Õpetaja Katrin Deren koos oma kolme kooli õpilastega Elvas Tartu maakonna saksa keele võistlusel. Foto: Artur Aunap

Saksa keele õpetajana kolmes koolis korraga 

Õpetaja Katrin Deren koos oma kolme kooli õpilastega Elvas Tartu maakonna saksa keele võistlusel. Foto: Artur Aunap
3 minutit
435 vaatamist

Sattusin Peipsiääre valda õpetajana tööle tänu valla haridusspetsialist Bianka Makoidi unikaalsele lahendusele: ühendades kolme kooli pakutavad töökohad, oli õpetajale garanteeritud suurem koormus, mis pakkumise minu jaoks atraktiivseks tegi. 

Saan oma keeleõpetaja kogemused korraga kolmest kultuuriliselt ja ajalooliselt väga omanäolisest koolist. Koolide direktorid ja ka teised õpetajad ja koolitöötajad on olnud fantastilised ja toetavad. Samuti on mul tänu paindlikule töögraafikule võimalik õpetajataseme õpingutega jätkata. Mainimata ei tohi jätta ka valla otsust koolidevahelisi sõite kompenseerida, muidu oleks sõiduga seotud kulud valusalt tunda andnud ning sellise töökorralduse minu jaoks võimatuks teinud. 

Olen väga tänulik võimaluse eest maakoolides õpetada. Sarnaselt Peipsiääre vallaga otsivad ka paljud teised Tartu maakonna põhikoolid endale aktiivselt B-võõrkeele õpetajaid. Tartumaa Omavalitsuste Liidu haridusnõunik Kairi Vasemägi ongi seetõttu algatamas arutelusid valdade haridusametnikega, leidmaks parimaid lahendusi. Eeskujuks on Peipsiääre vald. 

Saksa keele entusiastina soovin loomulikult, et koolid valiksid eelkõige saksa keele: huvi selle vastu koolides kasvab ning õpetajate koormuse küsimusega tegeldakse. 

Ka Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts on keeleõpetajate puudusega võitlemisel abiks ja toetab inimesi, kes saksa keelt valdavad, aga kel puudub ametlik õpetaja kvalifikatsioon. Küsimustega võib pöörduda otse minu poole: katrinderen@varakool.edu.ee.

Lisaks Tartu Ülikooli programmidele pakub oma praeguste ja lähituleviku projektidega aktiivselt lahendusi ka Goethe Instituut (täiendkoolitused, keelekursused stipendiumite toel jt). Seega tuleb saksa keele õpetajaid maakonna põhikoolidesse loodetavasti juurde: paindlik töökorraldus ja töökohtade ühendamine ning sõidukompensatsioon motiveerib maakoolides õpetama. Selline vallale lisakulusid toov lahendus on muidugi ajutine, sest töökoormus kasvab igal aastal ning siis on reaalsem, et õpetaja leiab maakoolis paikselt täiskohaga tööd.

15. mail toimus Elvas Arbi järve ääres vahva saksakeelne üritus Tartu maakonna 6. klassi õpilastele. Esimest korda aastate jooksul osalesid ka Peipsiääre valla kolme põhikooli – Vara, Alatskivi ja Pala – saksa keelt õppivad kuuendikud. Kuigi igas koolis eraldi on saksa keele õppijaid 6. klassi õpilaste seas veel vähe, saime koolide peale kokku 12 õpilast, kes teiste maakoolide õpilastega võistlesid. Päev oli suviselt palav ning õpilastel tegemist palju; lisaks rohkelt värskes õhus liikumisele said õpilased oma keeleoskusi mitmetel teemadel demonstreerida. 

Koolide peale kokku tuli pea sada saksa keele õppurit ning Arbi järve ümber oli võistkondadel mitmeid tunde sagimist, ülesannete lahendamist ja muidu toredat ajaveetmist. Minu õpilased olid saksa keele päeva lõpuks enda saavutustega rahul ning lubasid järgmisel aastal kindlasti kaasa teha – siis juba seitsmendikele mõeldud üritusel.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Eneli Kindsiko: hariduse eduloos on praod – ja neid ei saa enam pidada juhuseks

Riigikogus inimarengu aruannet „Haridus ühiskonna peeglis” tutvustanud Eneli Kindsiko alustas Setomaalt pärit…

8 minutit

Sotsiaalpedagoog: abi jõuab õpilaseni sageli liiga hilja

Harno Pärnu Rajaleidja sotsiaalpedagoog Victoria Riisenberg räägib, milliste muredega jõuavad koolist puudujad Rajaleidjasse, miks abi kaasatakse sageli…

7 minutit

Mida teha, kui laps kaob koolist?

Õpilaste korduvad puudumised algavad sageli üksikutest hilinemistest või „kadunud“ tundidest, kuid võivad kasvada kuudepikkuseks eemalolekuks, mille järel on kooli naasta…

9 minutit
Õpetajate Leht