Laste vaimse tervise uuring aitab mõista Eesti kooliõpilaste vaimse tervise olukorda 

2. apr. 2024 Tervise Arengu Instituut - Kommenteeri artiklit

Uuringute kohaselt on lapsed ja noored vaimse tervise osas elanikkonna kõige haavatavam grupp. 2022. aastal valminud rahvastiku vaimse tervise uuring näitas, et noortel oli enesekohase küsimustiku põhjal nii depressiooni kui ka ärevushäirete risk kuni kaks korda kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab teismeliste seas masenduse ja kurbuse ning depressiivete episoodide järjepidevat kasvu juba alates 2013/2014. aastast.  

Et saada veel paremad andmed laste vaimse tervise olukorra kohta, viivad Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut ja Turu-uuringute AS läbi laste vaimse tervise uuringu (LVTU). Uuring aitab luua aluse Eesti laste vaimse tervise edaspidiseks jälgimiseks ning võimaldab tulevikus paremini planeerida ennetustegevusi, vaimse tervise teenuseid ja sekkumisi nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. 

Kui mitmed füüsilise tervise probleemid on suuresti ärahoitavad ja lahendatavad tervist hoidva eluviisiga, siis kas vaimse tervise probleemid on sarnaselt lahendatavad? 

Tervise Arengu Instituudi nooremteadur Kerli Ilves kinnitab, et vaimse tervisega tuleb teadlikult tegeleda ning probleemide ilmnemisel küsida abi professionaalidelt.  

„Kui seni on olnud tähelepanu fookuses pigem põhikoolilapsed, siis nüüd on laste vaimse tervise uuringusse kaasatud lapsed alates kaheksandast eluaastast. Kuna nii noort vanuserühma pole varem uuritud, peab arvestama ka võimalusega, et meie laste ja noorte vaimne tervis võib olla arvatust kehvem. Alanud uuring on seega suurepäraseks alusmaterjaliks saamaks aru, milline on seis Eesti laste ja noortega,“ selgitas Ilves. 

Eestis on seda sihtgruppi uuritud osaliselt või muude uuringute sees kaasuvate alamteemadena, kuid süsteemset ülevaadet, kust joonistuksid välja trendid, riskikohad ja saaksime aimu põhjustest, meil tõesti pole. Näiteks eelmisel aastal TAI avaldatud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust tuli välja, et juba üle kümne aasta on vaikses kasvutrendis nende koolilaste osakaal, kes on kogenud depressiooni. Seal võeti esmakordselt kasutusele ka rahvusvahelise WHO heaolu indeks, mille põhjal sai tuletada, et ligikaudu 10% poistest ja 22 % tüdrukutest on heaolu üsna madal. See viitab omakorda depressiooni riskile.  

„Kuna meie senised teadmised koosnevad sarnastest kildudest, soovimegi alanud uuringuga võtta fookusesse kogu valdkonna tervikuna, et meil tekiks seisust parem ülevaade ja teadmine – millise mustri alusel need trendid esinevad ning kuidas peaksime tõlgendama nende omavahelisi seoseid ning heita valgust ka võimalikele riski- ning kaitseteguritele,“ selgitas Ilves.

Vaimne tervis köidab avalikkuse tähelepanu – see võib olla positiivne, aga paraku ka omade ohukohtadega

Kuna jätkuvalt tuleb ette, et avalikkuses seatakse laste vaimse tervise probleemid ja sellega tegelemise vajalikkus kahtluse alla, tuleks selliseid arusaamu õgvendada. Sarnaste mõtteavalduste aluseks on üsna iganenud arusaamad, kus vaimsed probleemid on ennekõike kannataja enda, mitte teiste asi.

Õnneks on selline mõtteviis hakanud tasapisi muutuma – mäletame veel üsna värskelt COVID-i pandeemia õppetunde kuidas see meie kõigi vaimset tervist kahjustas ning mõjutas. Paljud ühendused ja asutused on spetsialistidega näinud palju vaeva, et meil oleks vaimsest tervisest parem teadmine ja arusaam.

