Tallinna eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava
Tallinna Linnavalitsusel on valminud vene õppeasutuste eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava, mille olulised märksõnad on: spetsialistist õpetajaks, keskne värbamistugi õppeasutustele, keelerände projekt, keeleäpp, keelekursused, kolleegide õpetamine, keeleõppemängud, kogupäevakool ja lastevanemad. Üleminekukava märksõnu kommenteerib Tallinna abilinnapea ANDREI KANTE.
Sissejuhatuseks küsisin Andrei Kantelt, kas Tallinn soovib tõesti suunata eesti lapsi vene koolidesse, nagu meedias väidetakse. Abilinnapea Kante vastab selgelt eitavalt, lisades, et igalt lapsevanemalt küsitakse, missugusesse kooli ta soovib oma lapse panna, ja sellega arvestatakse. Mõtte eesti laste suunamisest vene kooli on tekitanud tema sõnul PGS-i uue redaktsiooni sõnastus, mille järgi on lapsele geograafiliselt kõige lähem kool tema kodulähedane kool. Tegelikult tuleb teha vahet, kas kodu lähedal asub eesti õppekeelega või eestikeelsele õppele üle minev kool, ja Tallinna ettepanek on, et PGS-i sõnastuses tuleb see välja tuua.
Vene laps eesti kooli? Probleeme on pigem sellega, et väga paljud vene lastevanemad soovivad panna oma lapse eesti õppekeelega kooli, kuid vabade kohtade puudumise tõttu pole see võimalik. Eesti koolid ei saa väga palju vene lapsi vastu võtta ka põhjusel, et neil ei jätku õpetajaid, kes oskaksid töötada kakskeelses keskkonnas – õpetaja peab seal valdama lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikat. Andrei Kante märgib, et Tallinnas juba on eesti õppekeelega koole, kus mõnes klassis on vene lapsi isegi üle poole ja need koolid kohanevad selle olukorraga. Osale vene lastest pole eesti koolis õppimine siiski jõukohane ja nad võiksid esialgu õppida eestikeelsele õppele üleminevas koolis, lisab Kante.
Programm „Spetsialistist õpetajaks“. Vajalike õpetajate leidmiseks rakendab Tallinn programmi „Spetsialistist õpetajaks“. Andrei Kante selgitab, et uutel kõrgharidusega õpetajatel puudub tihti pedagoogiline ettevalmistus ja nende toetamiseks see programm ongi. Osaliselt meenutab see „Noored kooli“ programmi, kuid on kompaktsem. Programm toetab linnavalitsuse süsteemis töötavaid inimesi, kes on valmis hakkama osalise koormusega õpetajaks, kuid silmas peetakse ka tööturul leiduvaid kõrgharidusega spetsialiste, kes ei ole veel leidnud endale sobivat rakendust. Linn koolitab neid spetsialiste ja leiab lisaraha nende töötasuks. Lisaks toetab linn neid, kes soovivad hakata õpetaja assistendiks.
Keskne värbamistugi õppeasutustele. Andrei Kante toob välja, et koolid ja lasteaiad vajavad uute õpetajate värbamiseks linna abi, sest praegune inforuum, kus räägitakse õpetaja raskest tööst, läbipõlemisest jms, ei julgusta inimesi õpetajaks hakkama. Seepärast korraldab Tallinn uute õpetajate värbamise kampaania, milles näidatakse õpetajaameti positiivseid külgi. Nii linn kui ka õppeasutused ise koostavad õpetajatööd toetavaid motivatsioonipakette, mis koondatakse üheks infopaketiks, et koolidel ja lasteaedadel oleks kergem uusi õpetajaid värvata.
„Keelerände“ projekt. Projekti sisu on, et vene õppekeelega õppeasutuse õpetaja läheb n-ö stažeerima eestikeelsesse õppeasutusse. Seal on tema jaoks mentor, kellele programm näeb ette ka tasu, millega motiveeritakse eesti õpetajaid võtma endale lisakohustusi. Andrei Kante märgib, et lasteaedade puhul saab eesti õpetaja minna vene ja vene õpetaja eesti lasteaeda, küll mitte õpetajaks, vaid õpetaja assistendiks. Nii on õpetajatöö ja keeleõpe seotud ning esimesed kogemused näitavad, et see mudel on väga tõhus.
Kui Tallinn lõi pildi õpetajate olukorrast, siis selgus, et potentsiaal on suur. Järgmisel sügisel algava eestikeelsele õppele ülemineku jaoks on Tallinnal potentsiaalselt kõik õpetajad olemas, kuid nende oskused tuleb välja arendada. Praegu käib „Keelerände“ projekti esimene faas ja selle käigus selgub, kui suures mahus saab seda järgmisel aastal rakendada. Ülemineku teise aasta jaoks on Tallinnal õpetajaid praegu veel puudu.
