Hariduse roll on aidata inimestel mõista, mis maailmas toimub, kuidas tulla toime üleilmastumisest loodud keeruliste ökoloogiliste ja sotsiaalsete ülesannetega. Maailmaharidust ja maailmakodaniku oskuseid saab koolitundides arendada keskkonnahariduse rollimängude abil.

Muutuvas ühiskonnas tuleb ka haridustöötajatel pidevalt kohaneda ja uusi meetodeid kasutada. Lisaks aineteadmistele ja -oskustele on vaja arendada õpilaste üldpädevusi (kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamise oskused, loovus, suhtlemis- ja koostööoskused), mis aitavad neil kohaneda muutuva maailmaga ja võimaldavad lahendada keerulisi probleeme, millega nad elus silmitsi seisavad.

Maailmahariduse vaatenurgast tuleb igas vanuses õppijatele anda võimalus võtta aktiivne roll nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil rahumeelsema, sallivama, kaasavama ja turvalisema ühiskonna loomisel. 

Miks peaks koolitundides tegelema maailmaharidusega?

2015. aastal kirjutasid ÜRO liikmesriigid alla kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 ja 17 kestliku arengu eesmärgile, millega püütakse luua üheskoos planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimeste heaolu tasakaal. Samuti nõutakse kõikidelt liikmesriikidelt tegutsemist, et kõik õppurid omandaksid teadmised ja oskused, mis on vajalikud kestliku arengu toetamiseks (Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, 2022). Siinkohal mängib aga olulist rolli maailmaharidus, teadmiste kogum üleilmastumisest, mille aluseks on kestliku arengu eesmärgid.

4. novembril 2022 võeti vastu maailmahariduse Euroopa deklaratsioon aastani 2050, Dublini deklaratsioon, mille eesmärk on edendada maailmaharidust Euroopas. Dublini deklaratsioonis rõhutatakse hariduse ja eelkõige maailmahariduse panust inimeste individuaalse ja kollektiivse mõjuvõimu suurendamisel, et nad õpiksid ja aitaksid maailma muuta (GENE 2022).

Maailmahariduse edendamiseks formaalses ja mitteformaalses hariduses loodi 2022. aastal Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse tellimusel maailmakodaniku pädevusmudel, mille eesmärk on toetada globaalse mõõtme lisamist õppekavas välja toodud pädevustesse ning seostada eri ainete õpiväljunditega (Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, 2022).  

Et õpilased saaksid ülevaate üleilmastumise mõjudest, enda, kogukonna ja ühiskonna rollist selles, areneks nende empaatia, globaalsesse kogukonda kuulumise tunne ning kohusetunne aidata kaasa õiglasema, solidaarsema, võrdsemate võimaluste ning universaalsemate inimõigustega maailma loomisele, peaks sidus õppetegevus toimuma formaalse ja mitteformaalse hariduse kaudu.

Mitteformaalse õppe tihedam sidustamine formaalharidusega aitab õpilaste potentsiaalil paremini realiseeruda. Eri õpikeskkondades omandatud teadmiste ja oskuste väärtustamine toetab noori isikliku ja tööalase edu saavutamisel kogu nende elu jooksul. Õpipüramiidi põhjal jääb õppijale väidetavalt meelde 90%, kui ta peab ise kedagi õpetama või kohe seda ka rakendama, ja 75% praktilise tegevuse kaudu.

Selle põhjal võiks öelda, et ka mäng ja simulatsioon on õppetöös olulised. Haridusliku rollimängu abil saab anda igas vanuses õppijatele rolle, mis panevad neid mõtlema ja arutlema rahumeelsema, sallivama, kaasavama ja turvalisema ühiskonna teemadel.

Mis on hariduslik rollimäng ja mis on selle kasu?

Hariduslik rollimäng või ka õpilarp (Educational Live Action Role Play Game)  on pedagoogilise ja didaktilise sisuga rollimäng. Rollimäng ehk larp on mäng, milles osalejad kehastuvad väljamõeldud tegelasteks.

