Raha kõiki rattaid käima ei pane

2. juuni 2023 Urve Läänemets haridusekspert - 1 Kommentaar

FOORUM. Juunikuu teema: Kas suurema stipendiumiga tuleks taastada ka töökohustus õpitud erialal?

Alates sügisest tõusevad õpetajaks õppijate eristipendiumid 160 eurolt 400 euroni kuus ja kasvab ka stipendiumi saajate hulk. Häda on aga selles, et pooled õpetajakoolituse lõpetanud ei suundu erialasele tööle, vaid leiavad rakenduse mujal. Seetõttu on mõeldud, et ehk peaks suurema stipendiumi siduma pärast lõpetamist erialasel tööl töötamise kohustusega. Kas need, kes õpingud pooleli jätavad, peavad ka raha tagasi maksma?

Urve Läänemets.

Neljasaja eurone stipendium kuus pole üldsegi mitte paha plaan ja on muidugi arvestatav raha tudengile, kelle vanemad õppimist toetada ei suuda. Kui kasutada seda söögirahaks, siis tuleb päeva eelarveks 13–14 eurot. Ülearu seda pole, aga küllap oskavad ka praegused üliõpilased ise süüa teha. 

Kui mõelda pisut edasi, siis ühe tudengi viieaastase koolituse stipendiumisumma, juhul kui üliõpilane lõpetab õpingud nominaalajaga, on ca 24 000 eurot. Kui suvekuudel stipendiumi mitte maksta, siis 20 000. Küllap on HTM rehkendanud, kui palju raha on võimalik õpetajate koolituseks kasutada ning kui palju uusi ja haritud õpetajaid viie aasta pärast koolis olla võiks. Sellise sihtotstarbelise ja loodetavasti õppelepingutega seotud ettevõtmisega oleks võinud aga palju varem algust teha. Õpetajate puudus on ju pikalt teada mure, mis vajab lahendust „iga õlekõrt kasutades“, kui tsiteerida Margus Pedaste esinemist TA hariduskomisjonis.

Sellise vägeva kampaania juures tuleb aga kindlasti küsida: mida siis konkreetselt teha, et see ettevõtmine õnnestuks ja et viie aasta pärast olekski nt 400 uut õpetajat koolis? Selleks on vaja vastata mitmele küsimusele. Kas see noor, kes riigi kulul hariduse saab, hakkab kandma ka töökohustust? Praegu ju õpitakse ülikoolis eestikeelsetel õppekavadel tasuta ja ilma kohustuseta omandatud erialal töötada ja/või riigile midagi heastada. Ometi teavad kõik, et tasuta lõunaid pole ja praegune õpetajate puudus koolides ongi sellise olukorrani viinud, kus Reemo Voltri sõnul (Vikerraadios) on tööle võetud lausa põhikoolilõpetanuid. Tean mõnda kooli, kus algklassides annavad tunde atsakamad abituriendid, sest nt võõrkeeleõpetajat pole kusagilt võtta.  

Loodetavasti on HTM koos ülikoolidega tegelnud ka ühe hoopis tõsisema ja sisulisema asjaga – nimelt õpetajate põhikoolituse sisu ja korraldusega ülikoolides. Kui magistriõppes piirdutakse endiselt vaid kahepäevase sessioonõppega nädalavahetusel, kuhu ei kuulu õpetajatööks hädavajalikud kursused, pole suurest eelseisvast rahakülvist suurt kasu loota. Õpetaja peab olema haritud inimene, mitte moodsate loosungite võimendaja. 

Soomlased nimetavad oma õpetajaid usaldusväärseteks intellektuaalideks, kelle hoolde võibki oma lapsed usaldada teadmisega, et nad õpivad mitte ainult turvalises keskkonnas, vaid lõpetavad kooli heade ja rakenduskõlblike teadmistega. Õpetajakoolitusse tuleb tagasi tuua filosoofia ajaloo, kooliajaloo, ülddidaktika ja ainedidaktika kursused, mis lubavad õpetajal koolis oma tööd teha. Praegu jääb noortel õpetajatel sageli vajaka isegi aineteadmistest, mille lapsed kohe ära „spotivad“. Nii polegi õpetajal midagi teha oma autoriteedi kujundamiseks ja teinekord on see ka puuduliku tunnidistsipliini põhjus. 

