Muukeelseid lapsi õpetavad õpetajad vajavad tugivõrgustikku

10.–12. novembrini Tallinna Ülikoolis toimunud rahvusvahelisel haridushäkatonil „EdTech Hack 2023“ pakuti välja mitmeid ideid, kuidas toetada vene koolide üleminekut eestikeelsele õppele. Tuhat eurot preemiat sai muukeelseid lapsi õpetavate õpetajate tugivõrgustiku idee.

Haridushäkaton „EdTech Hack 2023“ pakkus eesti keele efektiivsemaks õpetamiseks välja palju ideid. Liigutav oli, et kaasa lõid ka Eestis õppivad välisüliõpilased. Näiteks võistkond Eesti Odüsseia soovis luua rakenduse, mis aitaks välistudengitel kergemini ja kiiremini eesti keelt omandada. See töötaks virtuaalses keskkonnas, kus välistudeng saab avataridega eesti keelt harjutada. Teine välismeeskond KEM soovis pakkuda Eesti välistudengitele inglise keele täiendusõpet. Nimelt õpivad välistudengid Eestis inglise keeles, kuid paljudele neist pole see emakeel. KEM ei tõlgi, vaid selgitab asju, mida näiteks Google Translate ei tee. KEM mõtles samuti virtuaalkeskkonnale ja avataridele. 

Üldse osales häkatonil 200 inimest 45 riigist. Ligi pooltes tiimides oli liikmeid enam kui ühest rahvusest. 

Ent veel keeleõppest. Näiteks VestluR pakkus äppi, millega saab virtuaalreaalsuse prillidega justkui minna arsti juurde ja teistesse avalikesse kohtadesse ning rääkida seal eesti keeles. Arsti juures käimisest näidati ka videot. Meeskond väitis, et selline õpe on õpiku põhjal õppimisest kümme korda efektiivsem ja tõhusam ka keelekümblusest.

Meeskond INU pakkus välja keele äpi, mis blokeerib keeleharjutuste tegemise ajaks kõik sotsiaalmeedia kanalid, et õppija saaks rahulikult keskenduda. Alles pärast harjutustega ühele poole saamist pääseb sotsiaalmeediasse tagasi. 

Oli ka idee, mis eesti keele õppimist ei eeldanud – rakendus, mis tõlgiks eesti keelt automaatselt nendesse keeltesse, mida välistudengid jt ei oska. Karta on, et seda võib saata veel kõige suurem menu.

Häkatonil oli peale keeleõppe muudki põnevat.

Näiteks CLAAR pakkus välja kooli arenguvisiooni sõlmpunktide nähtavaks muutmise skeemide ja pildiridade abil. Idee autorid väitsid, et see visuaalne materjal toob välja õpetajate ja juhtkonna potentsiaali ning loob head eeldused efektiivseks koostööks. Neil oli skeeme ja pildiridu õppekava uuendamise, sisehindamise, ressursside planeerimise ja muude valdkondade selgitamiseks ja toetamiseks.

Meeskond KOIT tutvustas gümnaasiumi informaatika veebipõhist õppematerjali, kus iga peatüki alguses on teooria ja sellele järgnevad automaatse tagasisidega ülesanded. Autorid õppisid alles hiljuti gümnaasiumis informaatikat, olid pettunud ja soovisid teha ise parema õppematerjali. Koolidele pakuvad nad seda tasuta.

DigiAbi meeskond õpetab digioskusi eakatele. Idee tekkis koroona ajal, kui meeskonna üks liige pidi oma muusikaõpetajast vanaemale veebi kaudu õpetamisel abiks olema. Pärast seda hakatigi eakatele digioskusi pakkuma. Selgitati, mis on internetipettus, kuidas Facebookis asju ajada jne. DigiAbi meeskond tahab luua kogu Eestit katva eakate õpetamise võrgustiku. Nende lootus on, et töötud noored on valmis kaasa lööma, eriti kui Töötukassa neid toetab. 

