Kümme füüsikaõpetajat alustasid „Lae end“ haridusprogrammis

25. aug. 2023 Merilin Mändveer toimetaja - Kommenteeri artiklit
Õpetajad Iru elektrijaama tööga tutvumas. Fotod: Tarvo Tammeoks

Eesti vajab reaalainete haridusega inimesi ja tulevasi insenere. „Lae end“ programm koolitab ja motiveerib füüsikaõpetajaid, et nemad omakorda õpilasi inspireeriksid. Eesmärk on tekitada õpilastes huvi loodus- ja reaalainete vastu. Programmis alustasid kümme füüsikaõpetajat.

„Lae end“ programmi juhi Valentina Moskaljova sõnul hakkab Eestis kümne aasta pärast nappima insenere. „Et probleemi ennetada, proovime tekitada järelkasvu. Oleme mõelnud, kuidas innustada noori valima inseneeria eriala, ja tahame motiveerida ja innustada põhikooli füüsikaõpetajaid. Kui need särtsakad õpetajad kooli tagasi lähevad, inspireerivad nad omakorda õpilasi füüsikat õppima. Kui õpilastel tekib juba põhikoolis reaalainete vastu huvi, saavad nad gümnaasiumis valida sama suuna ning hiljem ülikoolis ja tööl sama valdkonnaga jätkata.“

Õpetajate muljed

Lauri Kõlamets.

Tartu Raatuse Kooli füüsikaõpetaja Lauri Kõlamets luges programmi kohta esmalt Õpetajate Lehest ja tal tekkis selle vastu kohe huvi. Mõni kuu hiljem sai ta rõõmustava sõnumi, et saab programmis osaleda. „Ootan siit kindlasti uusi tutvusi teiste õpetajatega, et laiendada reaal- ja loodusainete kogukonda. Koolitustel saan end uuest küljest proovile panna. Minu kui õpetaja kaudu on see investeering õpilastesse. Proovin ka igapäevases õpetajatöös tähtsustada tulevast erialavalikut. Usun, et peaksime õppetöös tulevase karjääri teemaga senisest rohkem tegelema. Praegu loodusainete õpetamisel õpilaste tulevane karjäär fookuses ei ole, aga see vajab tähelepanu.“

Kõlamets usub, et õpetaja eeskuju abil saab tõsta ka õpetaja kui elukutse mainet. „Õpetaja mainega tegeleb tegelikult õpetaja ise. Kui õpetajaamet oleks piisavalt mainekas, tekiks õpetajate tööturul konkurents, mis praegu peaaegu puudub. Samas hakkab meil insenere ja elektroonikuid puudu jääma, peame hakkama ise populariseerima karjääri loodusainete vallas. Iga õpilane on väärtus ja kui vähegi võimalik, tuleb suunata õpilasi reaalaineid õppima, et tulevikus insenere ja reaalainete õpetajaid jaguks. Tugevad spetsialistid võimaldavad meil kunagi ehk ka viie rikkaima riigi sekka jõuda, nagu unistus oli.“

Üks viis, kuidas reaalaineid õpilastele huvitavamaks muuta, on Kõlametsa arvates nendega koos töömaailma avastada. „Ebatüüpilised koolitunnid koolikeskkonnast väljaspool jäävad õpilastele meelde. Hea on teha koostööd nii erasektori kui ka riigiettevõtetega. Oleks hea, kui saaksime lastega võimalikult palju eri kohtades käia ja näha, kui väärtuslik on see, mida iga päev riigi jaoks tehakse. Energiasektor kasvab pidevalt, siia on vaja investeerida.“ Kõlamets usub sotsiaalmeedia võimalustesse ning on proovinud YouTube’i videote kaudu äratada õpilastes huvi reaalainete vastu.

Merit Eier.