Täpselt samamoodi, nagu tuleb hoolitseda oma füüsilise heaolu eest, vajab ka meie vaimne tervis turgutamist. Ja kui meil on juba varajases staadiumis ülevaade vaimse tervise trendidest, on võimalik nendega ka tõhusamalt tegeleda.

Vaimse tervise muredest rääkimine ei ole häbiasi, kuid arvestama peab ka medali teise küljega. On tulnud ette juhtumeid, kus sotsiaalmeedias esitatakse videoid, kus inimestel on mõni mure – näiteks aktiivsus-tähelepanuhäire. Kui sellised videod hakkavad viraalselt levima, võibki hakata ühel hetkel pool ühiskonnast arvama, et ka neil on samad sümptomid ja sama probleem.  

„Inimeste samastumisvõime on väga suur. On ohtlik, kui interneti abiga hakatakse endale ise diagnoose panema või ennast ravima. Vaimse tervise murede korral on vaja professionaalset abi ja kindlaid sisendeid, mis aitavad inimese mure- ja ohutegureid defineerida ning avastada. Selleks vahendiks on näiteks seesama laste vaimse tervise uuring – et esitatavad küsimused ja saadavad vastused oleksid valideeritavad ning nende põhjal tekiks pilt võimalikest riskiteguritest või põhjustest ning vaimse tervise häire tõenäosusest,“ selgitas Ilves. 

Suunamudijatest mõjuisikutel võib olla lastele suur mõju, kui nad oma diagnoose ilmarahvaga jagavad. Kuid alati peab mõtlema ka võimalikele tagajärgedele – kui mõni terve laps soovib oma iidolitega väga samastuda, võib see anda lisaks probleemi teadvustamisele tõuke ebateaduste poole pöördumiseks. Eeskuju võimu ei tohi laste puhul kuidagi alahinnata.  

Selle vältimiseks on laste vaimse tervise uuringusse kaasatud lapsevanematele suunatud küsimused, et tekiks parem arusaam, milline on laste üldine heaolu, peresuhted, läbisaamine sõpradega, elustiiliharjumused – kogu see komplekt, mis mõjutavad üldist igapäevast toimetulekut ja heaolu. 

LVTU hõlmab nii teiste riikide praktikate kui ka laste vaimse tervise olukorra uurimist 

Uuringu esimeses etapis uurisid teadlased teiste riikide praktikaid laste vaimse tervise seiramisel. Hulga riikide seast valiti välja Kanada, Norra, Soome ja Saksamaa ning Inglismaa, kus toimuvad regulaarsed laste vaimse tervise seireuuringud, mida esimeses vaheraportis täpsemalt kirjeldati ja järgmises, küsimustiku koostamise etapis, eeskujuks võeti. Loodi ülevaade ka juba olemasolevatest uuringutest Eestis, mis suuremal või vähemal määral laste heaolu ja vaimset tervist puudutavad. Uuringu teises etapis töötati välja küsitlusuuringu metoodika laste vaimse tervise teemal ja küsimustikud lastele ning lapsevanematele.  

Uuringu kolmandaks ja mahukaimaks etapiks on küsitlusuuringu elluviimine kooliõpilaste ja nende vanemate seas. Lapse küsimustikuga hinnatakse lapse vaimse tervise eri aspekte: lapse enesetunnet, suhteid peres ja koolis, uneaega, söömiskäitumist, nutiharjumusi jpm. Küsitakse ka tavapärast taustainfot, nagu sugu ja vanus, pere koosseis ja pere majanduslik toimetulek.

„Kutsume üles nii lapsevanemaid kui ka koole, kes on saanud kutse uuringus osaleda, selles kindlasti osalema. See on päriselt üks neist võimalustest, kus inimesed saavad panustada nii oma kui ka teiste Eesti laste vaimse tervise ja heaolu tõstmisesse. Mida paremini suudame defineerida probleemid, seda lihtsam on neile leida neile ka lahendusi,“ kommenteeris Kerli Ilves.  

Uuringu tellija on Sotsiaalministeerium. LVTU kohta on võimalik täpsemat infot saada TAI kodulehelt ja Tartu Ülikooli kodulehelt


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!