Talendipunkt – andekatele õpilastele suunatud projektõpe

Kevadel algatas HTM-i noorte- ja andepoliitika osakond õpetajatele ja koolijuhtidele kogemuskoolituste sarja, et tutvustada võimalusi ja meil juba kasutatavaid praktikaid talendikate õppijate toetamiseks. 

Kevadel ilmus Õpetajate Lehes artikkel esimesest kogemuskoolitusest „NOPPEÕPE – üks võimalus, kuidas koolis andekaid lapsi arendada“ (21.03.23). Kuivõrd see võeti hästi vastu, julgesid korraldajad koolitustega jätkata. IV vaheajal toimus Vääna Mõisakooli talendipunkti koordinaatori Leena Lumi juhtimisel koolitus „Talendipunkt – andekate õpilaste toetamiseks igas Eesti koolis“, millest olulisima toome Õpetajate Lehe lugejateni. 

Mis on talendipunkt?

Vääna talendipunkt on andekatele õpilastele suunatud projektõpe, mille eesmärk on anda lastele võimalus kasutada oma mingil alal teistest kõrgemaid võimeid turvalises keskkonnas juhendajate ette antud raamistikuta. See tähendab, et talendipunkti kese on loovuse arendamine mitmel moel. Vääna talendipunkti kutsutakse väike rühm õpilasi, kes on esimeses kooliastmes klassiõpetaja, aineõpetajate ja/või tugipersonali hinnangul paistnud silma üldise või mingi osaoskuse erakordsusega. Talendipunkti eripära võrreldes teiste andekatele õpilastele suunatud projektidega on see, et rühmad moodustatakse ande-, mitte ainepõhiselt. Talendipunktis ei lahendata tavapäraseid ainealast andekust toetavaid nuputamisülesandeid, vaid suure projekti loomisega kaasnevaid probleeme ja liigutakse oma rühmakaaslastega iseseisvalt lahendusi otsides samm-sammult lõpptulemuse poole. Suured projektid on olnud näiteks nuputamisvihiku koostamine, animafilmi loomine, Vääna mõisa interaktiivse giidituuri loomine jms.

Kuhu luua talendipunkt? 

Kooli juurde talendipunkti loomiseks on tarvis õpilasi, kes on eakaaslastest võimekamad või kelle sügavad erihuvid vajavad tõhusaks arenguks tuge. Lisaks sellele peab läbi mõtlema, kes sobib talendipunkti rühma või rühmasid juhendama ja kuidas nii õpilasi kui ka juhendajaid motiveerida. Hea, kui projektil on koordinaator, kes jälgib, et rühmade töö moodustaks terviku ning õpilased ja juhendajad saaksid murede korral pidada nõu inimesega, kes on kursis kõikide rühmade tööga.

Äärmiselt oluline on teavitada kooli personali, et kool hakkab talendipunkti looma. Kui juhendajad on juba valitud, peavad kõik lastega kokku puutuvad koolitöötajad teadma, mis on talendipunkt, kes seal osalevad ja milleks koolile seda vaja on. Ainult ühiselt tähelepanekuid tehes ja lapsi jälgides on võimalik välja noppida projekti sobivad õpilased ja neid piisaval määral toetada. Talendipunkt annab tuge ka õpetajatele, kuna aastapikkune ühistöö arendab õpilaste koostööoskust ja keskendumisvõimet. Lapsele annab talendipunktis osalemine teadmise, et tal on midagi, mida saab kasutada põnevate, rahuldust pakkuvate projektide teostamiseks.

Kellele on talendipunkt?

Viimasel paaril aastal on koolide huvi talendipunkti vastu kasvanud. Enam ei lepita varem levinud olukorraga, kus n-ö lahtise peaga lapsed tegid töö kiiresti ära ja istusid ülejäänud tunni vaikselt või lahendasid lehekülgede kaupa lisaülesandeid. Halvem variant oli, kui andekatel õpilastel kinnistus alasooritus, mistõttu hiljemalt kolmandas kooliastmes tekkisid neil õpiraskused – nad ei osanud süvitsi õppida, kuna senini polnud neil seda lihtsalt vaja olnud ja häid hindeid said nad minimaalse pingutusega. 