Speed Reading kavatseb teha erialastest raamatutest lühikokkuvõtteid, et ärimehed, ajaloolased, advokaadid, filosoofid, õpetajad jt saaksid nendest kiiresti ülevaate ja hoiaksid nii oma kallist aega kokku.

Meeskond KaiMeRa pakkus välja koosõppelaua, kus laes olevast projektorist tulev pilt suunatakse peegli abil õpilaste laudadele. Näiteks projitseeritakse peegli abil lauale suur tabel ja õpilased liigutavad laual olevaid päris asju selle tabeli õigetesse lahtritesse. 

Mina ise pakkusin välja sõnade loendaja idee. Nägin ükskord Tallinnas Liikuri lasteaias, kuidas õpetaja vaatas vene lapsi eesti keeles õpetades varruka külge kinnitatud paberiribalt, milliseid sõnu ta sel päeval korduvalt kasutama peab, et need lastele meelde jääksid. Sealt tekkis mõte, et need sõnad võiksid olla ju telefonis, nii et piisavalt korratud sõnad muutuksid roheliseks, liiga vähe korratud sõnad aga punaseks. Graafik näitaks, kuidas on olnud oluliste sõnade kordumisega lood konkreetsel päeval, nädalal, kuul, aastal. Väidetavalt on igas keeles 200 niisugust sõna, mille teadmisest piisab, et kõik jutud ära rääkida. Neid sõnu ongi vaja korrata ja nende kordamist jälgida. Kahjuks ei leidnud ma endale kaht meeskonnakaaslast ja nii jäi idee sellel häkatonil välja arendamata, kuid mitu inimest ütles mulle, et sõnade loendajaga tuleks kindlasti edasi minna.

Õpivaim – muukeelsete laste õpetajate õlatunne

Õpivaim oli nelja keelekümblusõpetaja võistkond, mille eesmärk oli kutsuda muukeelseid lapsi õpetavaid õpetajaid koostööle. Algselt oli neljal õpetajal igaühel oma idee. Anne Meldre Kohtla-Järve Gümnaasiumist soovis teha rakenduse nimega Uhti, mis aitaks leida muukeelsetele lastele eestikeelset kuulamismaterjali. Näiteks oleks seal kirjas, missuguste raadiosaadete mitmendal minutil räägitakse heas eesti keeles rohepöördest. Õpetajal endal on neid kohti üles leida väga vaevarikas. Meldre rõhutas, et muukeelne õpilane peab kuulma väga erinevate inimeste eesti keelt, sest on ette tulnud juhtumeid, kus ta saab oma õpetaja eesti keelest aru, kuid teiste inimeste omast mitte.

Tapa Vikerkaare Lasteaia õpetaja Elena Varavina selgitas, et paljud muukeelsed lapsed ütlevad „aitan sulle“, „unustasin kodus“, „tahan sööma“ jms. Tema idee oli töötada välja rakendus Lauseehituse Abi, mis aitaks tüüpilistest keelevigadest lahti saada.  

Keelekümbluse spetsialist Kai Võlli arendas žanrilise kirjaoskuse ideed. Ta märkis, et eri õppeainetes kasutatakse erinevat eesti keelt ja seda tuleb keeleõppes arvesse võtta. 

Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi õpetaja Maret Vandel pakkus välja muukeelseid lapsi õpetavate õpetajate võrgustiku loomise mõtte ja tema idee nimi oli „Õpivaim“. Tema märksõnad olid „võrgupõhised õpiringid“, „õpetajate tugigrupid“, „õppematerjalid“, „keelekiirabi“, „nipikohver“, „õpetajate suhtlemine“, „õlatunne“ jt. Kõik need pidid muukeelseid lapsi õpetavate õpetajate vaimu kõrgel hoidma. 

