Eesti tehnoloogiaettevõtted on koos partneritega käivitanud üle-eestilise programmi, et kutsuda üle 10 000 koolilapse õppima ja tööle inseneeriavaldkonda, kus palgad on kõrged, aga mille tööjõupuudus ähvardab Eestit järgmise majanduskriisiga.

Kutsekoja OSKA uuringu kohaselt valitseb Eestis inseneride ja teiste tehnilise kõrgharidusega spetsialistide tõsine puudus ning nende järelkasv on kriitiliselt väike. Tervelt kolmandik spetsialiste, kelle töö läheks pea täielikult ekspordiks ja kasvataks eestlaste jõukust, jääb puudu. Vastavate erialade populaarsus kutse- ja kõrgkoolides on viimastel aastatel lausa langenud.

Selle probleemi lahendamiseks on Eesti Masinatööstuse Liit (EML), Eesti Inseneride Liit (EIL) ja Inseneriakadeemia algatuses osalevad kõrgkoolid kokku pannud uudse insenerivaldkonna propageerimise käed-külge-programmi, mille on juba läbinud üle 3500 Eesti noore. Plaanis on katta ära sisuliselt kõik keskkoolid üle Eesti, et jõuda veel vähemalt 10 000 õpilaseni.

„Tiigrihüppe viljad on nopitud ja Eesti majandus seisab. Eestlaste elatustaseme uue tõusu jaoks peame läbi viima tehnoloogiahüppe – tark tööstus peab saama meie rahvuslikuks uhkuseks. Selle programmi eesmärk on lihtne: iga täisealiseks saav eestimaalane peaks suhtuma õhinaga võimalusse töötada Eesti robootika-, kaitse- ja mujal targa tööstuse ettevõtetes,“ selgitas EML-i tegevjuht Andri Haran.

Sel õppeaastal on programm jõudnud kümnesse gümnaasiumisse, järgmisel õppeaastal on kavas katta juba kaks korda rohkem koole.

„Sellist igal aastal kaks korda laienemise trendi soovimegi hoida. Koolide huvi on suur, juba oleme jõudnud pea kõigisse maakondadesse ja koolid küsivad, kas tuleksite meile ka. Pakume praktilisi töötube, kus saab oma kätega tipptehnoloogiat kokku panna ja programmeerida, mis on teoreetilistele koolitundidele oluline täiendus,“ rääkis EIL-i projektijuht Kristi Kuusemets.

Programm sisaldab näiteks droonide programmeerimist, robotite ehitamist, 3D-modelleerimist ja palju muud. Igas koolis korraldatakse terve päeva kestev sündmus, kus osalevad korraga kõigi keskkooliklasside õpilased.

„Karm reaalsus kinnitab, et ainult kevadiste reklaamikampaaniatega noori tehnoloogia ja inseneeria usku ei pööra. Järelkasvuga tuleb tegeleda strateegiliselt ja pika vaatega. Kes käib täna 16-aastasena sellises töötoas, valib 19-aastasena kõrgkoolis eriala ilmselt targemalt ja saab 22-aastasena olla juba tippspetsialist, kelle palgatase on suurusjärgus 2500 eurot ning karjäär sealt alles algab,“ kirjeldas Haran.

Kristi Kuusemetsa kinnitusel on tuleva õppeaasta programmis veel kohti ja huvilised koolid võivad ühendust võtta.

„Kooli jaoks on programm tasuta ning eraldi eesmärk on suuremate keskuste kõrval jõuda samavõrd ka väiksematesse kohtadesse,“ julgustas Kuusemets.