Tegemist on meetodiga, mis loob aluse diskussiooniks ja analüüsiks. Rollimäng aitab osalejatel näha probleemi, jagada kogemusi ja leida lahendusi. Pedagoogilisest ja psühholoogilisest vaatenurgast on rollimängu positiivne omadus ka fookustamine õppimisele, eneseteadlikkusele ja käitumise muutumisele.

2023. aasta kevadel osales Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse rahastatud ja Peipsi Koostöö Keskuse juhitud projektis „Maailmahariduslikud rollimängud formaalse ja mitteformaalse õppe toetajana globaalse ja kliimaõigluse teemades“ kümme kooli. Eesmärk oli tutvustada keskkonna- ja maailmahariduslike rollimängude kasutamist lühikoolituse, testmängu ning maailmahardusliku aruteluringiga. Projektis tehtud tagasisideküsitluse käigus uuriti, kui palju kasutatakse koolitundides rollimänge, millistes ainetundides ja milliste teemadega seotud mängustsenaariumitest ollakse huvitatud.

Vastanuid oli kokku 33 ja esindatud olid eri õppeainete õpetajad. Uuringust selgus, et ainetundides kasutatakse rollimänge üsna sageli. Rohkem oli neid, kes kasvõi korra aastat õppetöös seda meetodit kasutavad – kokku 63%. 37% vastanutest ei olnud rollimänge kasutanud. Üllatav oli, et ligi veerand vastanutest kasutas rollimängu sagedamini kui viis korda. Mõni isegi kümme või isegi 15–20 korda aastas.

Kõige rohkem kasutatakse rollimänge inimeseõpetuse, ühiskonnaõpetuse, geograafia-, majandusõpetuse, ajaloo- ja keeletundides. Teemadeks on olnud keskkond ja kliimamuutused, konfliktid ja sotsiaalsed suhted, kultuuridevaheline kommunikatsioon, ressursside jaotus ja selle ebavõrdsus maailmas, ajaloosündmused, karjäär jms.

Rollimänge vajatakse kõikidesse kooliastmetesse. Uuringust võis välja lugeda, et pisut rohkem vajatakse neid õpilastele alates II kooliastmest. Teemad, mille kohta rollimängude stsenaariumeid vajatakse, on seotud eelkõige keskkonnaga, ajalooga, inimeseõpetusega, mitmekultuursusega, loodusõpetusega ja paljude sotsiaalsete teemadega.

Hariduslike rollimängude integreerimist õppetöösse aitab ka Euroopa Liidu kaasrahastatud Erasmus+ projekt GreenEduLarp, mille raames välja arendatud ainekava ja materjalid aitavad õpetajal koos õpilastega ise oma keskkonnale vastava rollimängu luua. See omakorda aitab õpilastel arendada 21. sajandi oskusi (st loova mõtlemise, keskkonnaalane kirjaoskus, probleemide lahendamise ja meeskonnatöö oskus), mis aitab neil olla aktiivne kodanik, loov mõtleja ja motiveerib arutlema ja mõtisklema oma piirkonna keskkonnateemadel. Eestikeelseid materjale hariduslike rollimängude loomise kohta ja ka mõned stsenaariumid leiab siit. 

Liisa Puusepp on öelnud, et maailmahariduse kontekstis on oluline, et õpilased saaksid ülevaate üleilmastumise mõjudest, enda, kogukonna ja ühiskonna rollidest selles, et neid teemasid ise õpetades oskuslikult edasi kanda. Tänapäevane õppimine erineb aga paljuski sellest, millega olime harjunud näiteks kaks kümnendit tagasi. Uute teadmiste ja oskuste omandamisel rakendavad õpetajad sageli mängustamist, sest see aitab suurendada õpilaste huvi aine sisu ja õppetegevuse vastu.

Maailmaharidust ja maailmakodaniku oskuseid saabki seetõttu arendada hariduslike rollimängude kaudu, mis juhinduvad kestliku arengu eesmärkidest.

Projekti toetab Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.

Ederi Ojasoo, Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht

Aive Kaldra, Tarvastu Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja