagi sealt ära tulla.

Enelis Linnas: See on tõsi, et paljudel neist lastest ei ole olnud varasemas elus turvalist kodu ega turvalisi peresuhteid, kuid kinnises asutuses need tekivad. Mõne lapse vastu tuntakse seal võib-olla esimest korda elus päriselt huvi ning kuulatakse ja toetatakse teda.

Madli Raudkivi: Lapsed on öelnud ka seda, et neile meeldib teada, mis järgmisel päeval ees ootab. Kuna nad tulevad väga kaootilisest keskkonnast, mõjub rutiin neile toetavalt. 

Mida teha, kui lapse pere üldse koostööd ei tee?

Enelis Linnas: Selliseid vanemaid kahjuks on, kes ei ole valmis koostööd tegema, aga meie uuring näitas, et perega kontakti loomisesse ka ei panustata piisavalt. KLAT-i jõudvate laste vanemad kogevad kahjuks sageli nii haiglasüsteemist, lastekaitsest, koolist kui ka igalt poolt mujalt palju halvakspanu. Et vanem hakkaks koostööd tegema, tuleb pingutada. Et side perega KLAT-i ajal ei katkeks, käivad lapsed ka teenusel olles regulaarselt kodus. Juhul kui vanemate käitumine last kahjustab, mistõttu ta ei saa kodus elada, tuleb kahtlemata vajalikud meetmed kasutusele võtta.

Mida soovitate koolidele?

Madli Raudkivi: On tähtis, et kool oleks lapse tagasitulekuks valmis ja laps tunneks, et ta on oodatud ning saab pöörata elus uue lehekülje. Koolis tuleb luua last toetav võrgustik, et vanad probleemid ei korduks. Lapsed ise tõid KLAT-i sattumise ühe põhjusena välja koolikiusamise, mida koolis sageli ei märgata. 

Lapsel peaks olema vähemalt üks toetav täiskasvanu, kes teda toetab ja mõistab ning keda ta usaldab. See inimene võib olla ka mõni õpetaja, kooli sotsiaalpedagoog, huvijuht või keegi teine, kellega lapsel säilib kontakt kinnisel teenusel viibimise ajal.

Enelis Linnas: KLAT-i jõudnud lastel ongi tihtipeale koolis suhted kehvad. Nad on õpetajate ja ehk ka teiste noortega konflikti läinud. Täiskasvanu ei tohi võtta noore väljakutsuvat käitumist isiklikult, vaid peab saama aru, et selline käitumine tuleb lapse varasemas elus kogetust ning usaldamatusest täiskasvanute suhtes. Lapse ebasobival käitumisel on alati põhjus. Enamasti on selle taga kogetud traumad.

Kui lapsega suhelda mitte võimupositsioonilt, vaid püüda teda mõista, ei ole kontakti üldse nii keeruline saavutada, lihtsalt tuleb arvestada, et see võib aega võtta. Olulised on lapse ümber olevate täiskasvanute hoiakud, väärtused, teadmine, et suhtlust ei saa karistusele üles ehitada. 

Kõigil neil lastel on oma tugevused, mis tuleb üles leida. Kui neid tugevaid külgi märgata ja toetada, hakkab noore käitumine muutuma. Tean noori, kellel oli teismelisena väga keeruline ja kes praegu tulevad täiskasvanutena hästi toime. Tahangi koolidele südamele panna, et nad pingutaksid veelgi rohkem, et neid noori mõista ning olla valmis neid KLAT-ist vastu võtma ja toetama. 

Lastega seotult võivad koolidel olla hirmud, mis tulenevad konfliktidest. Selleks soovitame pöörduda taastava õiguse praktikute poole. Taastava õiguse mudelit saab kasutada kogukonda naasva lapse ja asjaosaliste toetamiseks, et aidata kõikidel osapooltel uue olukorraga kohaneda ja ennetada probleemide tekkimist.

Osa inimesi leiab, et alaealiste karistused väärtegude eest on liiga leebed ja kinniseid koole peaks olema rohkem.

Madli Raudkivi: See näitab, et väärtushinnangute ja hoiakutega tuleb ühiskonnas veel kõvasti tööd teha. Arvamus, et paneme need lapsed kuskile asutustesse ära, on veel üsna laialt levinud. Mida paremini mõistame, et lapse koht ei ole kinnises asutuses, seda paremini suudame teda toetada ning leiame selleks ka võimalusi ja ressursse. 

Enelis Linnas: Rahvusvahelised uuringud näitavad, et mida kauem on laps olnud ühiskonnast eraldatud, seda raskem on tal hiljem kogukonnas kohaneda. KLAT-is olemise aeg peab olema võimalikult lühike. Eestis saab lapse suunata KLAT-i aastaks, mis võrreldes teiste Euroopa riikidega on erandlikult pikk aeg. Teenuse kvaliteet küll järjest paraneb, aga lapse vabadust peaks piirama nii vähe kui võimalik. 

Kas meil on laste aitamiseks piisavalt võimalusi ja vahendeid?

Madli Raudkivi: Kahjuks mitte. Sageli jääbki asi mitte ainult hoiakute, vaid ka ressursside taha. Riskikäitumisega noored vajavad pea kõik vaimse tervise abi, mis on Eestis halvasti kättesaadav. Uuring näitas, et maapiirkondades on keerulisem teenustele ligi pääseda ja lastele tuge pakkuda. Teenused on koondunud kogukonnakeskusesse ja need pered pole sageli võimelised sinna sõitma. Palju oleneb lastekaitsetöötajast, samuti omavalitsuse juhist – kui oluliseks ta nende laste ja peredega töötamist peab.

Mis suunas Eesti kinnise lasteasutuse teenuse arendamisel liigub?

Enelis Linnas: Suures plaanis soovime vähendada kinniste kohtade arvu ja leida rohkem võimalusi avatud ja erinäoliste asutuste loomiseks. Hea eeskuju on näiteks Holland, kus aastaks 2030 tahetakse sulgeda kõik kinnised asutused. Vahepealsel perioodil loodi seal palju väikesi regionaalseid keskusi ja toodi lapsed suurtest keskustest sinna üle. Praegu töötatakse avatud keskuste loomise nimel, sest nad on leidnud, et kinnistes asutustes ei ole saavutatud loodetud pikaajalisi tulemusi. Peaksime ka Eestis selle nimel rohkem pingutama, et lapsed vabadust piiravale teenusele ei jõuaks, ja kui nad ka jõuavad, saaksid esimesel võimalusel turvaliselt ja toetatult kogukonda naasta. 

Madli Raudkivi: Norra riik on samuti hea näide. Norras väärtustatakse väga lapse ja pere kaasamist otsuste tegemisse ning võetakse noorte häält oluliselt rohkem kuulda kui teistes riikides. Kinnise lasteasutuse teenuste pakkumisel tahaksimegi kõige rohkem Skandinaavia riikidest eeskuju võtta.


17. juunini saab Pärnu Linnagaleriis näha Marta Vaariku isikunäitust „Hoia mind kaisus“. 

Laste vaimsest tervisest kõnelevale näitusele eelnes sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetustalituse ning Marta Vaariku koostööprojekt, mille raames kunstnik viis läbi kinnise lasteasutuse teenusel olevate lastega maali- ja kollaažitöötubasid ning vestlusringe. Näitusel avanevad laste mõtted, tunded ja kogemused kunsti kaudu ning saab näha ka lühidokumentaalfilmi. Näitus on külastajatele tasuta.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!