Pelgulinna Riigigümnaasium on õpilastele ja kogukonnale avatud

Äsja uksed avanud Pelgulinna Riigigümnaasium on uuenduslik nii seest kui väljast. Koolis on nüüdisaegne õpikeskkond, samas on sealne atmosfäär väga kodune. Vestleme koolijuht Indrek Lillemägiga, et saada uue kooli kohta rohkem teada.

Milliste emotsioonidega alustate direktorina õppeaastat täiesti uues koolis? 

On nii ootusärev kui põnev. See on midagi, mille nimel olen töötanud peaaegu kaks aastat ja nüüd kõik kulmineerub. Kõik sai alguse abstraktsest sihi seadmisest, siis hakkasin järjest inimesi värbama, toimusid õpilaste sisseastumiskatsed, maja hakkas valmis saama ja nüüd jooksevad kõik niidiotsad kokku. Äge näha, kuidas see, mille nimel on töötatud, hakkab päriselt elama.

Mis teeb Pelgulinna Riigigümnaasiumi eriliseks?

Me keskendume õppekavas suure ühiskondliku mõjuga väljakutsetele: ühelt poolt keskkond ja kliima ning teiselt poolt demokraatia jätkusuutlikkus ning tugev kodanikuühiskond. Meil on eraldi õppeained ja kursused, kus õpilased õpivad neid probleeme tundma ja lahenduste poole püüdlema. Aga selles määramatuses ka enda vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist hoidma.

Teise olulise asjana toon välja, et meie õpilased saavad õppekava suures osas ise kokku panna. Näiteks neljapäevad on meil valikkursuste ja -moodulite päralt, mille õpilane on ise endale valinud. Need moodulid on loodud koos paljude partneritega, näiteks Balti Filmi- ja Meediakooli ja MTÜ Mondoga.

Läbivad teemad on keskkond ja demokraatia. Iga PERG-i õpilane puutub nendega süvitsi kokku. Aga valikuvõimalusi on palju. Näiteks õpilane, kes on kindel, et tahab saada arstiks, läbib kolme aasta jooksul loodusteaduste ja meditsiini valikkursused. Läheb justkui kindlas suunas. Aga õpilane, kes veel ei tea, mida tulevikus teha tahab, saab valikuvõimaluste kaudu seda avastada. Võtab ühel aastal näiteks psühholoogia valikmooduli, teisel meedia ja kolmandal aastal programmeerimise valikmooduli.

Meie jaoks on oluline olla kogukonnale avatud. Pelgulinna Riigigümnaasiumi juures saavad õppimas käia ja kohtuda eri generatsioonide inimesed, kel võib olla erinev kultuuri- ja keeletaust. Meil on plaanis korraldada siin kogukonna kinoõhtuid, kohtumisi kirjanike, teadlaste ja kunstnikega. Meie juures saavad õppimas käia ka need, kes meie kooli nimekirjas ei ole. Avatust väljendab ka koolimaja hooviala: aeda ümber ei ole, kõik õuesõppepaviljonid, niisama olemise alad ja sportimisvõimalused on huvilistele pärast koolipäeva lõppu avatud.

Mis on Pelgulinna Riigigümnaasiumi missioon?

Tahame, et meie juures kasvaksid inimesed, kes teavad, kuidas nad oma rollist lähtuvalt saaksid lahendada suure ühiskondliku mõjuga väljakutseid. Sõltuvalt sellest, kes mida valib, olgu see siis tegelemine tugeva kodanikuühiskonnaga või inimese ja looduse suhte hoidmine jätkusuutlikuna.

Tahame, et iga PERG-i töötaja ja õpilane oskaks endalt küsida, mis on tema mõju maailmale ja suhetele. Millist mõju omavad tema sõnad, missuguseks kujuneb Eesti riik ja ühiskond. Aga ka mõju globaalsetele protsessidele.

Kas kooli väärtused on ka kooli välimuses esindatud?

