Kuidas koolid ja õpetajad saavad kujundada tuleviku probleemilahendajaid?
Tehnoloogia kiire areng nõuab koolidelt ja õpetajatelt pidevat kohanemist ja oskust pakkuda õpilastele vajalikku ettevalmistust tulevikuks. Uurisin magistritöös õpetajate kogemusi ja vajadusi tehnoloogiatundide läbiviimisel õppetöö osana.
Tänapäeva maailm muutub kiiresti ja tehnoloogiapädevused on muutunud üha olulisemaks. Tehnoloogia all mõtlen siin LTT-d (loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia), STE(A)M-i (science, technology, engineering, (art), math) ja IKT-d (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia).
Haridussüsteemid üle maailma püüavad tehnoloogiaõpet õppetöösse integreerida, et valmistada õpilasi ette tööturul ja igapäevaelus edukalt hakkama saama.
Tehnoloogia valdkond kasvab pidevalt, kuid selles süvenev tööjõupuudus on tekitanud vajaduse, et lapsed hakkaksid koolis võimalikult varakult vajaminevaid oskuseid omandama. Ka Eesti hariduse arengukava 2021–2035 näeb üldhariduses ette tehnoloogiaõppe soodustamist ning selle võimaluste laiendamist. Varasemad uuringud näitavad aga, et tehnoloogia õpetamise tase erineb kooliti suuresti ning seda on väheste koolide ainekavades. Kõige eelneva taustal seisavad õpetajad silmitsi mitme ülesandega, sealhulgas vajalike oskuste puudumise ja õppematerjalide nappusega.
Magistritöö keskenduski õpetajate kogemustele ja vajadustele tehnoloogiatundide läbiviimisel õppetöö osana HK Unicorn Squadi (edaspidi US) programmi näitel. US on eraalgatuslik tehnoloogiakool, mis pakub huviharidusena praktilist tehnoloogiaõpet ainult tüdrukutele. Programm on üles ehitatud õppevahendite jagamise süsteemile, kus US varustab osalejaid kõikide tundideks vajalike vahendite ja juhendmaterjalidega. Tundides lahendatavad ülesanded ei ole aga oma olemuselt soopõhised, võimaldades programmi läbida kõigil lastel.
Seda, kuidas programm sobib koolikeskkonda, katsetati 2022. aastal viies Eesti koolis. 12 õpetajat andsid US-i tunde õppetöö osana eraldi poiste ja tüdrukutega. Katseprogrammi maht oli 40 akadeemilist tundi ja tunde viidi läbi 2.–5. klasside õpilastega. Millised olid õpetajate kogemused ja vajadused, selgitaski välja magistritöö. Intervjuudes osalesid kõik 12 katseprogrammis osalenud õpetajat.
Õpetajate kogemus ja vajadused
Intervjuudest selgus, et US tunnid peaksid olema õppekava osa ning lõimumine teiste õppeainetega on heal tasemel. Rõhutati tundide vajalikkust, kuna need valmistavad õpilasi tulevikuks ette, käsitledes läbitavaid teemasid praktiliselt, seotuna reaalse eluga ning arendades koostöö ja probleemide lahendamise oskuseid. Õpetajate hinnangul motiveerisid tunnid õpilasi ning aktiivselt töötasid kaasa ka need, kes teistes ainetundides tavaliselt silma ei paista.
Kuigi programmiga kaasas olevaid juhendmaterjale peeti lihtsateks ja jõukohasteks, tõid õpetajad keerukustena esile tundide ettevalmistamiseks kulunud aja ning tehnilised probleemid, mis neil vahendite kasutamise oskuse puudumise tõttu esinesid. Tundideks ettevalmistamine ja probleemidega tegelemine võimaldasid aga õpetajate teadmistel ja oskustel areneda. Kokkuvõttes olid õpetajate kogemused head ning motiveerisid jätkama.
Tehnoloogiatundide koolikeskkonnas läbiviimisel on õpetajate jaoks oluline kooli toetus. Nad rõhutasid ettevalmistatud õppematerjalide vajalikkust, kuna väheste ressursside tõttu ei suuda õpetajad ise neid koostada. Seetõttu ei kasutata koolides juba olemasolevaid tehnoloogilisi vahendeid ka õppetöös. Lisaks võiksid õpetajate hinnangul juhendmaterjalid olla ka õpilastel.
Õpetajad soovisid enne programmi algust läbida praktilise koolituse, mis muudaks nad tehnoloogiliste vahendite kasutamisel enesekindlamaks. Toodi ka välja, et õpilasi peaks olema ühe õpetaja kohta vähem, et jätkuks ruumi ülesannete lahendamiseks ning õpilastele saaks pakkuda individuaalsemat tuge.
Tehnoloogiaharidus on tänapäeva koolides hädavajalik. See ei ole pelgalt hariduse lisand, vaid oluline osa valmistamaks õpilasi ette 21. sajandi töömaailma jaoks. Selle uurimuse tulemused võiksid julgustada koolijuhte toetama US-i tundide kasutamist õppetöö osana. Õpetajad võiksid saada programmis juba osalenud kolleegide kogemustest innustust ning kinnitust, et tundide läbiviimine on jõukohane nii neile kui õpilastele.
Liis Koser kaitses Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni õppekaval magistritöö „Õpetajate kogemused ja vajadused tehnoloogiatundide läbiviimisel õppetöö osana HK Unicorn Squadi programmi näitel“. Juhendaja oli Marili Rõõm.