Kuna häkatonil said osaleda ainult meeskonnad, kus on vähemalt kolm liiget, tuli keelekümblusõpetajatel otsustada, kelle idee taha koondutakse, ja selleks sai Maret Vandeli projekt „Õpivaim“. Otsustati, et selle võrgustiku rajamiseks tuleb avada spetsiaalne veebiplatvorm, mille nimeks sai MesilasAru, sest kes siis mesilastest paremini koostööd teeks. MesilasAru platvormile kavandati kolm nuppu: õpetajate suhtlemine, õppematerjalid ning metoodika. Omalt poolt pakkusin metoodika nupu alla videosalvestusi tundidest, kus eesti õpetaja õpetab muukeelseid lapsi eesti keeles. Õpetajate Lehe Youtube’i kanalil on neid 30 ringis.

Häkaton tähendab nelja kadalippu järjest!

Kui arvate, et veebiplatvormi mõttega oli asi valmis, siis muidugi eksite. Jah, me oleme harjunud, et kui mingi asi on mõistlikult kokku lepitud ja kirja pandud, siis ongi kõik. Paraku sõlmitakse häkatonil ühte kokkulepet kolm-neli korda, kusjuures igale kokkuleppele järgneb ekspertidest mentorite põhjalik kriitika selle aadressil. Nalja sai sellega, et kõik võistkonnad pidid tänama mentoreid terava kriitika eest, ükspuha kui karme sõnu öeldi. Häkatoni lõpu poole kuulis fraasi „täname tagasisidet eest“ pidevalt ja vahel öeldi seda ka sügava kummarduse saatel, mis lõi häkatonile mõnusa humoristliku fooni. Nii harjuti võtma kriitikat kui midagi kasulikku. 

Ja kriitika oligi kasulik! Õpivaimu võistkonna tegevust jälgides nägin oma silmaga, kuidas iga järgmine liftikõne oli eelmisest täpsem, selgem ja veenvam, ning seda just tänu mentorite kriitikale, mis oli väga põhjalik. Näiteks iga järgmine kord tuli Õpivaimu ideed kritiseerima erinev mentor, vahel ka kaks-kolm korraga. „Miks seda vaja on? Mis teie idee maksma läheks? Mitu klienti teil oleks? Kellega te konkureeriks? Kes võib negatiivselt reageerida? Missugune on teie tehniline lahendus? Mida te muutuse saavutamiseks kõige rohkem vajate? Mis kultuurilisi probleeme teie idee võib tekitada? Kas mõni poliitik toetaks teid? Millal näeksite esimesi tulemusi? Kes oleks teie partnerid?“ küsisid nad. Ja siis jahmatav küsimus: „Millal te loodate selle ideega esimese miljoni teenida?“ Tegelikult on miljoniküsimus täiesti asjakohane, sest näiteks Märt Aro idufirma DreamApply käive on kaks miljonit aastas, idufirma Alpa Kids, mis sai alguse samuti haridushäkatonilt, on populaarne kogu Euroopas ja kaugemalgi. Küsimus on seega selles, kas MesilasArust saab niisugune õpetajate koostöövõrgustiku mudel, mida saaks müüa ka teistesse riikidesse. See annaks võrgustikule majandusliku iseseisvuse.

Üks küsimus kõlas: „Mis juhtuks siis, kui teie idee ei teostu?“ Sellele vastasid keelekümblusõpetajad: „Siis kestab eestikeelsele õppele üleminek veel 30 aastat!“

Miks on siis vaja muukeelseid lapsi eesti keeles õpetavate õpetajate võrgustikku? Peamiselt sellepärast, et HTM ei rahasta enam keelekümbluskeskust, mis töötas efektiivselt ja mille võrgustikuga liitus üha uusi õpetajaid, lõpuks oli neid tublisti üle tuhande. Nüüd ei jäägi muud üle kui samalaadne võrgustik kodanikualgatusena ellu kutsuda. 

Jälgisin kõige rohkem Õpivaimu võistkonna tegevust, sest õpetajate tugivõrgustik on Eestile vajalik suur sotsiaalne projekt. Kõik mentorid, kes Õpivaimu võistkonnaga kohtusid, pinnisid neid tublisti, kuid samas panid ka südamele, et nad oma ideest mingil juhul ei loobuks ja selle kindlasti käima tõmbaksid. Üks mentor ütles isegi, et muukeelsete laste õpetajate tugivõrgustik on „jumalale meelepärane algatus“. Hiljem pakkus kaks ülikooli õppejõudu Õpivaimule oma abi. Lõpuks sai muukeelseid lapsi õpetavate õpetajate tugivõrgustiku idee ka preemia – tuhat eurot. Preemia andis neile üle endale juba nime teinud füüsikaõpetust toetav ja propageeriv kodanikualgatus Lae End. Auhinna üleandja ütles, et on suurepärane, kui õpetajad toetavad õpetajaid. 