Võib öelda küll, et meie kooli põhimõtted on majas ilusti olemas. Me ei tee kooli igavalt, oleme julged. Siin on julget lähenemist, alates sellest, et meie koolimaja on Eesti suurim puitehitis, kuni selleni välja, et siin on ootamatuid värvilahendusi. Koolis on ka oma väike koolikino. Arvan, et paljudes ruumides vajub inimestel suu lahti. Majas on koos kõik, mida tänapäeva haridus vajab. Siin on palju ruume, mille suurust ja mööbli paigutust saab muuta. Paljud avatud õpiruumid soosivad koostööd, aga on ka vaikseid ruume, kus saab rahulikult süveneda.

Ja veel üks asi, mis meie põhimõtetega kokku läheb: kool on avatud väli-aladega. Tegemist ei ole aiaga piiratud suletud asutusega. Ja see aitab kogukonnal siia tulla.

Sel aastal alustavad Pelgulinna, Mustamäe ja Tõnismäe riigigümnaasium. Miks neid riigigümnaasiume vaja on?

Oleme osa riigigümnaasiumide lainest. Oli poliitiline otsus luua maakonnakeskustesse tugevad gümnaasiumid, et valikuvõimalusi pakkuv kvaliteetne gümnaasiumiharidus oleks igal pool kättesaadav. Tallinn oli viimane suur keskus, kus riigigümnaasiume veel polnud, ja nüüd tuli neid pealinna kolm korraga. Tallinnas oli gümnaasiumikohti juurde tarvis. Põhikoolist tulevad nüüd veidi suuremad lennud ja Tallinna rahvastikuarv kasvab. 

Ja meie proovime teha midagi, mida veel ei ole, et gümnaasiumivõrku mitmekesistada.

Kuidas toimusid kooli sisseastumiskatsed?

Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumide katsed toimusid ühiselt. Esimene osa oli eeltest, kus kontrolliti põhikooli baasteadmisi põhiainetes, ning teise poole moodustas vestlus. Vestlusel keskendusime kooli eripärale ja sellele, miks õpilane tahab meie kooli tulla, aga rääkisime ka õpilaste huvidest ja hobidest.

Mis on peamine põhjus, miks õpilased siia õppima tahavad tulla?

Eks neid põhjuseid ole palju, aga kõige rohkem öeldi, et kõnetas kooli eripära. Keskkonnateemad on väga paljudel noorte südamel, aga tihti tunnevad nad end sel teemal abituna. Saavad aru, et peavad tegutsema, aga ei tea, kuidas. Prügi sorteerimine on ju ainult algus.

Kindlasti tõmbas meie väärtusruum, avatus ja julgus. Tahame väärtustada iga õpilase eripära. Samas paljusid tõmbab kindlasti ka see, et kool on uus: uus koolimaja, kõik need valikuvõimalused, alustav organisatsioon. Samas paljusid õpilasi ja lastevanemaid see uus hoopis hirmutab. 

Kas õpetajaid oli raske leida?

Eks häid pedagooge ole Eestis alati puudu. Kerge see ei olnud, vaeva nägime kõvasti. Meie peamine strateegia oli rääkida, milliste põhimõtete alusel me kooli teeme, ning meie õpetajaid kooli eripära kõnetas. Praegu on õpetajad olemas, aga järgmisel aastal kool kasvab ja värbamine jätkub.

Öelge intervjuu lõpetuseks mõned huvitavad faktid kooli kohta.

Pelgulinna Riigigümnaasium on Eesti suurim puitehitis.

Meie juures õpivad ka eesti keelt teise keelena rääkivad õpilased. Õpivad nad eesti keeles, aga osa vajab eesti keeles lisatuge või diferentseeritud lähenemist. On ka kurtide õpperühm. Mitmekesisus on meile oluline. Usume, et tugev organisatsioon on selline, kus inimesed täiendavad üksteist oma tausta ja seisukohtade poolest.

1. septembril alustasid õppetööd Pelgulinna, Mustamäe ja Tõnismäe riigigümnaasium, mille pidaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Esimesel õppeaastal alustavad Tallinna riigigümnaasiumides vaid 10. klassid, koolid kasvavad järk-järgult. Nii Pelgulinna kui ka Mustamäe riigigümnaasiumis asub tänavu septembris õppima 360 noort, Tõnismäe riigigümnaasiumis 160.

Loe ka: