Õpetajaid ootab ees hullumeelne kevad
Õpetaja Anu Kell põhikoolieksamitest: praegu jääb küll mulje, et muutusi tehakse ebakompetentselt ja kiirustades
„Väga tahaks, et haridus- ja teadusministeeriumis töötaks mõned tegevõpetajad, kes reaalselt tajuvad õpetajatöö koormust ja põhimõtteid,“ hindab Tallinna Reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige Anu Kell haridusministeeriumi plaanitud muudatusi.
Kell ütleb, et praegu jääb küll mulje, et muutusi tehakse ebakompetentselt ja kiirustades. „Arusaamatu on ka haridus- ja teadusministeeriumi plaan, et alates 2026. aasta kevadest korraldatakse üleriigiliselt ühtlustatud sisseastumiskatseid – kuidas seda mõista, kas näiteks nii reaalkooli, prantsuse keele klassi kui muusikakooli astuv õpilane peab tegema samad katsed? See on ju sama absurdne, kui nõuda ujumiseksamit ühtsel tasemel nii papagoilt kui hülgelt…“
Valitsus muutis põhikooli riiklikku õppekava, et koolid saaksid panna 9. klassi õpilastele lõpuhinded välja hiljemalt 1. juunil pärast lõpueksamite toimumist ja tulemusi saaks arvesse võtta järgmisele õppetasemele sisseastumisel. 2025. aastal toimuvad põhikooli lõpueksamid varasemast poolteist kuud varem ning tulemused selguvad 16. maiks.
Õpetajate Lehe küsimustele vastab Anu Kell.
Mis on selle plaani plussid?
Kui jätta kõrvale tõdemus, et loogilisem on tõesti enne (põhi)kool lõpetada ja siis uude õppeasutusse (gümnaasiumi või kutsekooli) astuda, siis eriti palju plusse sellel plaanil ei ole. Reaalselt ei ole selline järjestus siiski rakendatav, vastasel juhul peaks gümnaasiumisse astumise tegema suvel (nagu ülikoolid teevad), see aga vaevalt õpilastele ja lapsevanematele meeldiks.
Mis on selle plaani miinused?
Miinuseid on palju. Peaaegu poolteist kuud on vähendatud aega, mil õpilased on tundides ja õpivad. Esimene põhikooli lõpueksam on juba 22. aprillil, kohe pärast kevadvaheaega. Teoorias võib HTM ju väita, et õpilased käivad tundides ka pärast eksamit, aga nii see ei kujune.
Järgmised põhikooli lõpueksamid on 7. mail (matemaatika) ja 14. mail (õpilaste valitud aine), enne iga eksamit veel kaks vaba päeva. Kui ma õpetajana tean, et põhikoolilõpetajal on kohe-kohe tulemas matemaatikaeksam, oleks ebainimlik anda talle samal ajal mahukaid kodutöid nt eesti keeles või ajaloos, seega ülejäänud ainetundidel on sel perioodil väike kasutegur.
Kui põhikooli lõpueksamid on tehtud (17. maiks), siis järgnevad kohe sisseastumiskatsed koolidesse, samal ajal käib lõpetaja ikka veel oma koolis tundides, aga peab ennast kurssi viima, mis tingimused ühte või teise gümnaasiumi astumisel on, veidi võiks ju ka valmistuda. Seda kõike ikka tavatundide kõrvalt, milleks peab ka õppima, sest põhikooli hinded peavad olema välja pandid 1. juuniks.
Kui mõni õpetaja vajab veel hindeid vm, siis võib ta sellel perioodil veel töidki teha. Katsetele järgnevad vestlused koolides, ikka tavaõppega paralleelselt. Arvestama peab ka seda, et põhikooli lõpueksamid ja sisseastumiskatsed erinevad: põhikoolieksam peab olema jõukohane kõikidele, ka nõrkadele ja erivajadusega õpilastele, seega ei saa need olla väga rasked, aga gümnaasiumikatsed peavad olema eristavad, et selgitada välja just nende võimetega õpilased, kes ühe või teise kallakuga kooli kõige sobivamad on.
Seega on ettevalmistus lõpueksamiteks ja katseteks väga erinev, nüüdse korralduse järgi peab õpilane mõlemaga korraga hakkama saama. Ja siis, kui 1. juunil on hinded väljas ja sisseastumiskatsed/vestlused tehtud, kõlgutab põhikoolilõpetaja juunikuus lihtsalt jalgu ja ootab lõpuaktust (meie koolis on see näiteks 16. juunil). See ei tundu mõistlik ega loogiline.
Põhikooli lõpueksamite varasemaks tõstmise üks suuri põhjuseid on ministeeriumi soov muuta 9. klassi õpilaste kevad pingevabamaks. Kas see teie hinnangul muudab õpilaste kevade pingevabamaks?