Keeleäpp. Abilinnapea Kante selgitab, et paljud vene koolide õpetajad on eesti keelt küll õppinud, kuid ei ole saanud seda praktiseerida ja oskavad eesti keelt passiivselt. Üks eesti keele harjutamise võimalus on keeleäpp. Näiteks inglise keele õppimisel on keeleäpid laialdaselt kasutusel ja Tallinn pakub vene koolide õpetajatele samuti keeleäpi tuge, et nad saaksid viia oma keeleoskuse passiivsest olekust aktiivsesse.
Keelekursused. Keelekursusi on Tallinnas vähe, kuid eesti keelt õppida soovijaid palju, tõdeb Kante. Seepärast on Tallinn korraldanud juba aastaid õpetajatele oma keelekursusi. Õppeasutused on taotlenud töötukassalt lisatoetust, et nende õpetajad saaksid õppida eesti keelt otse töökohal. Andrei Kante märgib, et uuest aastast töötukassa töökohal õppimist väidetavalt enam ei toeta, kuid eestikeelsele haridusele ülemineku tingimustes võiks seda siiski teha. On väga tähtis, et õpetajad saaksid õppida eesti keelt turvalises töökeskkonnas ega peaks jooksma selleks mööda linna. Linn igatahes jätkab keelekursustega samas või suuremas mahus, kinnitab Kante. Praegu on linna keelekursuste neli rühma täis. Tasemed on seal B1-st
C1-ni.
Kolleegide õpetamine. Kõiki keelekursusi ei suuda linn kinni maksta, seepärast loodab linnavalitsus ka nendele õpetajatele, kes on juba aastaid vene lapsi keelekümbluse meetodil õpetanud. Linn motiveerib neid kolleegidele koolitusi korraldama. Linna vaatevinklist on hästi oluline, et eestikeelsele õppele üleminekul oleks ka mitteformaalne pool, sest ainult ametlike lahendustega ei pruugi sihtkeeles õppimist toimuda ja seda soovitakse vältida, ütleb Kante.
Keeleõppemängud. Keeleõppemängudega toetatakse eelkõige neid vene lapsi, kelle eesti keele baastase on nõrk, et üleminek eestikeelsele õppele ei oleks neile järgmisel aastal liiga stressirohke, märgib Kante. Keelekümbluse ja eesti keele süvaõppe klasside pärast ta eriti ei muretse, sest nende õpilaste keelebaas on tugev.
Kogupäevakool. Suuri lootusi paneb Tallinn kogupäevakooli mudelile, mille puhul jäävad lapsed pärast tunde kella viieni kooli, et osaleda huvihariduses ja õppida mängulises vormis. Kante märgib, et kogupäevakoolis saavad lapsed kiiresti õpiabi, psühholoogi tuge jmt. Kogupäevakoolis saab laps ka oma kodused ülesanded ära teha, tänu millele ei pea vene lapsevanem muretsema, et ei oska oma last eesti keeles aidata.
Lastevanemad. Abilinnapea Kante mainib, et lastevanematele selgitatakse, et ülemineku ajal ei ole lapsel võimalik saavutada kõiki õpitulemusi, mis on õppekavas lahti kirjutatud. Lastele pakutakse võimalikult efektiivseid tugimeetmeid, kuid ideaalis saavutavad nad õppekava tulemused mitte klassi, vaid alles kooliastme lõpuks. See on ambitsioonikas eesmärk, mille suunas tuleb liikuda, ütleb Andrei Kante, kuid lisab, et tagasilöögid on samuti paratamatud.
Ja unustada ei tohi õpetajat, lisab Kante, sest õpetaja on eestikeelsele õppele ülemineku võtmeisik. Õpetajal peab olema adekvaatne koormus, mille eest ta saab head palka, et ta saaks olla loov ja kasutada mitmesuguseid õpistrateegiaid.
Koostööpartnerid. Seoses üleminekuga eestikeelsele õppele on Tallinnal hea koostöö Harnoga, Keeleameti ja ministeeriumi ametnikega. Seevastu ei ole head koostööd poliitiliste juhtkondade tasandil, kus linna ja ministeeriumi koostöö sisuliselt puudub. Kante lisab, et hinnanguid oma tegevuse kohta saavad nad lugeda hoopis meediaväljaannetest. Samas on just Tallinnas kõige rohkem muukeelseid õppijaid. Kante leiab, et poliitikud võiksid võtta eestikeelsele haridusele üleminekut kui meie kõigi ühist eesmärki ja poliitilised ambitsioonid tagaplaanile jätta. Ta loodab, et olukord siiski paraneb.
Vaata ka Andrei Kante videointervjuud
Alustada tuleb sellest, et õpetajad peavad oskama C1 eesti keelt. Praegu ei oska. Kui õpetajad räägivad õpilastega vene keeles, mil moel õpilased peaks eesti keele ära õppima? Kahe tunniga nädalas, mil on eesti keel teise keelena, kus on tunnis koos väga erineva keeletasemega õppijad, enamikul pole elementaarsetki keeleoskust ega ka motivatsiooni eesti keelt õppida.