Häkatoni „EdTech Hack 2023“ korraldas Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut koostöös EdTech Estonia ja Startup Estoniaga. Parimatele lahendustele panid auhinnad välja Tallinna Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium, Ülemiste City, Lae End, Praktikal, Tallinna Haridusamet, Tallinna Rahvusvaheline Kool, Tallinna Tehnikaülikool, Telia, Selver, Bonolab jt. Videot häkatonist näeb Youtube’i kanalist.

Vaata ka videoid

Õpetajate tugivõrgustiku MesilasAru idee liftikõne häkatoni viimasel päeval.

Mentorite kommentaarid: Maire Tuul, Mart Laanpere, Märt Aro.

Hackathon, start-up, hacker, cracker, pitch

• Hackathon – tuletatud ingliskeelsetest sõnadest hacking + marathon. Oli algselt programmeerimismaraton, mida viidi läbi nädalavahetusel, kus lõid lisaks programmeerijatele kaasa ka seotud valdkondade eksperdid. Hiljem hakati korraldama häkatone kõigis eluvaldkondades. Sõnausel on pakutud hackathon’i eesti vasteks taibutalgud, leidlus, nutitalgud, mõttelahing, loomesäru jm. 
• Start-up – idufirma, käivitusfirma, käivitusettevõte, alles käivituv lennuka äriideega väikeettevõte.
• Hacker – häkker, arvutispetsialist, programmeerija.
• Cracker – kräkker, pahatahtlik arvutispetsialist.
• Pitch – liftikõne, kus öeldakse oma idee kõige olulisemad asjad ära 1–3 minuti jooksul.

KOMMENTAARID

MAIRE TUUL,
TLÜ alushariduse dotsent, häkatoni mentor:

Häkaton on üks võimalus hariduselus midagi paremaks muuta. See võimaldab tuua kokku eri erialade inimesed ja kui nad koos ühte probleemi lahendavad, siis jõutakse suure tõenäosusega millegi uueni, mida üksik inimene ei suuda välja mõelda. Häkaton on ka suurepärane projektõppe näide, kus tuleb tuvastada probleem, siis leida lahendused ning seejärel neid katsetada. Arvan, et häkatonid on praeguse õpikäsitusega väga hästi kooskõlas. Sellel häkatonil ongi õpetajaid ka, kuigi neid võiks rohkemgi olla. Ootan häkatonidele rohkem ka alushariduse inimesi. Seekord torkas silma, et osalenud õpetajad otsisid väga praktilisi lahendusi. Üks meeskond lõi õpetajate võrgustikku, mis koondaks killustunud grupid, et saaks lihtsamini informatsiooni jagada. Õpetajad pakkusid välja ka hästi praktilisi keeleõppe digitehnoloogilisi lahendusi. Mina arvan, et õpetajad võiksid tulla häkatonidele ka lihtsalt kuulama, milliseid ideid teistel on – sellestki õpib väga palju. Näiteks mina ise ei teadud häkatonidest kuigi palju, pelgasin, kas ma siia sobin. Aga nüüd ütlen küll kõigile: tulge lihtsalt kohale, te näete, mis siin toimub, leiate oma niši ja olete nähtuga väga rahul.