Meie õpilased on küll praegu juba mures, teades, et neil on õppimiseks aega poolteist kuud vähem kui tavaliselt, aga eksamimaterjal on ikka samas mahus vaja omandada. Pingevabamaks ei muuda selline korraldus küll ühegi õpilase, lapsevanema ega õpetaja elu.
Loomulikult ei õpita eksamiks ainult vahetult enne selle toimumist, aga poolteist kuud vähem ainetunde on ikka päris suur hulk ja selle arvelt kordamata jäänud materjal teeb õpilaste elu ainult keerulisemaks.
Kuidas see muudab õpetajate kevadet?
Õpetajate niigi suur koormus on aprillis-mais aetud lihtsalt ebanormaalseks. Eelkõige puudutab see emakeele- ja matemaatikaõpetajaid, kelle õpilased teevad in corpore riigieksami nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpus. Võtame näiteks eesti keele õpetajate olukorra: 14. aprillil on gümnaasiumi eesti keele riigieksam; kui emakeeleõpetaja annab tunde nii 9. kui 12. klassile (nagu mina näiteks), siis peab ta kahe lõpuklassige tegelema täiesti korraga. Jah, gümnaasiumi emakeeleksam on 14. aprillil (seegi on nädal varasemaks toodud kui eelmistel aastatel) ja põhikooli emakeeleeksam 22. aprillil, aga 14.–20. aprillini on koolivaheaeg, seega tunde ei toimu – mis tähendabki, et nii 12. kui 9. klass peab olema eksamiks valmis hiljemalt 11. aprilliks.
Eelmistel aastatel sai emakeeleõpetaja keskenduda ca 20. aprillil toimuvale gümnaasiumieksamile, siis vaheajal veidi puhata ning siis jäi veel poolteist kuud aega lihvida põhikoolilõpetaja teadmisi. Rääkimata sellest, et sama emakeeleõpetaja, kelle õpilased teevad 22. aprillil põhikooli lõpueksami, parandab need lõpueksamitööd oma koolis ka ära, andes mängleva kergusega samal ajal tunde kõikides teistes, kaasa arvatud 9. klassis.
Samasugune kokkulangevus ootab maikuus ees kõiki matemaatikaõpetajaid. Ma ei saagi aru, kas meie haridusminister vihkab õpetajaid või on ta niivõrd ebakompetentne, et ta ei saa aru, kui suure pinge alla see niigi ülekoormatud õpetajad koormuse tõusu tõttu paneb.
Lihtsam on muidugi koolidel, kus ongi vaid põhikooliosa – kuigi ka nemad on mures, kuidas jõuda kogu eksamiks vajalik materjal õpilastele hästi selgeks õpetada poolteist kuud lühema õppeajaga kui tavaliselt. Rahul on vast ka riigigümnaasiumid – nemad ju põhikoolilõpetajatega tegelema ei pea, ootavad rõõmsalt 17. maid, mil eksamitulemused on olemas, ja hakkavad siis õpilasi katsetele/vestlustele ootama.
Aga Eestis on siiski väga palju koole, kus on nii põhikooli- kui gümnaasiumiosa ja neid ootab ees hullumeelne kevad.
Kas peab paika väide ja kuidas te seda kommenteerite: „Arvestades, et eksamitele peavad eelnema ka ettevalmistuspäevad ja 9. klassile kehtib praegu veel eelmine õppekava, tähendab uus korraldus puhtalt matemaatiliselt kas õpilastele ülekoormuse tekitamist või millegi õpetamata jätmist ehk õpilaste petmist.“
Kahjuks pean selle väitega nõustuma. Haridusministeerium on soovitanud õpetajate ja õpilaste koormusega nn mängida, st teha tunniplaan nii, et eksamieelsel perioodil on rohkem eksamiainete tunde ja hiljem vähem. Seda on keeruline teha, sest forsseeritud õpe ei anna väga häid tulemusi ja pealegi võib põhikoolilõpetaja valida kolmanda eksami paljude ainete hulgast – kuidas seda eksamiainete koormust siis jagada? Märtsis-aprillis teha rohkem eesti keele, matemaatika ja kõikide teiste eksamiainete tunde? Ja maikuusse jätta laulmise ja kehalise kasvatuse tunnid?
Iga vähegi pedagoogiliselt mõtlev inimene saab aru, et selline mõtteviis on lihtsalt rumal ega vii tulemuseni. Regulaarne rahulikus vormis mõtestatud õppimine on see, mis viib heade tulemusteni.
Kuidas oleks teie hinnangul põhikooli lõpueksamitega õige toimetada?
