Loe ka: Kas varsti saabub ka koolijuhtide põud?
Eesti haridussüsteem on olnud rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud. Selle jätkusuutlikkus ja pidev areng nõuab järjepidevat arenguvajaduste tuvastamist, uut lähenemist ja süsteemsete probleemide lahendamist. Üks oluline kitsaskoht on koolijuhtimise kvaliteedi ebaühtlus, mis mõjutab otseselt nii õpetajate töötingimusi kui ka õpilaste õpitulemusi. See ongi olnud Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise kavatsuse põhjus. Meie eesmärk on muuta koolijuhtide töölepingud tähtajaliseks koos juhtide professionaalse värbamisega, juhi töö regulaarse tagasisidestamisega ning juhtide arengu ja järelkasvu toetamisega koostöös ülikoolidega.
Eesti Koolijuhtide Ühendus on algatanud direktori kompetentsimudeli arenduse, mis lähtus eesmärgist määratleda Eesti koolijuhti tippjuhina. Ministeeriumi esitatud seadusemuutmise kavatsuses oleme analüüsinud tähtajaliste lepingute kehtestamise asjakohasust. On oluline mõista, et juhtimiskvaliteeti saab tagada süsteemne juhtide arengu toetamine ja juhi töö tagasisidestamine. Seadusemuutmise kavatsus hõlmabki seda tervikvaadet. Seadusemuudatuste rakendamisel näeme partnerlust koolijuhtide ühendusega, kes saab olla juhtide värbamisel koolipidajate partner ja korraldada koolijuhtide atesteerimist. Kvaliteetne juhtimine on koolisüsteemi edu alus, sest see loob tingimused, kus õpetajad saavad keskenduda oma tööle ja õpilased parimad võimalused õppimiseks. Praegune olukord, kus koolijuhtide töölepingud on tähtajatud, on toonud kaasa koolide juhtimiskvaliteedi arenduse ebaühtluse. See peegeldub õpilaste ja õpetajate rahulolus, nüüdisaegse õpikäsituse rakendamises ja õpitulemuste ebaühtluses, mis on selgelt näha viimaste aastate rahulolu-uuringutes, õpetaja professionaalse arengu uuringus TALIS ja PISA testide tulemustes.
Ministeeriumi eesmärk on tagada kõigi Eesti koolide tulemuslik juhtimine ja õppetöö keskendumine õpilaste arengule. See tähendab, et koolijuhid peavad olema pidevalt motiveeritud oma oskusi arendama ning nende töö tulemuslikkust tuleb regulaarselt hinnata. Juhtide käsitamine tippjuhtidena on kooskõlas haridusvaldkonna arengukava 2035 strateegiliste eesmärkidega. Seadusemuudatuste ellurakendamise mõju on positiivne, hoogustades koolipidamise kvaliteedi arengut, parandades koolijuhtide ja õpetajate koostööd ning tõstes õpilaste rahulolu ja seeläbi õpitulemusi.
On küsitud, miks on koolijuhtide töölepingute kestuseks määratud just viis aastat, mõned juhid peavad seda ajavahemikku liiga lühikeseks. Siin on oluline arvesse võtta, et vastavalt töölepinguseadusele on viieaastane periood tippjuhtide värbamisel, samuti avaliku sektori tähtajaliste ametikohtade puhul – nagu näiteks riigimuuseumide direktorid või kõrgkoolide rektorid – tavapärane. Selline lähenemine võimaldab regulaarselt hinnata juhtide tegevust ja saavutusi, hoides süsteemi avatuna ja pakkudes karjäärivõimalusi ka noorematele ambitsioonikatele õpetajatele, kes soovivad end koolijuhina proovile panna. Seadusemuudatustega töötatakse kindlasti juba täpsemalt välja ka ametisse tagasi kandideerimise põhimõtted. Praegu oleme selliselt kavandanud, et kui direktor läbib antud koolis esimese ametiaja lõpus atesteerimise, siis võib pidaja temaga sõlmida teiseks ametiajaks tähtajalise töölepingu ilma avalikku konkurssi korraldamata. See tähendab, et hea koolijuht saab avalikku konkurssi läbimata töötada ka teise perioodi ehk kokku kümme aastat.
Muret on tekitanud ka küsimus, kuidas tagada, et koolijuhid ei liigu erasektorisse või et mõnes Eestimaa paigas ei vahelduks koolijuhid liiga sageli. Kavandatava muudatusega tegeleme pigem koolijuhtide pühendumusega organisatsioonile. Regulaarse tagasiside ja arenguvestluste kaudu saab tööandja pakkuda juhtidele vajalikku tuge ja tunnustust, mis motiveerib neid oma ametis jätkama. Kui motivatsioonimehhanismid koolijuhtidel toimivad, ei ole põhjust karta, et nad erasektorisse liiguvad. Lisaks võib muutus soodustada erasektori tippjuhtide liikumist haridusse.
Muutused ei ole seotud üksnes koolijuhtide töötingimustega, vaid neil on ka laiem majanduslik mõju. Koolitusturg peab pakkuma juhtidele vajalikku täiendusõpet, mis omakorda mõjub hästi ettevõtlusele. Eesti Koolijuhtide Ühenduse kaasamine atesteerimise läbiviimisse tagab selle, et hinnangud juhtide tööle on objektiivsed ja professionaalsed.
Kokkuvõttes on ministeeriumi algatus suunatud Eesti hariduse kvaliteedi tõstmisele koolijuhtimise parandamise kaudu. Juhtimiskvaliteedi ebaühtluse probleem tuleb lahendada, et tagada kõigile Eesti õpilastele võrdsed võimalused saada kvaliteetne haridus. Seadusemuudatused on vajalikud ja ajakohased ning annavad tugeva aluse, millele rajada tulevikus veelgi tugevam ja jätkusuutlikum haridussüsteem.
Lisa kommentaar