MART LAANPERE,
TLÜ matemaatika ja informaatika didaktika professor, häkatoni mentor

Häkaton kui väga efektiivne uute ideede genereerimise meetod peab kindlasti koolidesse jõudma ja ongi juba jõudmas. Näiteks kaheksanda klassi informaatika valikaines näeb uus õppekava ette just häkatonilaadse metoodika kasutamist. Seni on tehtud kaheksandas klassis loovtööd, mille sisuks on olnud põhiliselt referaatide kirjutamine, mis ei ole kuigi loov tegevus. Otsustasime, et referaatide asemel võiks õpetada noortele häkatonilaadset tööviisi, kus lahendatakse kellegi elus olevat päris probleemi, nii et töötatakse välja mingisugune prototüüp. See ei pea olema põhjalik tarkvaraarendus, vaid võib piirduda ka lihtsama klikitava interaktiivse lahendusega. Kui õpilased soovivad tavalise referaadi asemel teha midagi niisugust, on neil selleks kõik võimalused ja vahendid olemas: õpik, õpetaja tööraamat ja häkatoni metoodika. Samas ei tehta informaatika häkatoni kolme ööpäeva jooksul korraga ja ilma magamata, vaid terve aasta jooksul. Algab asi ideest, mis lahendaks kellegi elus leiduva probleemi. Nad kirjeldavad ära persona’d, kelle probleemi nad lahendavad. Nad leiavad inimesed, kes nendele persona’dele vastavad, intervjueerivad neid, et kontrollida, kas nad on probleemist õigesti aru saanud. Siis lähevad nad tagasi kooli ja kontrollivad, kas on oma arendusega õigel rajal. Arendus toimub läbi nelja sprindi ja kriitikavooru. Alguses tehakse kasutuslood ja stsenaariumid, kus kirjeldatakse, kuidas nende äpp töötab. Siis tehakse paberprototüüp, seejärel interaktiivne prototüüp ning lõpuks tuleb liftikõne, millega nad peavad suutma oma idee investorile maha müüa. Seda kõike saab nüüd kaheksandas klassis teha. Mentoriteks, kes neile küsimusi esitavad ja neid pinnivad, on õpilaste juhendaja ja sihtrühma esindajad. Soovitav on leida ka ekspert kuskilt IT-firmast, kes tunneb metoodikat, mida õpilased kasutavad. Ekspert ei hoia õpilastel pidevalt kätt pulsil, vaid käib sprintideks valmistumise ajal vaatamas, kuidas õpilased tegutsevad. Nad kuulavad ka õpilaste liftikõnesid. 

Lisaks kaheksandale klassile võiks koolide juhtkonnad ja õpetajadki häkatoni metoodikaga tuttavad olla ja seda koolis kasutada. Kahjuks arvatakse enamasti, et koolil pole aega nii põhjalikuks minna. Siin häkatonil pakkus meeskond CLAAR kooli probleemide lahendamiseks välja visuaalsed lahendused, mida võiks nimetada ka koomiksite reaks. Need koomiksid teevad otsustamise lihtsaks ja kiireks. Kardetavasti valivadki koolid selle tee, sest nii saab probleemi ruttu kaelast ära, ükspuha, kas see on arengukava, õppekava või midagi muud. Koomiksit võib muidugi kasutada, kuid seda tuleks teha koos häkatoni kadalipuga – see oleks hea variant.

MÄRT ARO,
EdTech Estonia juhatuse liige ja DreamApply asutaja, häkatoni mentor

Haridusministeerium võiks mõelda häkatoni metoodika kasutamisele. Riigihankesse tulijad lubavad teha väga ägedaid asju, mida nad ei hakka aga tegema enne, kui on kindlad, et saavad selleks raha. Seevastu häkatonile tulijad tegelevad hariduse probleemidega juba enne seda, kui neile on selle eest makstud. Häkatonil pakutakse lahenduseks ka palju ideid, mis annab võimaluse neist kõige sobivam välja valida, et seda siis edasi arendama hakata. 

Häkaton on üks viis, kuidas jõustada inimesi, kes tahavad hariduses midagi paremaks muuta. Häkatoni peamine mõte on selles, et kokku tulevad just need inimesed, kellel on mõtteid hariduse parendamiseks. Nad tulevad 48 tunniks kokku ja proovivad selle ajaga valmis saada käega katsutavaid prototüüpe, mida on võimalik edasi arendada, kui on näha, et asi loob väärtust.