Tartu lasteaednike õppereis Austriasse

Tartu koolieelsete lasteasutuste juhid, õppejuhid, linna haridusosakonna ja Hariduse Tugiteenuste Keskuse töötajad, kokku 34 reisiselli, käisid 24.–28. aprillini õppereisil Austrias. Tutvuti sealse alushariduse korraldusega ja erivajadusega laste toetamise võimalustega. 

Kokku külastasime kolme lasteaeda: Viini uues linnaosas asuvat nüüdisaegset lasteaeda ja väikest äärelinna lasteaeda ning pisikest kolme rühmaga maapiirkonna lasteaeda St. Wolfgangi linnakeses. Südamlik kohtumine leidis aset Viinis Eesti saatkonnas Eesti suursaadiku Merle Pajulaga.

Põhjalikumalt tutvusimegi Viini uues linnaosas asuva lasteaiaga, mis asub poolteist aastat tagasi valminud nüüdisaegses hariduskeskuses Bildungscampus Liselotte Hansen-Schmidt ning kus ühes hoones tegutsevad koos lasteaed, algkool ja põhikool. Lasteaias käivad lapsed vanuses kuus kuud kuni kuus aastat, algkooliosas 6–10-aastased ning põhikoolis 10–14-aastased lapsed. Meid võttis vastu hariduskeskuse lasteaia õppejuht Sigrid Piribauer, kes tutvustas Austria alushariduse hetkeseisu ning lasteaia töökorraldust. Hiljem liitus vestlusringiga Kathrin Pelzer Viini linnavalitsuse kommunikatsiooniosakonnast.

Lasteaeda panek ja rühmade suurused 

Viinis on 26 linnaosas 345 lasteaeda. Lapsevanem paneb oma lasteaia eelistuse kirja linna elektroonilisse andmebaasi. Esmajärjekorras saavad lasteaiakoha tööl käivad vanemad.

Igal lasteaial on kujunenud oma maine. Näiteks hariduskeskuse lasteaias on kõik kohad täidetud ning sinna koha saamiseks peab lapse kirja panema kohe pärast sündimist.

Lapse lasteaeda panek ei ole vanemate jaoks kohustuslik. Küll aga näeb lasteaiaseadus ette, et aasta enne kooli peavad kõik lapsed käima lasteaias. Kooli minnakse Austrias kuueaastaselt.

Hariduskeskuse lasteaias on12 rühma, kus käib kokku 220 last. Lasteaiarühmad asuvad samas majatiivas esimeste ja teiste klassidega ning enamikku ruumidest kasutavadki lasteaia- ja koolilapsed ühiselt. Lisaks on hoones õhtuti linnarahvale avatud kolm spordisaali. Tegu ongi kogukonnakeskusega, kus laps saab käia alates lasteaiast kuni põhikooli lõpuni ning toimuvad ühised ettevõtmised kogukonna liikmetele. 

Väikelaste rühmas (1,5–3-aastased) on 15 last ning töötab üks õpetaja ja kaks abiõpetajat. Lasteaeda saab lapse tuua juba kuuekuuselt, praegu käib lasteaias üks selles vanuses laps. Keskmiselt tulevad lapsed lasteaeda pooleteiseaastaselt.

Tavarühmas (3–6-aastased) on 25 last ning ametis üks õpetaja ja üks assistent.

Erivajadustega laste rühmas (sarnane meie sobitusrühmaga) on 20 last, kellest neli kuni kuus on erivajadusega. Selle rühma meeskonda kuuluvad sotsiaalpedagoog ja kaks assistenti. Lisaks on Viini lasteaedades erirühmad suurema toe vajadusega lastele, kus laste piirarv on kaheksa ning töötab kaks sotsiaalpedagoogi ja kaks assistenti. 

Pererühmas (võrreldav meie liitrühmaga) on 18 eri vanuses kuni kuueaastast last, üks õpetaja ja üks assistent. Lasteaias töötab ka arst.

Muusika- ja liikumisõpetajat eraldi ametis ei ole, neid tegevusi viivad läbi rühmaõpetajad. Mitme rühmaruumi seinal rippus kitarr, sest õpetaja peab oskama ka mõnd instrumenti mängida.