Vändra Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Merit Eier saab samuti programmis osaleda. „Õpilased, õpetajad ja kolleegid said soovitada füüsikaõpetajaid veebivormi kaudu ja mulle saadeti koju diplom, kuhu olid minu kohta ka mõned mõtted kirjutatud. Üks õpilane oli kirjutanud, et Merit on sellepärast hea õpetaja, et teeb raske füüsika hästi selgeks ja saadab meid tavaliselt õigel ajal sööma. Selle lugemine tegi küll tuju heaks. Tekkis tunne, et oleme õpetajatena väärtustatud.“

Programmi juures on Eieri sõnul oluline võimalus luua suhteid teiste õpetajatega. „Annab palju juurde, kui saab õpetajatega omavahel kogemusi vahetada. Õpetame ju väga erinevates koolides. Programmi raames saame käia ka ettevõtetes ja näha, kuidas inseneeriaga seotud ettevõtetes elu tegelikult käib. Minul õpetajana on seda väga vaja, oskan nii seda õpilastele paremini edasi anda. Usun, et see aitab õpetaja pagasit täiendada, lisaks saame siit inspireeritult õpilaste ette minna.“

Eieri sõnul on praegu probleemiks füüsikaõpetajate puudus ning olemasolevate õpetajate suur töökoormus. Ta loodab, et programm ja meediakajastused aitavad murekohtadele tähelepanu tõmmata ja näidata, et õpetajaid väärtustatakse. Eieri arvates on õpetajaameti populariseerimiseks hea kasutada sotsiaalmeediat: „Õpetajaameti positiivset poolt peaks rohkem näitama ja sotsiaalmeedia on see, kus õpilased on.“ 

Koolituspäev „Lae end“ haridusprogrammis.

Programmi korraldus

„Lae end“ programmis otsitakse üle Eesti kokku kümmet säravat põhikooli füüsikaõpetajat. Tehakse seda teist aastat ning seekord nomineeriti programmi 126 õpetajat Eesti kõikidest maakondadest. Üht õpetajat esitati koguni 20 korda. Kandidaatidest õpetajad pidid tegema videod, milles seletavad mingit füüsikamõistet ning räägivad enda kui õpetaja ootustest. 42 video seast valis žürii välja kümme ja valida ei olnud programmijuhi sõnul lihtne. 

Koolitustel arutatakse aktuaalseid ja efektiivseid õpetamismeetodeid ja õppematerjale. Õpetajad saavad käia ettevõtetes ekskursioonil, et saada kogemusi füüsika ja inseneriameti praktilise poole pealt. Koostööd tehakse ka Videoõpsiga. „Eelmisel aastal tehti programmis videoid, mida praegu koolis kasutatakse ja mida noored saavad vaadata. Need aitavad õpilastel oma teadmisi värskendada või teha kokkuvõtet teemal, mida nad õppinud on. Sel aastal teevad õppevideoid programmis osalevad õpetajad ja loodame, et aasta lõpuks on videotega kaetud kõik põhikooli füüsika teemad,“ kirjeldab Moskaljova.

Programm kestab neli kuud ning hõlmab koolitusi, pidevat omavahelist suhtlemist, eneseanalüüsi ja kodutööd. Koolituste vahel loovad õpetajad videote stsenaariume ja filmivad neid. Ka läbivad õpetajad näiteks esinemiskoolituse: „Noortele meeldivad karismaatilised õpetajad, seega õpetame, kuidas olla laval ja klassi ees ning mil moel noortega julgelt suhelda,“ toob programmijuht välja.

„Lae end“ programmi lõid eelmisel aastal ettevõtted ABB, Eesti Energia, Fermi Energia, LHV, Nordecon ja Metrosert koostöös haridusmaailma eestvedajatega, et muuta nüüdisaegne õppekogemus kättesaadavaks kõigile füüsikat õppivatele põhikoolilastele üle Eesti. Programmi partnerid on Eesti Füüsika Selts, Praktikal ja Videoõps.

Füüsikaõpetajatele suunatud haridusprogrammis osalevad (vasakult)

  • Pille Mänd Uhtna Põhikoolist,
  • Kairit Loodus Jüri Gümnaasiumist,
  • Hele-Riin Kutsar Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist,
  • Merit Baranin Tallinna 32. Keskkoolist,
  • Anton Leppik Tallinna Vabast Waldorfkoolist,
  • Merit Eier Vändra Gümnaasiumist,
  • Lauri Kõlamets Tartu Raatuse Koolist,
  • Julia Tsõgankova Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist,
  • Aune Nigol Tallinna Inglise Kolledžist ja Laagri Koolist ja
  • Kateryna Huseva Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!