Tänapäeval soovitakse nutikamaid õpilasi toetada sel määral, et nende erakordsed võimed saaksid avaneda ning sirguks uus põlvkond hiilgavaid tegijaid. Samuti on õpetajad väljendanud soovi tekitada andekates õpilastes huvi – kahjuks näevad nad liiga tihti särava mõistusega lapsi viitmas tundide kaupa aega tegevusega, mis neid kuidagi ei arenda, sest nii on lihtsam ega pea liialt pingutama.

Talendipunkti kasuks räägib tõsiasi, et projekti saab üles ehitada moel, mis koolile parasjagu sobib. Olgu tundide ajal noppeõppena või hoopis koolivälise ringitööna; kas üks või mitu rühma ühe või mitme kooliastme õpilastest; juhendada võib iga sobilike isikuomadustega täiskasvanu; valmiv töö võib olla seotud kooli, kogukonna või millegi muuga, mis parasjagu sobib – variante on lõputult.

Ühtlasi on eesmärk rääkida talendipunktist huvitatud koolides võimalikult palju Vääna Mõisakooli kogemusest, kaasa arvatud võimalikud probleemid ja kitsaskohad. Oluline on, et andekad õpilased saaksid vajaliku toe oma annete arendamiseks ja kasutamiseks ühiskonnale vajalikul moel. Et õpilased usuksid oma võimesse seda teha, on vaja näidata neile väikeste sammude kaupa, mis neis peidus on. Selleks on talendipunkt väga hea algus.

Talendipunkti projektid

Vääna talendipunktis andekatel lastel mingil hetkel sähvatab ja umbmäärasest mõttevoolust vormub piiritletud idee. Nendel hetkedel tuleb ilmsiks laste tõeline potentsiaal ja tihti saavad alguse tööd, mille peale õpetaja iialgi ei tuleks. Et lapsed saavad oma töö ise välja mõelda ja selle käiku juhtida, tekitab neis soovi see tingimata lõpetada. Nii sai kõikide takistuste kiuste koroonakevadel valmis animatsioon „Koristajatädi hirm“, kus lapsed vormistasid sügisel tehtud eeltöö iseseisvalt koduste arvutite taga heliga videoks. Õpilased polnud lihtsalt nõus projekti pooleli jätma.

Aeg-ajalt lendavad talendipunktis osalejate ideed aga nii kõrgelt, et juhendaja ei saa arugi, mida õpilased täpselt mõtlevad. Kõige naljakam selle juures on, et need ideed on kõik ka teostunud, jättes juhendajad nuputama, kuidas see täpselt juhtus …

Üks erilisematest töödest on olnud Vääna mõisa mõõtmine, kasutades selleks ebatavalisi vahendeid. Näiteks mitme kükkishüppe pikkune on koridor või mitu sekundit kulub teenijatrepist allaminekuks? Kui anda lastele vabadus, on nad tohutult leidlikud!

Tulekul järgmine kogemuskoolitus

Toimunud koolituse tagasiside näitas, et andeteemaliste koolituste vastu tuntakse huvi. Seetõttu jätkab Haridus- ja Teadusministeerium kogemuskoolituste korraldamist. Kuivõrd jätkuvalt on küsitud noppeõppe kohta, on 26. oktoobril Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29, Astra maja, ruum A-046) tulemas koolitus „NOPPEÕPE: võimalus andekate õpilaste toetamiseks“.

Kogemuskoolitusel jagab oma teadmisi Tartu Erakooli SädeTera õpetaja, TÜ haridusteaduste doktorant Karin Konksi.

• Mida tähendab noppeõpe ehk pullout?
• Kuidas noppeõpet siduda kooli eripära, vajaduste ja võimalustega?
• Mida teha noppetundides, et need oleksid võimeka õppija jaoks arendavad ja motiveerivad?

Teoreetilisi teadmisi kogemuskoolitusel koostöös kohe ka rakendatakse ning iga osaleja saab lisaks teadmistele kaasa värsked noppeülesanded ja ideed.

Koolituse sihtrühm on kõik õpetajad ning koolitus on osalejatele tasuta, kuid vajalik on registreerimine: https://hm.ee/uldharidus-ja-noored/noortevaldkond/andepoliitika. Kohtade arv on piiratud.

Kogemuskoolitus toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte ja andepoliitika osakonna algatusel ja toetusel.