Töökorraldus ja õppetöö

Austria lasteaedades ei ole riiklikku õppekava ega tehta nädalaplaane, nagu me Eestis harjunud oleme. Tore oli näha, et õpetaja paberitöö on viidud miinimumini.

Tegutsetakse vastavalt tundele ja tujule – kui on ilus ilm, minnakse õue! Õues olid liivakastid, kiiged, keerlev karussell, ronimisatraktsioonid ja taktiilne kõnnirada, kus oli kasutatud kive, kruusa, puukooretükke, liiva ja muid materjale.

Lasteaed on avatud aasta ringi kl 6.30–17.30, kindlat kellaaega, millal laps peab kohal olema, ei ole. Rühmaruumid on suured ja avarad, kusjuures mööblit ja õppevahendeid oli näha vähem kui Eestis. Laudade ja toolide asemel olid maas vaibad, kus lapsed grupiti mängisid. Joonistamiseks-kirjutamiseks olid madalad lauad. Nägime, kuidas lapsed põlvili olles nendel laudadel joonistasid ja voolisid. Voodeid tubades ei olnud, lõunaund magatakse maas mattidel. Lõuna ajal magamine ei ole kohustuslik. Lastele, kes magada ei soovi, leitakse sel ajal muud tegevust. Lastel on lubatud vabalt rühmast rühma liikuda ja liituda eri gruppidega. Grupitööd tehakse palju. Igas rühmas on magnettahvel rühma piltidega ja igal lapsel oma magnet. Laps tõstab oma magneti selle rühma peale, kuhu ta läheb ning saab talle meeldivas rühmas olla nii kaua, kui ta ise tahab. Samasugune otsustamisvabadus on ka esimese ja teise klassi lastel: laps valib ja paneb kirja, kuhu gruppi ta tahab minna.

Lõunasöögi ajaks viiakse mudilased oma rühma tagasi. Üllatas rühmades valitsev mõnus meeleolu, vaikus ja rahu – kõik tegevused sujusid rahulikult, vaikselt ja mõnusalt. 

Toitlustamine ja kohatasu

Lasteaias pakutav toit on väga tervislik, selle koostist ja kalorsust jälgitakse hoolikalt. 60% toidust moodustab öko- ja mahetoit. Hommikusöök kestab kl 8.30–9.30. Lapsed tõstavad endale ise toidu ette ja teevad valmis võileivad, samuti tühjendavad järelejäänud toidu taldrikult spetsiaalsesse nõusse. Õpetaja toetab last nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Keskuses käib firma, kes koristab, valmistab toidu ja peseb nõud. 

Viinis maksab lasteaia kohatasu vanema eest linn. Vanemal tuleb tasuda üksnes toiduraha kuni 75 eurot kuus. Kui lapsel ja vanematel Viini sissekirjutust pole, maksab pere lisaks kohatasu – kogupäevateenuse maksumus on sel juhul kuus 285 eurot, millele lisandub toiduraha. Lapsevanem tasub toidu eest linnale ning lasteaed saab linnalt raha laste toiduraha katteks, lisaks näiteks raamatute, mänguasjade ostmiseks, mis tellitakse e-poest. Ka eralasteaiad saavad linnalt raha. Kui laps käib eralasteaias ja vanem tahab mõnd teenust lisaks, maksab vanem selle kinni.

Erivajadusega lapsed

Lasteaeda vastuvõtmisel vaadatakse kõik lapsed üle – seda teevad üks õpetaja ja lasteaeda kutsutud eripedagoog. Kui lapsel on suur toevajadus, kaasatakse ka psühholoog, kes otsustab, millisesse rühma laps paigutada. Arstlikke komisjone läbida pole vaja. Kui erirühma kohta ei ole, tuleb rühmaõpetajal endal lapsega hakkama saada.

Logopeedi lasteaias kohapeal ei ole. Logopeed külastab lasteaeda kord aastas, vaatab lapsed üle ning suunab vajadusel polikliiniku logopeedi vastuvõtule, keda rahastab haigekassa. Kui vanem ettekirjutusi ei täida ja soovitustest kinni ei pea, võib lasteaed sellest teatada noorteametisse. Nii nagu Eestiski on lapsevanemad erinevad: mõni on koostööaldis, teine mitte. 