Kindlasti peaks õpetajakoolitus olema viis aastat, mitte vaid bakalaureuseõpe, kõnelemata nendest aktivistidest, kes tulevad kooli aastaks-kaheks proovima ja siis edasi liiguvad.  

Viis aastat on pikk aeg selle uhke projekti tulemuste ootamiseks. Aga saaks ka kiiremini. Võimaluse selleks pakuks täienduskoolitus. On riike, kus magistriõppe läbinud inseneridele antakse võimalus omandada pedagoogika lisaeriala, tavaliselt 2–3-semestrilise õppeajaga. Inseneril on olemas suuremad STEM-valdkonna teadmised kui praegustel TLÜ-st ja TÜ-st tulevatel loodusainete õpetajatel. 

TTÜ juures on juba üle 20 aasta edukalt tegutsenud inseneripedagoogika keskus. Sellel on rahvusvaheline akrediteering ja õigus anda välja rahvusvaheliselt tunnustatud pedagoogitunnistusi. Aastal 2012 aga otsustas tollane HTM selle õpetajakoolituse võimaluse lõpetada, kuid koolid võtavad senini hea meelega tööle TTÜ taustaga insenere reaalaineid õpetama. Miks siis ei soovita ometi kasutada juba sissetöötatud ja hästi toimivat koolitusvõimalust? 

Ammu lubatud õpetajate akadeemiast pole seni midagi välja tulnud. Võib-olla siiski mõelda, kuidas see ressurss, mis lubab 400-eurost stipendiumi õpetajaks õppijaile, saaks kasutatud moel, et sellest tulu tõuseks. Kindlasti tasub leida raha täienduskoolituseks neile, kes seda hästi teha oskavad. Pean silmas eelkõige TTÜ-d, kes kindlasti suudaks taaskäivitada oma inseneriõppe IGIP-i süsteemis. Muusika- ja kunstiõpetajate täienduskoolitust peaksid tegema ka EMTA ja EKA, kes on Eestis sel teemal erialaselt kõige kompetentsemad. 

Lugesin ühest magistritööst, et 31% õpetajaid plaanib tänavu kevadel töö lõpetada. Küllap on teisigi muretsema panevaid numbreid. Kui tahta siiski näha positiivseid võimalusi õpetajaskonna täiendamiseks, tulebki kaaluda süsteemseid ja realistlikke võimalusi eri ülikoolide juures ning mitte kakelda vaid koolitusraha pärast. Meie hariduseusk ja PISA edu sulab olematuks, kui me ei suuda tagada kvalifitseeritud õpetajate järelkasvu. Selle sisu ja korraldus aga vajab põhjalikku läbimõtlemist.   


Loe ka

Heiki Haljasorg – Eristipendium või eriõppelaen õpetajaks õppijatele?


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Raha kõiki rattaid käima ei pane”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Pealkiri väga hea, Urve Läänemets!

    Ja normaalolukorras oleks kogu Su jutt arukas, aga… meil pole ju enam TEADUSPÕHIST õpetajakoolitust ja nii kukub kogu mudel kokku. Minu silmis ei maksa ka tiitlid midagi, sest kasvatusprofessorite esinemise järgi ei tunne nad arengupsühholoogiat ega DIDAKTIKAT kognitiivse psühholoogiaga! Just nende alusteaduste põhjal kujuneb praktikas välja IGA AINEÕPETAJA ISIKUPÄRANE (aga teadusele toetuv) tööstiil. Praegu võin õppida viis aastat, aga olla ikka diletant..

    Ja hiljuti puutusin kokku inimestega, kes otsivad (!) oma lastele kooli, kus töötab veel VANU ÕPETAJAID, kes lähtuksid PEDAGOOGIKAST.

    Ka Soome suhtes poleks ma optimistlik – sealgi EI TAHETA õpetajaks enam õppida (nagu Saksaski). (NB! TTÜ õpetajate täiendkoolitusele öeldi HTM-is stop! vist 2022)…

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!