Minu arvates võiks põhikooli lõpueksamid toimuda juunis nagu seni, pärast õppetundide lõppu. Sisseastumiskatsed võiks olla aprillis, nendele järgnevad vestlused maikuus, aga koolid, kes vestlusi teevad, ei tohiks neid korraldada koolipäeva ajal, nii et õpilane peab teise kooli vestlusele minekuks oma koolis tundidest puuduma. Sel juhul jääks õpilasele aega rahulikult valmistuda nii sisseastumiskatseteks kui lõpueksamiteks. Lõplikud sissesaanute nimekirjad võiks kujuneda juuni keskel, kui lõpueksamid tehtud – siis saaks koolid ka lõpueksamite hindeid arvesse võtta ja õpilasel oleks stiimul nende tulemuste nimel pingutada. Ja õpetajad saaksid rahulikumas tempos valmistada õpilasi ette nii gümnaasiumi lõpueksamiteks aprillis/mais kui põhikooli lõpueksamiteks juuni alguses.
Põhikooli lõpueksamitega seotust tuleb põhjalikumalt juttu 17. septembri Õpetajate Lehes.
Samal teemal:
https://opleht.ee/2024/08/algaval-oppeaastal-muutub-pohikooli-lopuhinnete-valja-panemise-aeg/
Väga õige teemapüstitus. Põhikooli lõpueksamite uus korraldus on täiesti läbi mõtlemata ja lihtsalt hale. See mõttetu eristuskiri, mis nt matemaatikas Harno lehele enne kooliaasta algust üles riputati, ei toeta küll ühtegi matemaatikaõpetajat õppetöö kavandamisel ega lõpuklassi õpilast õppimisel.
Ei saa aru, miks peab õpilaste ja õpetajatega kogu aeg eksperimenteerima, seda enam, kui on ette näha, et plaanitav muudatus on tegelikult läbi mõtlemata ja toores. Eriti geniaalne on ministeeriumi seisukoht, et õppetöö läheb eksamiainetes pärast lõpueksamit edasi (seda aega ootan ma suure huviga), nt eksamilt välja jäetavaid pöördkehi tuleb õpetada-õppida pärast seda, kui lõpueksam matemaatikas on sooritatud…
Omaette küsimus on, et kas neid eksameid saab siis ikka lõpueksamiteks enam nimetada, kui osad teemad on õpilastel omandamata.
Väga õiged tähelepanekud, nii artiklis kui ja kommentaaris. Siin tahaks poliitik A. ANSIP moodi küsida, et mis seemneid nad seal Haridusministeeriumis tarvitavad.
Tohutu segaduse on kokku keeranud, kirjadele ja päringutele ei vastata. Põhikooli viimase klassi lapsed on haridusministeeriumi katsepoügon, sel aastal tehti e katseeksameid , mis läbi kukkusid. Nüüd uus katse, hammustatakse 7 nädalat kooliaasta lõpust väitega, et see on stressivabam ja et gümnaasiumid saavad paremini vastuvõttu korraldada, kuid samas kästakse karjääriõpetus jätta eksamijärgsesse perioodi, kuid CV peab olema koostatud juba enne eksameid?? Suured gümnaasiumid ja on kuulda et ka väiksemad jätkavad siiski oma vastuvõttu katsete ja vestlustega? Kus siis on see sujuvus ja stressivabam üleminek.
Tegelikult tuleb õpilastel hakkama saada veel suurema stressi- ja ebakindlusega.On ju õpilaste haridustee ja tulevik kaalul.Seda eriti olukorras kus HTM sulgeb koole, optimeerib ja reformib kiiruga,läbimõtlematult ja sisusse süüvimata. Silme ees vaid exeli tabel ja sihiks hariduse ja meie laste arvelt võtta rahalised vahendid …. Kas meie lapsed ja head õpetajad on vaid katsejänesed hullude projektide läbiviimisel?
Võiba-olla ei olegi see testite virr-varris paha mõte ühendada lõpueksamid ja selekteerivad testid üheks. Pealegi põhikooliharidus on kohustuslik kõigile, ka neile kes alustavad kutsekoolis õpinguid (sh muusika, kunst, jne). Mais ja juunis jääks koolis rohkem aega tegeleda loovprojektidega või uurimistöödega,toimuvad õpilasekskursioonid. Õpetajad peaksid viima ennast kurssi ka pärismaailmaga, võibolla avada uuesti kooliaiad ja kasutada teoreetilisi teadmisi praktilises päriselus, sh programeerimine ja konstrueerimine, kooliteater või vabatahtlik töö, jne.
No mulle paistab, et õpetajad elavadki päris maailmas.
Teisiti polegi võimalik.
Irreaalsusse kaldutakse ikka seal, kus ollakse oma teooriates kinni, kontakt reaalsusega on nõrk ja pärismaailma tajutakse millegi irreaalsena.
Tundub, et Niisama on juba koolieksperimendi läbi teinud, kirjavigu ei jõua kokku lugeda ja mõtteavalduse eluvõõrus võtab hingetuks.