Erivajadusega laste rühmas tuvastab ja dokumenteerib lapse vajadused eripedagoog. Kui tavarühmas on tuge vajav laps, saab õpetaja pöörduda eripedagoogi poole, kes otsustab lapse ümberpaigutamise vajaduse. Õpetaja võib vajadusel saata vanema koos lapsega psühholoogi konsultatsioonile. Selle abi on kindlustanud riik. 

Viinis on olemas ka erilasteaiad, näiteks autismispektrihäirega ning kuulmispuudega lastele. Kuna rakendatakse kaasava hariduse põhimõtteid, käib suurem osa erivajadusega lapsi siiski tavalasteaias. Sarnaselt Eestiga on ka Austrias erivajadusega lapsi lasteaias järjest rohkem. 

Nõudmised õpetajale ja juhile

Lasteaiaõpetajana töötamiseks piisab Austrias pedagoogilise kooli haridusest, magistrikraadi õpetajalt ei nõuta. Õpingute ajal saab õpetaja ka erivajadusega lastega töötamise koolituse ning peab end lisaks täiendama selles vallas seitse päeva aastas.

Suure immigrantide osakaalu tõttu (Viinis 50% elanikkonnast!) peavad õpetajad ja assistendid valdama saksa keelt. Palju räägitakse lastega ka kehakeeles. Meesõpetajaid on vähe, seda peetakse naiste elukutseks. 

Kui kooli lõpetamisest on möödas kümme aastat, hakkab palk iga kahe aasta tagant tõusma.

Viimastel aastatel on lasteaiaõpetajate palk tõusnud ka seoses õpetajate nappusega.

Õpetaja tööaeg on nädalas 40 tundi: 34 tundi õppetööd + 6 tundi üldtööd, assistendil samuti 40 tundi nädalas. Võrdluseks: Eestis on õpetaja tööaeg 30 tundi õppetööd ja 5 tundi üldtööd. 

Viini hariduskeskuse lasteaed otsib praegu intensiivselt õpetajaid, sest 50 töötajast on puudu 16.

Lasteaiajuhi tööleping on tähtajatu ning ta võib juhtida mitut lasteaeda. Nimelt on kolme rühmaga lasteaia juhtimise eest saadav tasu oluliselt väiksem kui 12 rühmaga lasteaia juhtimise eest.

Lasteaeda valib töötajaid lasteaiapidaja. Kvalifikatsioonita õpetajat tööle võtta ei tohi, assistentide puhul see reegel ei kehti, kuna neile ei ole riiklikke kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud. 

Arenguvestlused vanematega, samamoodi pedagoogide ja assistentidega toimuvad kord aastas. Kõik oleneb olukorrast. On töötajaid, kelle puhul tekib vestlemise vajadus ka varem või tihedamini kui kord aastas. Töötajatega vestleb lasteaiajuht.

Väärt kogemused

Õppida ja uusi kogemusi saada on alati tore. Tartu alusharidusjuhtide Austria õppekäigu lisaväärtus on kindlasti koosveedetud päevad ja ühised jutuajamised. Eriline tänu meie reisi giidile Imbi Mesilale.

Austria lasteaedade puhul väärib eriti esiletõstmist laste iseseisvuse toetamine ja neile otsustusõiguse andmine, mida nägime nii rühmades kui ka söögilauas. Seda tasuks rohkem ka Eestis rakendada. Samuti jäi meelde asjalik ja rahulik õhkkond rühmades.

Mured on meil Austria kolleegidega sarnased: ei jagu õpetajaid, erivajadusega lapsi on lasteaedades üha rohkem ning suhtlemine kodu ning lasteaia vahel kohati keeruline.

Saime kuhjaga häid ideid, mida oma asutuste töös rakendada, aga ka kinnitust, et Eesti lasteaedades on kõik väga hästi. Meie alusharidus on heal tasemel: lasteaedades on levinud roheline mõtteviis, ametis on muusika- ja liikumisõpetajad ning eripedagoogid ja logopeedid, kes teevad lastega kohapeal head ja vajalikku tööd.